"Suured tänud eriti kiire töö eest! Suurepärane!"

Renna J., eramu energiamärgis

"Termograafiline aruanne aitab juhatusel paremini selgitada elanikele edaspidiste investeeringute vajadust. Veel kord rõhutan, et KÜ Kalevipoja 9 juhatus jäi tellitud tööga väga rahule."

Aare O., KÜ Kalevipoja 9, juhatuse liige

Valmisaruanded!



Laiendatud otsing
Allalaadimise ala
Bänner
Bänner
Bänner

Soodne!

Soojusfotode turuhind: 160 €

Sellelt lehelt ostes valmisaruanded vaid 35 €

Bänner
Rahulolu garanteeritud!
30 päeva jooksul võite raha tagasi küsida, kui Te ei jää kaubaga rahule.
Majad allpool tänavapinda PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Teisip, 24.Jaan.2012 01:18

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” selgus, et nii puitelamute vundament kui trepikojad on sageli saanud niiskuskahjustusi.

Pinnasesse vajunud majad on niisked

Uuritud hoonete vundamendid on valdavalt kas paekividest (Põhja-Eestis) või maakividest ja tellistest (Lõuna-Eestis). Tartus esineb ka puitparvedele rajatud hooneid. Keldripõrand võib olla tavaline muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand.

Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud agressiivse keskkonnaga – enamasti veega. Tegemist võib olla pinnaseniiskuse, sadevee, kondenseeruva vee või kanalisatsiooni lekkeveega.

Vajunud maja

 

58%-l uuritud hoonete soklitest olid niiskuskahjustused, 8%-l juhtudest oli sokkel nüüdseks allpool maapinda.

Sageli on vundamendiprobleemid seotud hoone ümbruse planeeringuga: pinnas on liiga kõrge või/ja vale kaldega. Uute tänavakatete pealeehitamisega on märkimisväärselt tõusnud elamutega piirnevate teede (eelkõige kõnniteede) tasapind, arvestamata on jäetud selle kõrgus tänavatega piirnevate hoonete suhtes.

Tänavapindade suhteline tõstmine on kaasa toonud ka olulise niiskusrežiimi muutuse. Tänava pool on sokkel üha sügavamalt pinnasesse „vajunud“, keldreid õhutanud aknad on kinni müüritud.
Asfaltbetoonist kõnniteelt pritsib katuselt allavoolav vesi elamu seinte vastu, hoides niiskena nii vundamente/sokleid kui ka elamu puittarindeid ning kahjustades eelkõige fassaadilaudist, aga ka hoone kandekonstruktsioone.

Kuna puitelamute juurde kuuluvad hoovid on aja jooksul jäänud oluliselt allapoole tänavapinda, siis voolab tänava vihmavesi õuedele ning vajub elamu vundamendi alla keldrisse.

Vesi kahjustab ka trepikodasid. Kui hoonet ümbritsev pinnas on tõusnud või maja vajunud, võib trepikoja pind tänapäeval asuda allpool ümbritsevat maapinda. Vesi jookseb sel juhul trepikotta sisse ning kahjustab treppide tugikonstruktsioone.

Uhked puittrepid tuleks renoveerida ja säilitada

Puithoonete treppide tehnilised nõuded tulenevad peamiselt kandevõimest ja evakuatsiooni korraldamisest tulekahju korral.

Need nõuded on aja jooksul muutunud. Näiteks Tallinnas hakati täiendava evakuatsioonitrepi olemasolu nõudma 1890. aastatel, mis tõi kaasa muutusi ka elamute põhiplaanides. Kui varem oli kaks trepikoda (nn puhas ja must sissekäik) vaid jõuka rahva korterelamutes, siis nüüd tuli ka väikekorteritega agulimajadesse paigutada lisatrepp.

1930. aastateks pidid kõigis ilma kivitrepikojata puitehitistes trepid asuma nii, et iga teise ja kolmanda korruse korterist pääseks vabalt kahele eraldi puittrepile, mis pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti.

Trepp

 

Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 10 cm ja välisseinad vähemalt 15 cm paksud.

Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Katusekorruse eluruum pidi olema trepimademe ääres või sellest eeskojaga lahutatud.

Puidust eluhoonetes lubati kahe puittrepi asemel ehitada ka üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja pidi olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit, kumbki põrandapinnaga mitte üle 85 m2.

Evakuatsioonitee maksimumpikkus (iga ruumi kaugemast otsast kuni trepini) oli 30 m.

Uuritud hoonetes võis kohata väga huvitava lahendusega puittreppe, mis on väärtuslikud ja peaksid sellisel kujul säilima. Sageli on uhkelt kujundatud keerdtrepid lihtsa töölismaja kõige esinduslikum interjöörielement. Trepid võivad vajada renoveerimist.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 100 külalist online