„Tänan. Olen väga rahul.“

Tiina K., arhitekt

„Tänan kiire töö eest.“

Kristjan R., eramu energiamärgis

Valmisaruanded!



Laiendatud otsing
Allalaadimise ala
Bänner
Bänner
Bänner

Soodne!

Soojusfotode turuhind: 160 €

Sellelt lehelt ostes valmisaruanded vaid 35 €

Bänner
Rahulolu garanteeritud!
30 päeva jooksul võite raha tagasi küsida, kui Te ei jää kaubaga rahule.
Mis saab siis, kui naaber ei küta PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Neljap, 28.Veebr.2013 16:05

Ühe korteri kütmata jätmine suurendab märkimisväärselt ümbritsevate ruumide küttekulusid.

Seda, kuidas ühe korteri ala- või ülekütmine mõjutab ülejäänud korterite energiatarvet, analüüsiti Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi 2012. Aasta uuringus „Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele“.

Põhjuseid, miks ühe või teise korteri küttekulu erineb märgatavalt hoone keskmisest, võib olla mitu. Olulised korteri küttekulu mõjutajad on

  • korteri asukoht,
  • sisetemperatuur ja õhuvahetus,
  • elanike käitumisharjumised,
  • naaberkorterite sisetemperatuur,
  • kasutatava küttekeha tüübist tulenev soojusväljastuse hindamise viga
  • ja nende kombinatsioonid.

Ühe korteri kütmata jätmine suurendab aga alati märkimisväärselt ümbritsevate ruumide küttekulusid. Näiteks hoone keskel asuv kütteta korter võib ümbritsevate korterite küttekulusid suurendada kuni 30%. Kõige suurem mõju oli korterite vahel, mis asusid üksteise kohal. Hoone ülemises nurgas asuv korter võib selle all oleva korteri küttekulu suurendada lausa kuni 75%.

Temperatuur püsib 18°C juures

Soojustatud hoonetes sõltusid korterite küttekulud üksteisest rohkem kui renoveerimata hoonetes, kuna soojustatud majas liigub soojus hoonesiseselt lihtsamalt kui hoonest välja.

Ümbritsevatest korteritest tuleva soojusest tulenevalt ei langenud renoveeritud maja kütteta korterites õhutemperatuur simulatsioonide käigus märkimisväärselt alla +18 kraadi, mis mõnele inimesele sobib täiesti eluruumide õhutemperatuuriks.

Renoveerimata hoones langes õhutemperatuur naaberkorterite mõjul siiski suhteliselt pikal perioodil alla +18 kraadi, mis näitab, et sel juhul on vajalikud lisakütteallikad õhutemperatuuri tõstmiseks.

 

kyttegraafik

 

Kui renoveerimata majas võivad hoone nurkades asuvate korterite temperatuurid langeda lausa nii madalale kui +5 kraadi ja enamikul kütteperioodist on elamisväärsete tingimuste saavutamiseks vajalik ruumide lisakütmine, siis hoonete keskel ja renoveeritud majade puhul tagatakse suurel osal kütteperioodist elamisväärne sisetemperatuur.

Soojustatud hoone puhul tekib ainult otsakorterite puhul olukord, kus umbes poolel kütteperioodist on elamisväärsete tingimuste tagamiseks vaja kasutada ka ruumide lisakütmist.

Nurgakorter mõjutab rohkem

Ala- või üleköetud üksiku korteri mõju kogu hoone soojustarbimisele on suhteliselt väike. Hoone keskel asuva korteri puhul suurenes või vähenes hoone soojustarbimine ainult kuni 30%, võrreldes selle korteri küttekulu muutusega, soojustatud hoones polnud ka nurgakorteri mõju summaarsele küttekulule märkimisväärselt suurem.

Ainult renoveerimata hoones asuvas nurgakorteris oli korteri küttekulu muutus võrreldav kogu hoone küttekulu muutusega, kuid selgi juhul ei ulatunud muutuste suhe märkimisväärselt üle 60%.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 59 külalist online