Energiaaudit
Energiaaudit sisaldab endas loetelu energiasäästumeetmetest ja abinõudest hoones energiasäästu saavutamiseks.
Samuti saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel pangas ja SA Kredex toetusteks.
Meie poolt tehtav hoone energiaaudit sisaldab:
• Soovitusi, millises järjekorras teostada renoveerimistööd
• Erinevaid renoveerimistööde pakette, koos eeldatava säästu ning tasuvusajaga
• Kütte-, torustiku-, ventilatsiooni- ja automaatikasüsteemide kirjeldust
• Elektrivarustuse kirjeldust
• Niiskuse ja temperatuuri mõõtmist
• Hoone energiabilansi koostamist
Teenuse hind algab 849 eurost.
Majad allpool tänavapinda
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” selgus, et nii puitelamute vundament kui trepikojad on sageli saanud niiskuskahjustusi.
Pinnasesse vajunud majad on niisked
Uuritud hoonete vundamendid on valdavalt kas paekividest (Põhja-Eestis) või maakividest ja tellistest (Lõuna-Eestis). Tartus esineb ka puitparvedele rajatud hooneid. Keldripõrand võib olla tavaline muldpõrand, paekividest põrand või betoonpõrand.
Eesti tingimustes on hoonete sokli- ja keldrikorruse konstruktsioonid pidevalt ümbritsetud agressiivse keskkonnaga – enamasti veega. Tegemist võib olla pinnaseniiskuse, sadevee, kondenseeruva vee või kanalisatsiooni lekkeveega.
Tänavapind ulatub üle keldri akna ülemise serva. (Allikas: uuringu aruanne)
58%-l uuritud hoonete soklitest olid niiskuskahjustused, 8%-l juhtudest oli sokkel nüüdseks allpool maapinda.
Sageli on vundamendiprobleemid seotud hoone ümbruse planeeringuga: pinnas on liiga kõrge või/ja vale kaldega. Uute tänavakatete pealeehitamisega on märkimisväärselt tõusnud elamutega piirnevate teede (eelkõige kõnniteede) tasapind, arvestamata on jäetud selle kõrgus tänavatega piirnevate hoonete suhtes.
Tänavapindade suhteline tõstmine on kaasa toonud ka olulise niiskusrežiimi muutuse. Tänava pool on sokkel üha sügavamalt pinnasesse „vajunud“, keldreid õhutanud aknad on kinni müüritud.
Asfaltbetoonist kõnniteelt pritsib katuselt allavoolav vesi elamu seinte vastu, hoides niiskena nii vundamente/sokleid kui ka elamu puittarindeid ning kahjustades eelkõige fassaadilaudist, aga ka hoone kandekonstruktsioone.
Kuna puitelamute juurde kuuluvad hoovid on aja jooksul jäänud oluliselt allapoole tänavapinda, siis voolab tänava vihmavesi õuedele ning vajub elamu vundamendi alla keldrisse.
Vesi kahjustab ka trepikodasid. Kui hoonet ümbritsev pinnas on tõusnud või maja vajunud, võib trepikoja pind tänapäeval asuda allpool ümbritsevat maapinda. Vesi jookseb sel juhul trepikotta sisse ning kahjustab treppide tugikonstruktsioone.
Uhked puittrepid tuleks renoveerida ja säilitada
Puithoonete treppide tehnilised nõuded tulenevad peamiselt kandevõimest ja evakuatsiooni korraldamisest tulekahju korral.
Need nõuded on aja jooksul muutunud. Näiteks Tallinnas hakati täiendava evakuatsioonitrepi olemasolu nõudma 1890. aastatel, mis tõi kaasa muutusi ka elamute põhiplaanides. Kui varem oli kaks trepikoda (nn puhas ja must sissekäik) vaid jõuka rahva korterelamutes, siis nüüd tuli ka väikekorteritega agulimajadesse paigutada lisatrepp.
1930. aastateks pidid kõigis ilma kivitrepikojata puitehitistes trepid asuma nii, et iga teise ja kolmanda korruse korterist pääseks vabalt kahele eraldi puittrepile, mis pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti.
Levinud trepilahendus väiksemates puitkorterelamutes: kahekäiguline keerdastmetega trepp. (Allikas: uuringu aruanne)
Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 10 cm ja välisseinad vähemalt 15 cm paksud.
Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2. Katusekorruse eluruum pidi olema trepimademe ääres või sellest eeskojaga lahutatud.
Puidust eluhoonetes lubati kahe puittrepi asemel ehitada ka üks 1,2 m laiune kivitrepp, mis ulatus pööninguni ja pidi olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla kuni kaks korterit, kumbki põrandapinnaga mitte üle 85 m2.
Evakuatsioonitee maksimumpikkus (iga ruumi kaugemast otsast kuni trepini) oli 30 m.
Uuritud hoonetes võis kohata väga huvitava lahendusega puittreppe, mis on väärtuslikud ja peaksid sellisel kujul säilima. Sageli on uhkelt kujundatud keerdtrepid lihtsa töölismaja kõige esinduslikum interjöörielement. Trepid võivad vajada renoveerimist.
Millest sõltub sisekliima?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Hea sisekliima saavutamiseks ei piisa hoone soojustamisest – tarvis on renoveerida ka küttesüsteem ning ümber ehitada ventilatsioon.
Soojustatud korterelamu soojusenergia tarve ei vähene piisaval määral, kui küttesüsteem ei ole renoveeritud. Tasakaalustamata ning termostaatventiilideta küttesüsteem ei võimalda temperatuurinõuete täitmist kogu hoone ulatuses, mistõttu soojussõlmest kaugemad korterid jäävad külmaks.
Piirdetarindite renoveerimine ilma ventilatsiooni ümberehituseta ei võimalda samuti rahuldavat sisekliimat õhuniiskuse ning CO2 osas. Loomuliku ventilatsiooni abil ei saavutata nõutavat sisekliimat kortermajade ülemistel korrustel, tagajärjeks on hallitus ning kondensaat akendel ja piiretel.
Ventilatsiooni tuleb hakata tõsisemalt suhtuma. Eriti tundlikud on sisekliima suhtes lapsed. Paljud tervishoiuasutuste töötajad näevad laste haiguste põhjusena umbsete pakettakende paigaldamist. Iseenesest on see õige, kuid ainult aknad pole probleemi põhjuseks. Terviseprobleeme saab vältida hoonesse ventilatsiooni rajamisega. Loomulikult tuleb leida optimaalne lahendus. Ruumides pole mõtet liiga suurt õhuvahetust tekitada, kuna see toob omakorda kaasa suure energiakulu. Kindlasti on ventilatsiooni rajamine vajalik lokaalsete gaaskütteseadmete puhul.
Soojustagastiga värskeõhuklapp. Foto: Termex.ee
Olulise energiasäästu ning hea sisekliima tagavad korteri- või ruumipõhised soojustagastiga ventilatsiooniseadmed. Praegu peetakse seda lahendust veel kalliks, kuid lähitulevikus on see kindlasti tõsiselt võetav säästupaketi osa. Uued kvaliteetsed korterelamud on juba praegu nende süsteemidega varustatud. Plussiks võib pidada madalat energiakulu ning süsteemi reguleeritavust. Miinuseks võib pidada mõningatel juhtudel mürataset, mida on võimalik õige dimensioneerimisega vältida.
Kuna hoone renoveerimine on kulukas ja aeganõudev protsess, siis peaks korteriühistu vastavalt ellu rakendatud üksikutele meetmetele jagama teavet hoone vajalike muudatuste kohta ruumide kasutamisel. Näiteks võiks öelda, et hoone saab kohe-kohe soojustatud ning aknad vahetatud, kuid ventilatsiooniga niipea valmis ei jõuta ja seetõttu tuleb ruume tuulutada.
Kuidas valida audiitorit?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Kuigi audiitorite tase on võrreldes aastatega 2003-2007 tõusnud, on 20% audititest siiski ka praegu väga halva kvaliteediga.
Kui Tallinna Tehnikaülikool vaatas üle 2003.-2007. aasta energiaauditid, siis vaid alla 10% neist olid heal tasemel, kusjuures isegi parimad vaadeldud perioodil tehtud auditid ei saaks tänase päeva kontekstis viiepallisüsteemis hindeks üle 2.
Viimase, 2008.-2011. aastal tehtud energiaaudite uuringu põhjal olid heal tasemel juba 60% tehtud töödest.
Joonis. Auditetele antud hinnang. (Allikas: Eesti kortermajades 2008–2011 a läbi viidud energiaauditite analüüs Lõpparuanne)
Korralikul energiaaudiitoril peavad olema laialdased teadmised mitte ainult hoonete soojusvarustuse kohta, vaid ka materjalide, konstruktsioonide, elektrivarustuse, automaatika jms tehnikaalastes valdkondades.
Paljud ettevõtted tegid tollal aga nn copy-paste energiaauditeid, sageli ei suutnud audiitor koostada hoonete küttebilanssi. Ei mõistetud, et hoonet soojustades ei pruugi saavutada säästu, kui küttesüsteem on rekonstrueerimata. Samuti ei pööratud absoluutselt mingisugust tähelepanu ventilatsiooni rekonstrueerimislahendustele.
Probleem oli ka auditite läbiviimine selleks mittesobival soojal ajal.
Hulga hoonete puhul valiti säästupaketid välja, kuid töid ei alustatud, või valiti pakettidest üksikuid säästumeetmeid. See on täiesti vale lähenemine, kuna kokkuhoid ning sisekliima tulemused saavutatakse vaid kompleksse paketi abil.
20% audititest on siiski ka praegu väga halval tasemel. Paljude mittekvaliteetsete auditite autoritel puudub aga energiaaudiitori kutse. Energiaauditi tellijate (korteriühistud, hoonete omanikud jne) seas tuleks läbi viia vastav teavitustöö.
Üldiste parendussoovituste või puudustena võib välja tuua alljärgnevad probleemteemasid:
- Tellija kontaktandmete ebatäpsused.
- Mõningal määral probleemid, et kohapealsed ülevaatused teostatud liiga soojal perioodil.
- Kasutatud mittevastavat vormi tulemuste esitamisel (2003-2007 kasutusel olnud tava – tühjad tabelid jne.). Peamiselt küll aastal 2008 tehtud auditites.
- Mõõteseadmete osas on auditis kirjas ka need, milliste mõõtmistulemusi ei ole esitatud.
- Köetava pinna määramine.
- Soovitus välja tuua tarbimisi kajastavates tabelites ka keskmised tarbimisandmed.
- Esines vigasid kraadpäevadega korrigeerimisel.
- Soojusbilansi ja/või energiabilansi koostamine on üldiselt heal tasemel.
- Teatud koolitustel väljapakutud keerukam keldri sisetemperatuuriarvutus tuleks asendada reaalse temperatuuri mõõtmisega külmal perioodil.
- Suur üldine puudus on ventilatsiooni mittepiisav käsitlemine auditites. Sisekliima osas tuleks teha auditi tellijatele selgitustööd, kuna elanike arusaamad normide kohasest sisekliimast on väga erinevad. Säästupakettides puudub ventilatsiooniosa paljudes auditites.
- Tasakaalutemperatuuriarvutuste puudumine.
- Vabasoojuste utilisatsioonitegurite puhul ebareaalsete väärtuste kasutamine. Käesolevas töös on toodud lisasoovitusi probleemi lahendamiseks.
- Säästupakettide puudumine.
- Mõõtmiste puudumine või tulemuste mitteesitamine.
- Logeritega mõõtmiste puudumine väga suures ulatuses.
- Copy-paste auditite esinemine (oluliselt vähem, kui aastatel 2003-2007).
- Ettevõtte piires auditite taseme väga tugev kõikumine.
- Käesolevas töös pakutakse välja põhimõte, kus alaküttes olevate hoonete säästuarvutus tuleks viia normikohase sisetemperatuuri tasemele.
Kaitse välisseina!
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Välisseina tuleb kaitsta liigse vee ja niiskuse eest, siis peab see kaua vastu.
Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” kinnitati, et Eesti vanemad puitkorterelamud on üldjuhul ehitatud rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel. Esineb siiski ka sõrestikseintega korterelamuid.
Püstplanksein ja sõrestiksein on väiksema õhupidavusega, mis suurendab ruumide küttekulu.
Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid on ka krohvitud palkseinu ja tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama.
Kas sein kannab?
Välisseinte palgi paksus on 12-18 cm. Kahe- kuni kolmekorruselise hoone puhul võib selliste ehitiste välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks hinnata. Kandevõimega võib probleeme tekkida vaid siis, kui vundamendi ebaühtlasest vajumisest on tekkinud kahjustused, palk (eelkõige alumised palgiread) on biokahjustunud (näiteks mädanikseente tõttu) või kui sein on kuivamise või mädaniku tõttu vajunud.
Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme. Rõhtpalkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ning võib tekkida avariiohtlik olukord. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem.
Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. (Allikas: uuringu aruanne)
Vesi on kõige ohtlikum
Välisseinte kahjustuste peamine põhjustaja on liigne vesi, mis võib voolata seinale
- katuselt,
- varikatuselt,
- aknalt,
- vihmaveetorust,
- üle katuseääre olevatelt antennikaablitelt,
- seina poole kaldu olevatelt elektrikaablitelt,
- läbi katuse seinale valguda,
- madala sokli tõttu maapinnalt seinale pritsida,
- seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguda,
- pinnasest,
- soklist või vundamendist seina imenduda.
Akna veelauad ja -plekid peavad hoonet kaitsma liigvee tungimise eest kandekonstruktsioonidesse ning on seetõttu väga olulised. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis 32% juhtudest.
Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi.
Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kaitsmisel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seina tasapinnast ettepoole ulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre.
Veelaud vajab kaitseplekki
Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. Ka terve veelauaga võivad sein ja vundament märguda, eriti kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st mitte seinast eemale, vaid seina poole.
Veelaud saab täita oma funktsiooni üksnes siis, kui ulatub vähemalt 3-5 cm kivisoklist ettepoole. Esineb olukordi, kus veelaud on liiga kitsas või on maja remontimisel soklit paksemaks krohvitud, nii et veelaua eenduvus on täiesti kadunud. Selle tulemusena toimib veelaud algselt mõelduga võrreldes vastupidiselt, juhtides vee otse soklile.
Soklit katvalt veelaualt üles pritsinud või imendunud niiskus võib põhjustada seinalaudiselt värvi koorumist ja laudise või seina lagunemist.
Veelauaga sarnaselt riskantsed on ka fassaadil olevad arhitektuursed vahekarniisid. Vesi võib vahekarniisi kohalt voodrilaua taha valguda ning soklisse koguneda. Seetõttu on väga oluline, et vahekarniise katvad veeplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud.
Energiasäästunädalal külastasime Kredexi toetuse saanud maju (täiendatud 19.11.2011)
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Mõõdunud laupäeval kulmineerus meie jaoks sügisene Energiasäästunädal Kredexi toetuse saanud majade külastamisega. Sõitsime mõõda 5-6 majast ning peatusime pikemalt nelja juures. Need majad on Tartus aadressidel Näituse tn 19, Tammsaare tee 5, Aleksandri 28 ning Turu tn 13.
Võtsime ekskursioonile kaasa ka soojuskaamera ning jagame kõigiga tehtud avastusi.
Kredexi toetuse saanud maja Tartus Turu tn 13.
Tüüpiline näide nendest majadest on toodu juuresoleval pildil. Majade fassaadid on hästi soojustatud ning fassaadi temperatuur on ühtlane. Siiski on aknaraamides ja -paledes küllaltki suured soojakaod. Piirkondade Ar1, Ar2 keskmised temperatuurid on vastavalt 7 C ja 5 C. Heledad toonid aknaraamidel näitavad suuremat soojakadu. Värvide tähendused vastavad temperatuuriskaalale pildi paremas ääres.
Täismahus kommenteeritud aruande saab tasuta alla laadida juuresolevast lingist (faili suurus on 7,7 MB): Kredex_ekskursioon_2011.pdf
Ekskursiooni läbiviinud Kredex-i esindaja Lauri Suu poolsed selgitused aruandele:
- Näituse 19 panduse ja sokli temperatuur on suuresti sõltuv maapinna soojususest, tegemist pole ebapiisava soojustusega;
- osad aknad on vähem soojapidavad seepärast, et need on vahetatud enne toetuse saamist ja juba vahetatud akende vahetus ei ole kohustuslik (näiteks Näituse tn 19 ja Turu tn 13 puhul). Uued aknad on hea soojapidavusega (soojajuhtivuse U-arvud: vana aken 1,6 ja uus 1,1).
- ventilatsioonitööd ei olnud 100% lõppenud ja seepärast ei töötanud (et ei jääks vale mulje, et pannakse küll vent. agregaadid, aga neid ei kasutata)
- maja leheküljel 5 ei olnud veel renoveeritud
Välisseinapaneelide niiskus
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
TTÜ ehitusteaduskonnas läbiviidud korrusmajade uuring aastatel 2008-2009 käsitleb palju hoonete niiskusprobleeme.
Joonis: Analüüsitud välisseina lahendused
Uuring toob välja, et kondensaadi tekkimine suurpaneelelamute välisseintesse on tõenäoline. Kondenseerumisperioodi pikkus on 3-4 kuud ja kondensaadi väjakuivamine kestab 2-3 kuud. Kondenseerunud veeauru kogused on siiski väikesed. Hallituse kasvuks on soodsad perioodid augustist novembrini ning veebruaris-märtsis.
Seina niiskusrežiimi mõjutavad oluliselt ruumide niiskuskoormus, materjali omadused ja materjalide paiknemine seinas. Kahte viimast olemasolevatel hoonetel muuta ei ole võimalik. Siseruumide niiskuskoormust on aga võimalik vähendada ruumide parema ventileerimisega.
Seinte lisasoojustamine parandab oluliselt seinte niiskusrežiimi. Lisasoojustamisel tuleb arvestada, et olemasolev sein hakkab kuivama. Seega tuleb arvestada, et pärast lisasoojustamist satub sein teatud perioodiks kõrgema niiskuskoormuse alla (materjalides sisalduva niiskuse väljakuivamine).
Seina ja katuslage seeestpoolt lisasoojustada ei või.
Allikas: 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga".
Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Tihti tuntakse huvi meie teenuste vastu ja küsitakse soojusauditi hinda. Lähemal uurimisel selgub, et mõeldakse termograafiat.
Termograafia ehk infrapuna fotodest aruanne näitab fotodel hoone soojalekkeid, külmasildu ja niiskeid alasid. Kui seni on Soojusaudit olnud vaid kaubamärk, siis on meil hea meel anda see ilus emakeelne nimi erialakeelsele termograafia mõistele. Kasutame seda edaspidi klientidega samas kontekstis.
Mis on energiaaudit?
Energiaaudit on põhjalik analüüsidokument, mis kirjeldab hoone erinevate süsteemide seisukorda ning annab soovitusi renoveerimistööde järjekorra planeerimisel. Samuti saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel. Kredex kompenseerib 50% energiaauditi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni. Energiaaudit võib sisaldada ka termograafiat ehk soojusauditit. Enamasti tellitaksegi need teenused koos.
Mis on energiamärgis?
Energiamärgis näitab hoone energiaklassi ehk soojus- ja elektrienergiale tehtavaid aastaseid kulutusi köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise taotlemine ei eelda soojusauditit ega energiaauditit, kuid sageli tellitakse energiamärgis koos energiaauditiga, kuna vajalike andmete kogumise töö on siis juba tehtud.
Viimasel ajal küsitakse energiamärgist üha rohkem. Alates 2009 aasta jaanuarist on energiamärgis pooleldi kohustuslik. See tuleb tellida kas kinnisvara omaniku, ostja või üürija soovil. Kui keegi ühistu liikmetest soovib hoone energiamärgist, siis tuleb korteriühistul see tellida kahe nädala jooksul.
Jälgi teemakohaseid uudiseid Twitteris:
Termograafia: http://twitter.com/termograafia
Energiaaudit: http://twitter.com/energiaaudit
Energiamärgis: http://twitter.com/energiamargis