Energiamärgis
KEK energiamärgis ühe päevaga
Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav või olemas olev kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved ning seda kõrgem on kinnisvara väärtus. Seda kasutatakse ka renoveerimise tulemuslikkuse mõõtmisel.
Positiivset tagasisidet energiamärgise tööle oleme saanud eelkõige kiiruse tõttu, sest käsitleme seda kõrge prioriteediga. Märgise saab tavaliselt valmis ühe päevaga.
Mis Te oma raha eest saate, on Ehitisregistrisse kantud energiamärgis, mis kehtib kümme aastat. Märgis on koostatud tarbimisandmete põhjal ning väljendab hoone energiakulu numbriliselt kui ka värvilisel skaalal.
Kui soovite tellida energiamärgise, järgige neid samme:
1. Laadige alla ja täitke ankeet:
Eramu ankeet
Korterelamu ankeet
Mitteeluruumi ankeet
Reeglina tehakse märgis kolme aasta tarbimisandmete põhjal, kuid minimaalselt on vaja ühe aasta andmeid. Kui maja valmis lõplikult või renoveeriti näiteks 2023 märtsis, siis saatke palun ainult hilisemad andmed.
Toatemperatuuriga pinna juures proovige palun täpsustada, kui suurel pinnal hoitakse temperatuuri üle 15 kraadi. Ankeeti märgitud pinnad võivad olla erinevad Ehitisregistri pindadest, kui olete näiteks kütnud vaid osa majast. Olge palun pindadega täpne, kuna need kantakse koos energiamärgisega ka Ehitisregistris hoone andmetesse.
Kui tarbimisandmeid üldse pole, siis saame märgise väljastada kõige madalamas klassis. Sellisel juhul märkige ankeedis, et tarbimisandmed puuduvad.
Võimalusel allkirjastage ankeet digitaalselt.
2. Saatke täidetud ankeet e-posti teel:
3. Kiire ja mugav protsess: Pärast ankeedi saamist koostame energiamärgise ühe tööpäeva jooksul ja saadame selle teile digitaalselt allkirjastatuna. Kohapeale pole vaja tulla.
Teenuse hind on 135 eurot. Käibemaks ei lisandu.
Teeme energiamärgise ka projekteeritavale hoonele. Eramu energiaarvutus koos suviste temperatuuride simulatsioonimudeliga maksab 490 eurot ja tähtaeg on umbes kaks nädalat. Keerulisemale hoonele teeme pakkumise objekti järgi.
Energiamärgise teemal uudiseid laiast maailmast: https://x.com/energiamargis
Miks tellida energiamärgis enne 1. juunit 2025?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Alates 1. juunist 2025 jõustuvad Eestis uued ja rangemad hoonete energiatõhususe nõuded. Nende eesmärk on tagada paremini hoonete kliimakindlus, energiatõhusus ja sisekliima vastavalt muutuvatele ilmastikutingimustele. Kuid see tähendab ka seda, et paljude olemasolevate hoonete energiatõhususe klass võib uue metoodika järgi langeda – isegi juhul, kui hoone füüsiline seisukord pole muutunud.
Kui sul on plaanis lähiajal müüa, üürida või rekonstrueerida kinnisvara, tasub energiamärgis tellida enne 1. juunit 2025. Miks?
1. Energiamärgise klass võib uue metoodikaga halveneda
Uue metoodika järgi:
-
Energiamärgiste skaala A–H asemel hakkab kehtima A–G skaala, mis on kooskõlas kogu Euroopa Liidu nõuetega.
-
Energiamärgise vorm muutub täpsemaks, sisaldades uusi arvutuselemente.
-
Võetakse kasutusele täpsemad kliimaandmed (1990–2020 vs senine 1970–2000), mis arvestavad kuumalaineid ja soojemaid suvesid.
-
Kütmise ja jahutuse temperatuurid muudetakse vastavusse reaalse kasutusega, tõstes näiteks kütmise seadeväärtust 21°C → 21,5°C ja vähendades jahutamise väärtust 27°C → 26°C.
-
Uue arvutusmetoodika järgi arvestatakse ka sooja vee kaod, LED-valgustuse mõju, elektrilise põrandakütte energiatarve jpm.
Kõik need täiendused võivad suurendada hoone arvestuslikku energiatarvet – ja seega halvendada energiamärgise klassi.
2. Vanade reeglite järgi väljastatud märgis kehtib edasi kuni 10 aastat
Energiamärgis, mis väljastatakse enne 1. juunit 2025, kehtib edasi kogu kehtivusaja jooksul (tavaliselt 10 aastat). See tähendab, et praegu tellides:
-
Võid säilitada kõrgema energiatõhususe klassi;
-
Saad kasutada energiamärgist soodsamates tingimustes müügil või üürimisel;
-
Sul on lihtsam dokumenteerida hoone hetkeolukorda enne renoveerimist;
-
Võimalik on parem positsioon toetusmeetmete või rohelaenude taotlemisel.
3. Juunis lõppeb madalenergiahoonete üleminekuperiood
Alates 1. juunist loetakse madalenergiahoonetega seotud üleminek lõppenuks ka väikeelamute puhul. See tähendab, et kõik väikeelamud, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse pärast seda kuupäeva, peavad vastama liginullenergiahoone nõuetele. See toob kaasa karmimad nõuded nii energiatõhususele kui ka dokumentatsioonile.
4. Uus päikeseelektri kalkulaator toob täpsemad (ja keerukamad) arvutused
Seniste tabeliväärtuste asemel kasutatakse päikeseelektri tootlikkuse arvutamiseks veebipõhist kalkulaatorit, mis arvestab:
-
Tunnipõhist elektritoodangut ja salvestust;
-
Omatarvet ja ekspordi osakaalu;
-
Aku kasutust ja selle optimeerimist.
See võimaldab täpsemaid arvutusi, kuid tõstab arvutuste keerukust ja võib olenevalt hoone konfiguratsioonist mõjutada energiamärgise tulemust.
5. Nõuded laienevad paljudele hoonetüüpidele
Uued energiatõhususe miinimumnõuded kehtivad kõigile hoonetele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks kasutatakse energiat. See hõlmab:
-
Elamuid;
-
Avalikke hooneid;
-
Kooli- ja lasteasutusi;
-
Büroo- ja teenindushooneid.
Muudatused puudutavad nii uusi hooneid kui ka oluliselt rekonstrueeritavaid olemasolevaid hooneid.
6. Ootejärjekorrad võivad pikeneda
Uute reeglitega seotud IT-süsteemid ja metoodikad valmivad vahetult enne 1. juunit, mis võib esialgu kaasa tuua viivitusi energiamärgiste väljastamisel. Samuti võib nõudlus märgiste järele maikuus järsult kasvada. Tellides varakult, väldid ootamist ja kindlustad sujuva protsessi.
Kokkuvõte: tegutse targalt, tegutse varakult
Energiamärgis, mis on tellitud enne 1. juunit 2025:
✅ võib anda parema energiatõhususe klassi
✅ kehtib kuni 10 aastat
✅ aitab vältida uue metoodika keerukust
✅ on kasulik toetuste, müügi ja dokumenteerimise eesmärgil
Ära oota viimase hetkeni – telli energiamärgis varakult ja väldi ebameeldivaid üllatusi.
Toetusvoor eramute renoveerimiseks
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Uuendatud: 10.03.2025
23. aprill 2024 avati KredExi uus toetusvoor väikeelamute energiatõhusamaks muutmiseks. Toetusvoor on tänaseks suletud.
See voor pakub tuge renoveerimistöödeks, mis parandavad hoone energiaklassi, suurendades sellega elukvaliteeti ja vähendades energiakulusid. Kogu vooru maht ulatub 28 miljoni euroni. Lisateavet toetuse tingimuste ja taotlusprotsessi kohta leiate KredExi veebilehelt (KredEx).
Toetusvoor suleti 28.02.2025. Kredex: uudis
07.03.2025: Toetusvooru kogu eelarve kaeti taotlustega viimase nädalaga
15.08.2024: Kütteseadme uuendamise taotlusvoor pikeneb 11. septembrini
06.06.2024: Eelarves on vabu vahendeid veel ligikaudu 11 miljonit eurot
Kuidas taotleda KEK energiamärgist meie veebilehel?
Energiamärgis on üks meie enimtellitud teenus. Märgis võimaldab võrrelda hoone energiakulu teiste sarnaste hoonetega. Seda kasutatakse ka renoveerimise tulemuslikkuse mõõtmisel.
Positiivset tagasisidet energiamärgise tööle oleme saanud eelkõige kiiruse tõttu, sest käsitleme seda kõrge prioriteediga. Märgise saab tavaliselt valmis ühe päevaga.
Energiamärgis tarbimisandmete põhjal maksab 135 eurot. Koostame energiamärgise ning kanname selle ka Ehitisregistrisse.
Oleme teinud energiamärgise taotlemise protsessi lihtsaks ja kiireks:
1. Laadige alla ja täitke ankeet: Meie veebilehelt leiate vajaliku ankeedi, mille abil saate koguda kõik nõutavad tarbimisandmed. Ankeedi leiate siit: Ankeet.
Reeglina tehakse märgis kolme aasta tarbimisandmete põhjal, kuid minimaalselt on vaja ühe aasta andmeid. Kui maja valmis lõplikult või renoveeriti näiteks 2021 märtsis, siis saatke palun ainult hilisemad andmed.
Köetava pinna juures proovige palun täpsustada, kui suurel pinnal hoitakse temperatuuri üle 15 kraadi. Ankeeti märgitud köetav pind võib olla väiksem Ehitisregistri köetavast pinnast, kui olete näiteks kütnud vaid poolt maja. Olge palun köetava pinnaga täpne, kuna see kantakse koos energiamärgisega ka Ehitisregistris hoone andmetesse.
Kui tarbimisandmeid üldse pole, siis saame märgise väljastada kõige madalamas klassis. Sellisel juhul märkige ankeedis, et tarbimisandmed puuduvad.
Võimalusel allkirjastage ankeet digitaalselt.
2. Saadke täidetud ankeet meile e-posti teel: Ankeedi täitnud klientidel palume saata see otse meie meilile
Palume kirja subjektiks märkida hoone aadress, et saaksime teie taotlust kiiresti ja efektiivselt töödelda.
3. Kiire ja mugav protsess: Pärast ankeedi saamist koostame energiamärgise enamasti ühe tööpäeva jooksul ja saadame selle teile digitaalselt allkirjastatuna.
Kuidas taotleda ETA energiamärgist meie veebilehel?
ETA energiamärgis on toetusmeetme juures nõutud, kui peate tõestama energiaklassi parandamist või täisrenoveerimisel. Erandiks on juhtumid, kui soojustatakse vaid kogu fassaad, paigaldatakse päiksepark või asendatakse soojusallikas (nt ahju asemel maasoojuspump). Energiamärgise väljastamiseks on vaja renoveerimisprojekti. ETA energiamärgise hind on 390 eurot ning töö valmimise tähtaeg kaks nädalat. Kui renoveerimisprojekt on valmimas, siis saatke see otse meie meilile
Anname endast parima, et muuta teie kogemus meiega võimalikult sujuvaks.
Energiamärgiste statistika
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Ehitisregistri andmed
Riiklik arengukava on aastaks 2050 renoveerida kõik hooned vähemalt energiaklassile C.
Neli asja, mida eramu projekti puhul arvestada
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Projekt on ehituse juures esimene suur kulu. Toome välja neli asja, mis võivad selle juures nihu minna ning mis on välditavad.
Kodu rajades me mõtleme suurelt, unistame ideaalsest ruumilahendusest ning oma stiilist. See on ilus aeg, kus võimaluste piirid ei ole veel paigas ning tulevik on optimistlik. Olen ka ise selle protsessiga hiljuti kokku puutunud ning tahan jagada oma avastusi, mis on ette tulnud enne ehituse algust.
Kaks asja, mida võib nihu keerata projekteerija ning kaks asja, mida peaks arvestama tellija.
1. Kas tegu on uue hoonega või vana hoone rekonstrueerimisega?
Juhul kui maja projekteeritakse tühjale krundile, siis pole siin küsimust – tegu on uue hoonega. Kui aga olemasolev vana hoone plaanitakse lammutada ning ehitada uus, siis on siin valiku küsimus. Soovitatav on valida „olemasoleva hoone rekonstrueerimine“, sest sellisel juhul on ehitusloa saamiseks klass madalamad nõuded. Uue hoone energiatõhusus peab praegu vastama klassile A, kuid olemasoleva hoone rekonstrueerimisprojekt klassile B. A energiaklassi saavutamiseks tuleb ehitada kallimalt - kasutada kalleimad materjale ning seadmeid. Kui ehitusloa taotlus on kord saadetud kohalikule omavalitsusele märkega, et tegu on uue hoonega, siis on pea võimatu neid hiljem veenda, et tegelikult rekonstrueeritakse vana hoonet.
2. Kui suur on köetav pind?
Mõned projekteerijad pole veel kursis, et köetavast pinnast tuleks maha arvata „madala temperatuuriseadega pind“ – see on „sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus“ (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1220/8201/9002/MKM_m63_lisa1.pdf). Praegu kehtiva määruse järgi on klass madalamad nõuded ka väikeelamutele, mille köetav pind on kuni 220 m2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019002). See tähendab, et näiteks garaaži väljaarvamine köetavast pinnast võib teha ehitamise odavamaks.
3. Kas on võimalik leida ehitajat?
See on probleem, millega pean ka ise kokku puutuma. Kuna rekonstrueerime olemasolevat hoonet, siis jätsime projektis vana osa seinad alles ning laiendasime maja uue osaga. Nüüd oleme aga probleemi ees, et ehitajad ei taha sellist projekti hästi ette võtta – keerulisem on ehitusmahu hindamine, vana ja uue osa omavaheline sidumine ning vana osa rekonstrueerimine on ka töömeestele vastumeelt. Tagantjärele mõeldes oleks võinud kogu hoone nullist projekteerida. See oleks vabastanud ka piirangutest, mille seavad vanade seinade asukohad. Muidugi, kui maja on vanaisa ehitatud, siis on vanal osal suurem ajalooline väärtus ning seda tahaks hoida.
4. Kas pangast saab piisavalt laenu?
Päris paljud lähevad projekti ja ehituse eelarvega panka ning peavad pettuma, sest nad ei saa ehituseks vajalikku laenu. Siis on vaja kas projekt odavamaks/väiksemaks teha või nurka visata. Isegi kui ehituse hinnapakkumine jääb teie võimete piiridesse, siis pank võib ehituse kulusid arvestada suuremaks. Näiteks kui ehitaja on pakkunud uue hoone m2 hinnaks 800 eurot, siis pank ei pruugi seda pakkumist aktsepteerida. Panga hinnangul võib uue hoone ehituseks kuluda 1200 eurot/m2. Jah, teil on võetud pakkumine väiksest ehitusfirmast, mis ehitab odavamalt, kuid see ehitusfirma võib ehituse keskel ära kaduda ning siis tuleb töö tellida kallimast firmast, mis töö ära lõpetab.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks võiks enne projekti tellimist minna panka ning lasta hinnata oma laenuvõimekust. Vastavalt sellele määrata hoone võimalik suurus ning asuda otsima sobivat ruumilahendust. Täitsa võimalik, et sobiva projekti leiab hoopis valmis tüüplahendustest ning esimene suur eriprojekti kulu võib jäädagi tegemata.
Millised on teie kodukulud - uurige energiamärgist!
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Enne korteri või maja ostmist/üürimist tasuks uurida selle energiamärgist, et jahedal ajal kulud ootamatult suureks ei paisuks. Mis on energiamärgised ja kuidas neid taotleda, selgitab Viljar Puusepp, Soojusaudit.ee konsultant.
Alates 2009 aastast on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonetega. Energiakasutuse sisse arvestatakse nii küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi kui söögitegemine. Kortermajade puhul arvestatakse nii maja üldkulu kui ka kõigi korterite kulu kokku. Energiamärgis tarbimisandmete põhjal arvutatuna maksab kuni 95 eurot, mis on Tallinnas antava märgise toetuse ülempiir. Projekti põhjal arvutatud energiamärgise hind on umbes 200 eurot.
Energiamärgise vajadus tekib siis, kui kinnisvara soovitakse müüa või välja üürida. Ühistu juhatus peab korteriomaniku soovi korral märgise tellima pädevast ettevõttest kahe nädala jooksul. Praktikas pole seda osa seadustest aga seni korralikult täidetud. Kinnisvaraportaalides on kuulutuse juures harva näidatud energiamärgise klass.
Energiamärgise tellimisest ei pääse aga mööda, kui soovitakse saada hoonele ehitusluba või Kredexi renoveerimistoetust. Uued ja oluliselt renoveeritud hooned peavad vastama energiatõhususe klassile A, B või C. Praktikas tähendab see enamasti ka sellise säästumeetme nagu ventilatsiooni soojustagastuse kasutamist, mis on suhteliselt suur investeering. Tulevikus on oodata nõuete veelgi karmistumist, et energia raiskamist vähendada. Aastaks 2020 peavad kõik uusehitised vastama klassile A.
Energiamärgise klass A, B, C kuni H antakse vastavalt arvutatud kaalutud energiaerikasutusele. See ütleb, et mitu kWh energiat kulub hoones keskmiselt ühele ruutmeetrile aastas. Kui kaalutud energiaerikasutus on näiteks 198 kWh/m2*a, siis kuulub hoone klassi E, mis jääb vahemikku 181 kuni 220 kWh/m2*a (Vt. joonis). Antud energiaklassi näide kehtib kolme või enama korteriga elumaja kohta. Eramajadel on energiamärgise klasside vahemikud teised, lubades veidi suuremat energiatarbimist. Energitõhususe miinimumnõue on eramajadel 210 kWh/m2*a, korterelamutel 180 kWh/m2*a.
Foto. Energiamärgise skaala näide
Rahalise erinevuse klasside vahel saab arvutatada umbes 50 kWh/m2 kohta aastas. Et energia sisaldab nii kütet kui ka tarbeelektrit, siis ühe kWh hind sõltub energiaallikate proportsioonist. Arvestades ligikaudse hinnaga 8 senti kWh, saame klasside hinnavaheks 40 senti ruutmeetri kohta kuus. Näiteks 60 m2 korteri puhul on see 24 eurot kuus.
Praegu on juba laialdaselt võimalik osta või üürida kortereid B energiatõhususega hoonetes. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on B-kategooria korterid müügil näiteks Tallinnas Mäepealse 4, Narva mnt 90, Mardi 9, Juhkentali 28b, Kentmanni põik 3, Põhja pst. 5, Staadioni 4, Niine 6a, Pirital Vahulille tee 6, Keilas Vasara 4, Raplas Liiva 4, Tartus Jaama 10A ja Pärna allee 11. A-kategooria majadest ehk liginullenergia hoonetest võib Tallinnas leida Tehnika tn. 33 kortermaja.
(Artikkel on ilmunud ajakirja Kodukiri novembri numbris.)
Kui suur on hoone klasside C ja D erinevus ning kas see erinevus avaldub suurelt küttearvetel?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Olete ostmas või üürimas korterit, mille energiamärgise klass on C või D. Kui suur on siis nende klasside erinevus rahaliselt? Et sellele küsimusele vastata, lisame natukene informatsiooni klassi tähenduse, energiaallikate ning nende hindade kohta.
Energiamärgise klassid näitavad kogu hoone kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri keskmisi kulusi ruutmeetri kohta aastas. Korterelamutel on selle skaala vahemikud järgmised:
Kaalutud energiaerikasutus | Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Klassi C kuuluva korterelamu energiatarve on siis vahemikus 121 kuni 150 kWh ühe ruutmeetri kohta aastas. Iga maja energiamärgisel on toodud ka selle täpne väärtus.
Kui korteri suurus on näiteks 50 ruutmeetrit, siis ühes kuus teeb see kokku 504 (121 korda 50 m2 jagada 12 kuud) kuni 625 kWh energiat.
Klassi D kuuluva samasuguse korteri energiatarve on seega kuni 833 kWh kuus (200 korda 50 m2 jagada 12 kuuga). Erinevus klasside C ja D vahel võib olla umbes 208 kWh kuus (833-625).
Toodud energiatarve sisaldab siis nii kütet, tarbevee soojendamist, gaasi kui ka elektrienergia kulu, mis teeb selle kulu rahalise arvutuse raskeks. Kõige parema vastuse rahalisele kulule ja võimalikele kokkuhoiukohtadele annab energiaaudit, kuid kiire arvutuse saab teha ka rusikareegli järgi.
Võtan ette ühe D klassiga kaugküttega Tallinna korrusmaja tarbimise andmed ja selle järgi võib öelda, et energia kulust kütte osa on 50%, tarbevee soojendamise osa on 20% ja elektri osa 30%. Soojuse hind Tallinnas koos käibemaksuga on ligikaudu 0,065 eurot kWh eest ja elektri hind ligikaudu 0,1 eurot/kWh. Keskmine korrusmaja energia kWh hind on seega 0,0755 eurot.
Kui võrrelda energiatarbimise klasse C ja D, siis võib nende vahe olla umbes 15,7 eurot kuus. Aastas teeb see 188,4 eurot ehk 2947 krooni.
Olgu veel lõpetuseks öeldud, et kõigi uute elamute klass peab kasutusloa saamiseks olema vähemalt C. Klass D ei vasta enam kaasaja ehitusnõuetele.
Suurpaneelelamute energiatarbe analüüs
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine 191 kWh/(m2a). See suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m2a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist.
Kaalutud energiaerikasutus | Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe parandamisele tuleb läheneda komplekselt: vaja on lisasoojustada välispiirded, renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ja soojavarustus.
Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga.
Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale.
Allikas: TTÜ 2009 "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"
Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Alates 2009 aasta jaanuarist on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Et energiamärgise omamine on paljudel juhtudel kohustustuslik, siis räägime mõne sõnaga, mis on need olulised asjad, mida korteriühistu võiks energiamärgise kohta teada.
Energiamärgis
Ehitusseadus ütleb, et "energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiakasutusega" [Ehitusseadus §3]. Lahtiseletatult tähendab see seda, et energiamärgis võrdleb teie korterelamu kogu energiakasutust (küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi, köögid) kõigi teiste korterelamute energiakasutusega ühe ruutmeetri kohta.
Joonis. Energiamärgise esilehe kujundus
Energiamärgis koosneb kokku neljast osast, millest esimene ja kõige tähtsam on vasakul nähtav ilusa värvilise skaalaga leht. Sellel skaalal on kaalutud energiaerikasutuse klassid A-st G-ni. Projekti järgi koostatud energiamärgise korral nimetatakase seda ka energiatõhususe klassiks. Klassi A kuulumiseks peab ühe m2 kohta kuluma aastas vähem energiat kui 100 kilovatt tundi [kWh].
Sellised on korterelamute kaalutud energiaerikasutuse skaala vahemikud:
|
Kaalutud energiaerikasutus |
Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Enamasti kuuluvad vanemad korterelamud klassi D või E. Uutel ehitatavatel korterelamutel peab klass olema vähemalt C.
Energiamärgise teisel osal on loetletud soovitatavad energiasäästumeetmed. Nende meetmete soovitused on antud enamasti energiamärgise väljastaja kõhutunde järgi. Lõpliku otsuse langetamiseks on kindlasti soovitatav lasta läbi viia ka energiaaudit.
Kolmas energiamärgise osa sisaldab arvutuste lähteandmeid, mille õigsust kinnitab korteriühistu esindaja oma allkirjaga. Neljandal osal on näidatud kaalutud energiaerikasutuse arvutuste käik.
Vajalikud lähteandmed
Energiaerikasutuse leidmiseks on vaja teada kogu hoone energiakasutust sh. küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi ja köögid. Lisaks sellele on vaja teada veel kasutatavaid energiaallikaid ja köetava pinna suurust ning korterite arvu.
Vajalikud andmed hoone kohta on järgmised:
- ehitisregistri kood
- ehitusaasta ja oluliste rekonstrueerimistööde loetelu koos aastatega
- köetav pind (m2). Köetava pinna hulka arvestatakse ka trepikojad, isegi kui radiaatorid on trepikojast eemaldatud. Köetava pinna hulka ei arvestata keldrit, mis on soe magistraaltorude soojaeralduse tõttu.
- pindade kasutatavus ning hoone sisekliima (niiskus, ventilatsioon, temperatuur jms)
- viimase kütteperioodi jaanuari, veebruari ja märtsi vajatud energia või kütuse kulu, väljendatud kroonides ja eurodes eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
Energiakasutuse kohta vajatakse järgmisi andmeid soovitavalt viimase kolme aasta kohta:
- kõik kütte ja energia liigid koos kogustega
- sooja tarbevee ettevalmistamiseks kasutatud energia kogused (kui ei ole teada, siis hinnatakse see suurus umbes 30% peale kogu energiakogusest)
- kogu hoone kasutatud elekter (kui on teada ainult üldelekter, siis hindab energiamärgise koostaja majapidamiste elektrikulu kaudselt)
Lisaks eelnevale tasub teada, et erinevad energiakandjad (kaugküte, gaas, elekter jms) mõjutavad kaalutud energiaerikasutuse väärtust erinevalt. See tuleb sellest, et poliitiliselt on mõned energiaallikad teistest keskkonnamõjude tõttu eelistatumad. Näiteks kõige soodsama kaalutud energiaerikasutuse klassi annavad taastuvtoormel põhinevad kütused nagu puit ning muud biokütused v.a. turvas. Teine eelistatum energiakandja on kaugküte. Kõige ebasoodsam on elektri kasutamine. Seega, kui sooja tarbevett valmistatakse boileritega, siis võib arvutatud kaalutud energiaerikasutus langeda ka terve klassi võrra.
Kaalutud energiaerikasutuse mõistes sõna "kaalutud" tähendab vastavale energiakandja liigile antud kaalumisteguri mõju energiaerikasutusele. Sellepärast on soovituslik energiamärgise märkuste lahtris välja tuua ka kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus.
Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Energiamärgise kõige olulisem näitaja on kaalutud energiaerikasutuse väärtus ning selle koht värvilisel skaalal ehk klass. Energiaerikasutus peegeldab terve hoone energiatarbimise kulu ning mõõdetakse keskmise aastase energiakuluga kilovatt tundides ühe m2 kohta. Kuidas aga see näitaja leitakse? Järgnevalt ma selgitan ühe kaugküttel elamu näite varal arvutuskäiku.
Lähteandmed
| Aadress: | Tallinn | |
| Kirjeldus: | Kasutuses olev korterelamu, 40 korterit | |
| Soojavarustus: | kaugküttel elamu | |
| Soojusallikas: | vesi | |
| Ventilatsioon: | puudub mehhaanise ventilatsiooni süsteem | |
| Köetav pind (m2): | 2 400 | |
| 1. Aastane soojuse kulu soojusarvestite alusel: | ||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | |
| 2005 | 396 | |
| 2006 | 384 | |
| 2007 | 381 | |
| 2. Kütte osa soojuse kulust (kuna täpselt ei ole kütte ja sooja tarbevee valmistamise suhe teada, siis hinnati see koos hoone haldajaga suhtele 70%-30%) | ||
| Aasta | Protsent | Kulu (MWh/a) |
| 2005 | 70% | 277,2 |
| 2006 | 70% | 268,8 |
| 2007 | 70% | 266,7 |
| 3. Sooja vee tarbimise osa soojuse kulust | ||
| Aasta | Protsent | Kulu (MWh/a) |
| 2005 | 30% | 118,8 |
| 2006 | 30% | 115,2 |
| 2007 | 30% | 114,3 |
| 4. Aastane elektri kulu elektriarvesti näitude alusel | ||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | |
| 2005 | 65 | |
| 2006 | 68 | |
| 2007 | 70 | |
Lisaks eelnevatele andmetele on vajalik arvesse võtta ka, kui külmad või soojad olid need aastad võrreldes keskmise ehk normaalaastaga. Selleks kasutatakse kraadpäevade mõistet, mille kohta leiab infot Kredex-i koduleheküljelt.
| 5. Kraadpäevade arv Tallinna kohta tasakaalutemperatuuril 17C | ||
| Aasta | Kraadpäevi | |
| 2005 | 3977 | |
| 2006 | 3800 | |
| 2007 | 3761 | |
| Normaalaasta | 4220 | |
Arvutused
| 1. Normaalaastale taandatud mõõdetud soojuse kulu küttele | |||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | Arvutus | |
| 2005 | 294,14 | 277,2*4220/3977 | |
| 2006 | 298,51 | 268,8*4220/3800 | |
| 2007 | 299,25 | 266,7*4220/3761 | |
| 2. Kolme aasta keskmine hoone aastane normaalaastale taandatud soojuse kulu küttele, kulu sooja tarbevee soojendamiseks ja elektri kulu | |||
| Kulu (MWh/a) | Arvutus | ||
| Küte | 297,3 | (294,14+298,51+299,25)/3 | |
| Soe tarbevesi | 116,1 | (118,8+115,2+114,3)/3 | |
| Elekter | 67,67 | (65+68+70)/3 | |
| 3. Kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu | |||
| Kulu (MWh/a) | Kaalumistegur | Kulu kaalumisteguriga korrutatult (MWh/a) |
|
| Küte | 297,3 | 0,9 | 267,57 |
| Soe tarbevesi | 116,1 | 0,9 | 104,49 |
| Elekter | 67,67 | 2 | 135,34 |
| 4. Kolme aasta keskmine hoone aastane energiakasutus | |||
| Kulu (MWh/a) | Arvutus | ||
| 507,4 | 267,57+104,49+135,34 | ||
| 5. Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus (kWh/m2a) | |||
| Kulu (kWh/m2a) | Arvutus | ||
| 211 | 507,4*1000/2400 | ||
| 6. Kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus | |||
| Kulu (kWh/m2a) | Arvutus | ||
| 200 | (297,3+116,1+67,67)*1000/2400 | ||
Vastavalt kaalutud energiaerikasutusele 211 kWh/m2a, kuulub see hoone klassi E