„Tänan. Olen väga rahul.“

Tiina K., arhitekt

„Tänan kiire töö eest.“

Kristjan R., eramu energiamärgis

Valmisaruanded!



Laiendatud otsing
Allalaadimise ala
Bänner
Bänner
Bänner

Soodne!

Soojusfotode turuhind: 160 €

Sellelt lehelt ostes valmisaruanded vaid 35 €

Bänner
Rahulolu garanteeritud!
30 päeva jooksul võite raha tagasi küsida, kui Te ei jää kaubaga rahule.
Mis saab siis, kui naaber ei küta PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Neljap, 28.Veebr.2013 16:05

Ühe korteri kütmata jätmine suurendab märkimisväärselt ümbritsevate ruumide küttekulusid.

Seda, kuidas ühe korteri ala- või ülekütmine mõjutab ülejäänud korterite energiatarvet, analüüsiti Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi 2012. Aasta uuringus „Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele“.

Põhjuseid, miks ühe või teise korteri küttekulu erineb märgatavalt hoone keskmisest, võib olla mitu. Olulised korteri küttekulu mõjutajad on

  • korteri asukoht,
  • sisetemperatuur ja õhuvahetus,
  • elanike käitumisharjumised,
  • naaberkorterite sisetemperatuur,
  • kasutatava küttekeha tüübist tulenev soojusväljastuse hindamise viga
  • ja nende kombinatsioonid.

Ühe korteri kütmata jätmine suurendab aga alati märkimisväärselt ümbritsevate ruumide küttekulusid. Näiteks hoone keskel asuv kütteta korter võib ümbritsevate korterite küttekulusid suurendada kuni 30%. Kõige suurem mõju oli korterite vahel, mis asusid üksteise kohal. Hoone ülemises nurgas asuv korter võib selle all oleva korteri küttekulu suurendada lausa kuni 75%.

Temperatuur püsib 18°C juures

Soojustatud hoonetes sõltusid korterite küttekulud üksteisest rohkem kui renoveerimata hoonetes, kuna soojustatud majas liigub soojus hoonesiseselt lihtsamalt kui hoonest välja.

Ümbritsevatest korteritest tuleva soojusest tulenevalt ei langenud renoveeritud maja kütteta korterites õhutemperatuur simulatsioonide käigus märkimisväärselt alla +18 kraadi, mis mõnele inimesele sobib täiesti eluruumide õhutemperatuuriks.

Renoveerimata hoones langes õhutemperatuur naaberkorterite mõjul siiski suhteliselt pikal perioodil alla +18 kraadi, mis näitab, et sel juhul on vajalikud lisakütteallikad õhutemperatuuri tõstmiseks.

 

kyttegraafik

 

Kui renoveerimata majas võivad hoone nurkades asuvate korterite temperatuurid langeda lausa nii madalale kui +5 kraadi ja enamikul kütteperioodist on elamisväärsete tingimuste saavutamiseks vajalik ruumide lisakütmine, siis hoonete keskel ja renoveeritud majade puhul tagatakse suurel osal kütteperioodist elamisväärne sisetemperatuur.

Soojustatud hoone puhul tekib ainult otsakorterite puhul olukord, kus umbes poolel kütteperioodist on elamisväärsete tingimuste tagamiseks vaja kasutada ka ruumide lisakütmist.

Nurgakorter mõjutab rohkem

Ala- või üleköetud üksiku korteri mõju kogu hoone soojustarbimisele on suhteliselt väike. Hoone keskel asuva korteri puhul suurenes või vähenes hoone soojustarbimine ainult kuni 30%, võrreldes selle korteri küttekulu muutusega, soojustatud hoones polnud ka nurgakorteri mõju summaarsele küttekulule märkimisväärselt suurem.

Ainult renoveerimata hoones asuvas nurgakorteris oli korteri küttekulu muutus võrreldav kogu hoone küttekulu muutusega, kuid selgi juhul ei ulatunud muutuste suhe märkimisväärselt üle 60%.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Neljap, 28.Veebr.2013 16:27
 
Miks on üks korter külm ja teine üleköetud? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Esmasp, 21.Jaan.2013 00:00

Vanades kortermajades on tihti probleemiks toasooja ebaühtlane jaotus korterite vahel. Selleks, et ka kõige külmemates tubades hoida temperatuur seaduses nõutud 18 C tasemel, tuleb mõnd teist korterit kütta näiteks 24 C kraadini. See on aga energia ja raha raiskamine, sest üleköetud korterites talutakse ebamugavat kõrget temperatuuri või avatakse aknad ning lastakse üleliigne soojus välja.

Probleem on tekkinud aja jooksul küttesüsteemi amortiseerumise või küttesüsteemi omaalgatusliku muutmise tagajärjel.

Radiaatorkütte süsteem on üles ehitatud veeringlusele - soojussõlmes ülessoojendatud vesi juhtitakse korraga läbi kõikide küttepüstikute ja sellega ühendatud radiaatorite. Selleks, et maja kõikidessse tubadesse saaks sama temperatuuri, teostatakse küttesüsteemi tasakaalustamine.

Ühetorusüsteemide joonis

 

Kui küttesüsteem on tasakaalus, siis voolab läbi iga küttepüstiku vajalik hulk kuuma vett ja iga radiaator annab välja vajaliku hulga soojust.

Kui küttesüsteem ei ole tasakaalus, siis voolab läbi mõne püstiku rohkem ja läbi teise püstiku vähem kuuma vett kui vajalik.

Põhilised küttesüsteemi tasakaalu rikkuvad põhjused on:

  • Küttesüsteemi amortisatsioon - rooste, katlakivi ning sade ladustumine torudesse ning radiaatoritesse. Amortiseerunud küttesüsteemis ei anna radiaatorid enam välja algselt ettenähtud hulka sooja. Kui radiaator on suures osas ummistunud, siis ei saagi tuba enam soojaks minna.

    Jadamisi ühendatud radiaatorite puhul (tavaline ühetorusüsteem):
  • Radiaatori vahetamine teise võimsuse või takistusega radiaatori vastu. Remondi käigus soovitakse mõnikord vahetada vana radiaator kaasaegsema vastu. Selle juures ei mõelda aga radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tulemusena tõstetakse temperatuuri oma korteris kuid alandatakse temperatuuri kõigis järgnevates korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub.
  • Küttetorude asendamine väiksema läbimõõduga torude vastu. Mõnikord ei meeldi korteriomanikule vanad jämedad nõukogudeaegsed küttetorud ning ta otsutab need remondi käigus asendada ilusate uute vasktorude vastu. Sellega mõjutatakse aga tervet küttesüsteemi, sest kui uued torud on vanadest peenemad, siis läbivoolava vee hulk selles püstikus väheneb ning teistes püstikutes suureneb. Seega väheneb temperatuur kõigis selle püstikuga ühendatud radiaatorites ning suureneb teiste püstikute radiaatorites.
  • Termostaatventiilide paigaldamine. Kuna ühetorusüsteemis liigub vesi läbi kõigi korruste radiaatorite jadamisi, siis igasugune lokaalne kütte reguleerimine reguleerib korraga tervet küttesüsteemi. Kui keegi on paigaldanud enda radiaatorile termostaatventiili ja keerab seda kinni, siis on selle mõju sarnane toru läbimõõdu vähendamisega eelmises punktis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et küttesüsteemi tasakaalustamine võib aidata kokku hoida palju energiat ja raha. Kui aga vaatamata tasakaalustamisele jäävad osad korterid külmaks või üleköetuks, siis on soovitav üle minna kahetorusüsteemile. Kahetorusüsteemis ei mõjuta korteritesisene omaalgatuslik tegevus tervet maja ning lisaks on võimalik iga korteri kütet eraldi reguleerida.

Küttesüsteemi setete eemaldamiseks ja ärahoidmiseks oleme me soovitanud Baueri keemiavaba veetöötlusseadet. Seda tasub paigaldada nii uutele kui ka vanadele majadele. Täpsema teabe saamiseks küsige endale tasuta tutvustavad materjalid, mis me saadame e-kirjaga. Soovist saab teada anda ka selle vormi kaudu:







Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Pühap., 20.Jaan.2013 02:17
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 7 / 42
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 48 külalist online