„Suur tänu! Töö oli korralik ja kiire!“

Nele L., eramu soojusfotod

„Suur tänu väärt info eest!“

Kristjan L., eramu soojusfotod

Valmisaruanded!



Laiendatud otsing
Allalaadimise ala
Bänner
Bänner
Bänner

Soodne!

Soojusfotode turuhind: 160 €

Sellelt lehelt ostes valmisaruanded vaid 35 €

Bänner
Rahulolu garanteeritud!
30 päeva jooksul võite raha tagasi küsida, kui Te ei jää kaubaga rahule.
Millised on teie kodukulud - uurige energiamärgist! PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Reede, 06.Nov.2015 19:19

Enne korteri või maja ostmist/üürimist tasuks uurida selle energiamärgist, et jahedal ajal kulud ootamatult suureks ei paisuks. Mis on energiamärgised ja kuidas neid taotleda, selgitab Viljar Puusepp, Soojusaudit.ee konsultant.

Alates 2009 aastast on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonetega. Energiakasutuse sisse arvestatakse nii küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi kui söögitegemine. Kortermajade puhul arvestatakse nii maja üldkulu kui ka kõigi korterite kulu kokku. Energiamärgis tarbimisandmete põhjal arvutatuna maksab kuni 95 eurot, mis on Tallinnas antava märgise toetuse ülempiir. Projekti põhjal arvutatud energiamärgise hind on umbes 150 eurot.

Energiamärgise vajadus tekib siis, kui kinnisvara soovitakse müüa või välja üürida. Ühistu juhatus peab korteriomaniku soovi korral märgise tellima pädevast ettevõttest kahe nädala jooksul. Praktikas pole seda osa seadustest aga seni korralikult täidetud. Kinnisvaraportaalides on kuulutuse juures harva näidatud energiamärgise klass.

Energiamärgise tellimisest ei pääse aga mööda, kui soovitakse saada hoonele ehitusluba või Kredexi renoveerimistoetust. Uued ja oluliselt renoveeritud hooned peavad vastama energiatõhususe klassile A, B või C. Praktikas tähendab see enamasti ka sellise säästumeetme nagu ventilatsiooni soojustagastuse kasutamist, mis on suhteliselt suur investeering. Tulevikus on oodata nõuete veelgi karmistumist, et energia raiskamist vähendada. Aastaks 2020 peavad kõik uusehitised vastama klassile A.

Energiamärgise klass A, B, C kuni H antakse vastavalt arvutatud kaalutud energiaerikasutusele. See ütleb, et mitu kWh energiat kulub hoones keskmiselt ühele ruutmeetrile aastas. Kui kaalutud energiaerikasutus on näiteks 198 kWh/m2*a, siis kuulub hoone klassi E, mis jääb vahemikku 181 kuni 220 kWh/m2*a (Vt. joonis). Antud energiaklassi näide kehtib kolme või enama korteriga elumaja kohta. Eramajadel on energiamärgise klasside vahemikud teised, lubades veidi suuremat energiatarbimist. Energitõhususe miinimumnõue on eramajadel 210 kWh/m2*a, korterelamutel 180 kWh/m2*a.

Energiamärgis

 

Rahalise erinevuse klasside vahel saab arvutatada umbes 50 kWh/m2 kohta aastas. Et energia sisaldab nii kütet kui ka tarbeelektrit, siis ühe kWh hind sõltub energiaallikate proportsioonist. Arvestades ligikaudse hinnaga 8 senti kWh, saame klasside hinnavaheks 40 senti ruutmeetri kohta kuus. Näiteks 60 m2 korteri puhul on see 24 eurot kuus.

Praegu on juba laialdaselt võimalik osta või üürida kortereid B energiatõhususega hoonetes. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on B-kategooria korterid müügil näiteks Tallinnas Mäepealse 4, Narva mnt 90, Mardi 9, Juhkentali 28b, Kentmanni põik 3, Põhja pst. 5, Staadioni 4, Niine 6a, Pirital Vahulille tee 6, Keilas Vasara 4, Raplas Liiva 4, Tartus Jaama 10A ja Pärna allee 11. A-kategooria majadest ehk liginullenergia hoonetest võib Tallinnas leida Tehnika tn. 33 kortermaja.

(Artikkel on ilmunud ajakirja Kodukiri novembri numbris.)

 



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Reede, 06.Nov.2015 19:41
 
Keda palgata abiks renoveerimise läbiviimisel PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Teisip, 07.Apr.2015 22:39

Tavaliselt pole korteriühistus ehitiste renoveerimise valdkonnas piisavalt pädevat spetsialisti ja see isik tuleb „sisse osta“ väljastpoolt.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös antakse muuhulgas vastus sellelegi, milliseid põhimõtteid on arukas renoveerimisprotsessis silmas pidada.

Renoveerimise ettevalmistamisel luuakse alus tööde kulgemisele

Tavaliselt pole korteriühistus ehitiste renoveerimise valdkonnas piisavalt pädevat spetsialisti ja see isik tuleb „sisse osta“ väljastpoolt. Sõlmida tuleb projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelevalve lepingud. Piisava pädevuse korral võivad need kaks ametit olla esindatud ka ühes isikus. Mõistlik on seda teha juba renoveerimisprojekti algfaasis, kui tuleb otsustada vajalike uuringute, ekspertiiside ja auditite üle.

Projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelvalve osalemine on kindalsti vajalik:

  • ehitusprojekti koostamisel,
  • hinnapakkumiste analüüsimisel ja
  • hanke võitja selgitamisel

 

Enne renoveerimisprojekti koostamist tuleb tellida põhjalik hoone tehnilise seisukorra hinnang. See annab teadmise, mida ja kui palju on vaja renoveerida.

Panustada tuleb pädeva projekteerija leidmisele. Hea renoveerimisprojekt aitab vähendada muudatusi ehituse käigus, mis on korteriühistu jaoks alati täiendavaks kuluks. Projekteerijat ei tohi valida ainult maksumuse alusel. Kindlasti tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega.

Renoveerimise ehitusprojekt peab olema vajalikus komplekssuses (asendiplaan, arhitektuur, kandekonstruktsioonid ja piirdetarindid, küte, ventilatsioon ja soojusvarustus, gaasi- ja veevarustus ning kanalisatsioon, elektripaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus jne) ja vajaliku detailsusega (eelprojekt eelkõige ehitusloa taotlemiseks, põhiprojekt eelkõige eelarvelise ehitusmaksumuse hindamiseks ja ehitushanke korraldamiseks ning tööprojekt ehitamiseks ja renoveerimiseks).

Renoveerimisprojekti komplekssuse ja sisulise kvaliteedi selgitamiseks tuleb enne projekti vastuvõtmist teha ekspertiis. Siin aitab korteriühistut omanikujärelevalve, projekteerimise projektijuht või ekspertiisi tegev ettevõte.

Hinnapakkumuste võrreldavusse saavutamiseks tuleb projektiga koos tellida ka ehitustööde mahtude loetelu või lasta hinnapakkumistes ehitusmahud välja tuua. Hinnapakkumine peab võimaldama ehitusprojektis esitatud lõpptulemuse valmisehitamist.

Renoveerimise etapil tuleb tööd võimalikult täpselt planeerida ning dokumenteerida

Ehitajat ei tohi valida ainult madalama maksumuse alusel. Hinnapakkumused tuleb koos projektijuhi ja/või omanikujärelevalvega läbi töötada, tagamaks, et kõik soovitud tööd on hinnapakkumuses kajastatud, ja välistamaks võimalikud puuduvad tööd või alapakkumused. Kindlasti tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega.

Ehitajaga tuleb sõlmida korrektne töövõtuleping. Ehituslepingu sõlmimisel tuleb kaasata projektijuhi ja/või omanikujärelevalve abi, tagamaks, et leping hõlmab kõiki soovitud töid ning võimalike kahjujuhtumite käsitlemine ja garantiitööde tegemine on üheselt ja arusaadavalt kokku lepitud.

Renoveerimise ajaks tuleb kaasata omanikujärelevalve. Kui sama isik on ka tellija konsultant, tuleb ta kaasata juba protsessi algfaasis. Jällegi ei tohi teenuse pakkujat valida ainult maksumuse alusel. Kindlasti tuleb uurida ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega. Korterelamu renoveerimine on mõnevõrra spetsiifiline tegevus. Selles vallas on vaja eraldi kogemust ja pädevust.

Sageli osutuvad ehitustööde hinnapakkumised mõnevõrra suuremaks esialgu eeldatust. Sellisel juhul tasuks siiski pürgida projekteeritud terviklahenduse poole, mitte jätta valikuliselt töid ära või muuta projekteeritud lahendusi, kuna renoveerimislahenduse kui terviku muutmine võib viia soovimatute tagajärgedeni. Samas tuleks aktsepteerida diskussiooni projekteeritud lahenduse üle juhul, kui ehitaja osutab varasemast kogemusest tulenevalt renoveerimislahenduse mõnele puudusele. Renoveerimise eelarvestamisel on korteriühistul otstarbekas omada reservi ettenägematute kulutuste jaoks.

Renoveerimisprotsess tuleb süsteemselt ja korrektselt dokumenteerida. Töökoosolekud, kus osalevad projektijuht, korteriühistu esindaja, ehitaja, omanikujärelevalve ja projekteerija, tuleb läbi viia minimaalselt üks kord nädalas. Kõik koosolekud, muudatused projektlahenduses ja eelarves tuleb protokollida ning allkirjastada.

Lõplike renoveerimislahenduste kohta tuleb teha teostusjoonised ja lahendused dokumenteerida fotograafiliselt.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Teisip, 07.Apr.2015 23:19
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 1 / 42
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 13 külalist online