Tuli on puithoone tõsine vaenlane Trüki
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Esmasp, 27.Veebr.2012 00:00

Elanikke peab jõudma evakueerida enne hoone kokkulangemist

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” vaadeldi ka hoonete tuleohutust tänapäevaste nõuete seisukohalt.

Puit on põlev materjal. Puitkorterelamute tuleohutusele on pööratud tähelepanu varasematelgi aegadel. Tuleohutuseeskirjade täiendamisel 19. sajandi lõpul nõuti Tallinnas, et teise korruse korteritel peab olema kasutada kaks otseväljapääsu. Hiljem asendusid kaks puidust trepikoda ühe kivitrepikojaga.

Olulised ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded on järgmised:

  • nõutud aja jooksul peab säilima ehitise kandevõime,
  • ehitises peavad olema takistatud tule ja suitsu tekkimine ja levik,
  • tule levik naaberehitisele peab olema takistatud,
  • inimestel peab olema võimalik ehitisest evakueeruda,
  • inimesi peab olema võimalik ehitisest evakueerida,
  • peab olema arvestatud päästemeeskondade ohutuse ja nende tegutsemisvõimalustega.

 tuleohutusmeetmed

Palk söestub aeglaselt

Kahe- kuni neljakorruselised puitelamud kuuluvad tuleohutusklassidesse TP 2 või TP 3, mille kandekonstruktsioonile seatakse tulepüsivuse nõudeks R 30 kuni R 60. Number väljendab aega minutites standardtulekahju korral. Keldrikonstruktsioonilt nõutakse suuremat vastupidavust.

Tule ja suitsu levimise takistamiseks, evakuatsiooni tagamiseks, päästetööde kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks peab hoone olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Omaette tuletõkkesektsioonid moodustatakse hoone osadest, mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega.

Korterelamutes on tavaline, et iga korter on eraldi tuletõkkesektsioon. Kõrgemaid kui neljakorruselisi hooneid Eestis üldjuhul puidust ehitada ei tohi.

Palkseinte tules käitumine kujutab endast aeglast ühemõõtmelist söestumist. 60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm. Võrreldes palgi enamlevinud paksusega (15-18 cm) on seda suhteliselt vähe. Sellega on seinte kandevõime 60-minutilise tulekahju juures tavaliselt tagatud ilma täiendavate kaitsevahenditeta.

Lisaks seintele tuleb tähelepanu pöörata ka vahelagedele, mille tulepüsivus on algselt tagatud talade suurte ristlõigete ning tulekindla täidise (~5-10 cm savi, liiva, räbu, betooni, telliseid) ja krohvi abil.

Korsten ohutuks!

Küttekoldeid ja suitsulõõre tuleb põletamiseks vajalike tingimuste tagamiseks ja tahma süttimise vältimiseks puhastada. Korstnate lagunemine ning hoolduse puudumine võib tekitada tuleohtu.

Tuleohutusnõuete kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks kas vähemalt 0,8 m katuse pinnast kõrgemale või siis ülespoole mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 0,8 m kõrgemal asuvat punkti ja räästa püsttasandil katuse kõrgeimal kohal asuvat punkti. Järsukaldelise katusega hoonel, mille katuse kalle on üle 30°, võib korstna kõrguse määrata nii, et korstna pea ja katusetahu lühim kaugus oleks vähemalt 1,0 m.

Kergsüttiva katusekatte korral tuleb korstnapea varustada sädemepüüduriga või teha korstna üleulatus katusest suurem.

Paljudel hoonetel on korstna üleulatus katuse pinnast liiga väike või/ja korstna ülemine ots (korstnapits) lagunenud.

Korstna lahendus peab vastama küttekolde võimsusele. Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral olla üle 80 ºC. Selleks paigaldatakse puitkonstruktsioonid korstnatest ja ahjudest piisavalt kaugele. Väga mitmes hoones olid katusekonstruktsioonid vahetult vastu korstnat.

Tulemüüri olulisus

Takistama  peab ka tule levikut ühelt hoonelt teisele. See tagatakse peamiselt hoonetevahelise kuja või tulemüüriga.
Tulemüüri ja hoone ühendused on üks riskikohti. Tulemüürile on õigem ehitada katus peale, et vesi ei suunduks tulemüüri ja seina vahele. Kui tulemüür ei ole pealt veetihedalt kaetud, võib see viia külmumise-sulamise käigus tekkivate pragudeni, mis müüri nõrgestavad ning eraldusvõimet pärsivad.

Keeruliseks juhtumiks on elamud, mis on ehitatud kaasaegsete tuleohutusnormide seisukohalt teineteisele liiga lähedale ilma igasuguse tulemüürita, eriti kui hoonetevahelistes seintes on ka aknad. Siin tuleb iga juhtumi korral otsida omi meetmeid majade tuleohutuse parandamiseks.

Trepikodade puitkonstruktsioonide kandevõime tulekahjuolukorras on üldjuhul piisav.

Tänapäevaste nõuete kohane evakuatsiooniteede pikkus on vanades puitkorterelamutes üldiselt tagatud.

Ühessegi uuritud elamusse ei olnud paigaldatud sprinklereid, kuid see on kindlasti abinõu, mis aitab tulekahju puhkemisel elusid päästa.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!