Allokaatoritega vanade kortermajade kütte püsi- ja muutuvkulude optimaalne suhtarv on 75/25.
Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi 2012. aasta uuring "Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele" vaatles, milline on allokaatorite ehk küttekulu jaoturitega kortermajadele sobiv muutuv- ja püsikulude suhe.
Allokaator ehk soojuse kulujaotur lubab määrata iga küttekeha osa hoone üldises soojustarbimises. Allokaatoritega varustatud hoone soojussõlm (katlamaja) peab olema varustatud temperatuuriregulaatoriga, mis reguleerib veetemperatuuri vastavalt välisõhu temperatuurile.
Kus saab jaotureid kasutada
Allokaatoreid ei kasutata aurküttekehade ega põrand- või lagikütte korral. Need sobivad aga kasutamiseks paneelradiaatoritel, ribiradiaatoritel, Al-radiaatoritel, konvektoritel ja terastoru-küttekehadel.
Purmo Air radiaatorite ja allokaatorite koostoime vajab täiendavat uurimist ning enne nende kasutamist tuleks konsulteerida nii radiaatori tootjate/müüjate kui ka allokaatorite paigaldajate/tootjatega.
Probleemseks muutub allokaatorite kasutamine hoonetes, kus on mitmesuguseid küttekehasid, samuti siis, kui küttekehad on üle dimensioonitud – näiteks on küttesüsteem uuendatud enne piirdetarindite renoveerimist ja uuele küttegraafikule ei ole üle mindud.
Ka ühetoru-küttesüsteemide korral on allokaatorite kasutamine problemaatiline.
Küttekulu hoitakse kontrolli all
Uuringu käigus küsitlusele vastanud väitsid, et kasutavad allokaatori võimaldatavat termostaatventiilidega ruumipõhist temperatuuri reguleerimist eeskätt soojuse vähendamiseks. Peamiselt väitsid elanikud, et hoiavad korterites sisetemperatuuri +20 kuni +22 ‹C.
Sageli hakkavad korterivaldajad allokaatoritega majades küttekulude vähendamiseks vähendama õhuvahetust – seda stimuleerib paraku allokaatorite muutuvkulude kõrge osakaal. Värskeõhuklappide sulgemine viib aga väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamisel soojustagastussüsteemi efektiivsuse olulise langemiseni.
Arvestades seda, et küsitluste tulemuste kohaselt on inimesed motiveeritud küttekulusid kontrolli all hoidma sõltumata püsi- ja muutuvkulude suhtarvust, soovitatakse individuaalse küttekulude jaotamise süsteemi puhul kasutada võimalikult väikest muutuvkulude osakaalu.
Töö autorid jõudsid järeldusele, et vanade kortermajade püsi- ja muutuvkulude optimaalne suhtarv on 75/25. Sel juhul ei lähe ka suurimad kütte erikulud oluliselt üle 1,3 korra suuremaks hoone keskmisest.
|