Olete ostmas või üürimas korterit, mille energiamärgise klass on C või D. Kui suur on siis nende klasside erinevus rahaliselt? Et sellele küsimusele vastata, lisame natukene informatsiooni klassi tähenduse, energiaallikate ning nende hindade kohta. Energiamärgise klassid näitavad kogu hoone kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri keskmisi kulusi ruutmeetri kohta aastas. Korterelamutel on selle skaala vahemikud järgmised: Kaalutud energiaerikasutus kWh/(m2*a) | Klass
| kuni 100
| A | 101 - 120 | B | 121 - 150
| C | 151 - 200 | D | 201 - 250 | E | 251 - 300
| F | 301 või enam
| G |
Klassi C kuuluva korterelamu energiatarve on siis vahemikus 121 kuni 150 kWh ühe ruutmeetri kohta aastas. Iga maja energiamärgisel on toodud ka selle täpne väärtus. Kui korteri suurus on näiteks 50 ruutmeetrit, siis ühes kuus teeb see kokku 504 (121 korda 50 m2 jagada 12 kuud) kuni 625 kWh energiat. Klassi D kuuluva samasuguse korteri energiatarve on seega kuni 833 kWh kuus (200 korda 50 m2 jagada 12 kuuga). Erinevus klasside C ja D vahel võib olla umbes 208 kWh kuus (833-625). Toodud energiatarve sisaldab siis nii kütet, tarbevee soojendamist, gaasi kui ka elektrienergia kulu, mis teeb selle kulu rahalise arvutuse raskeks. Kõige parema vastuse rahalisele kulule ja võimalikele kokkuhoiukohtadele annab energiaaudit, kuid kiire arvutuse saab teha ka rusikareegli järgi. Võtan ette ühe D klassiga kaugküttega Tallinna korrusmaja tarbimise andmed ja selle järgi võib öelda, et energia kulust kütte osa on 50%, tarbevee soojendamise osa on 20% ja elektri osa 30%. Soojuse hind Tallinnas koos käibemaksuga on ligikaudu 0,065 eurot kWh eest ja elektri hind ligikaudu 0,1 eurot/kWh. Keskmine korrusmaja energia kWh hind on seega 0,0755 eurot. Kui võrrelda energiatarbimise klasse C ja D, siis võib nende vahe olla umbes 15,7 eurot kuus. Aastas teeb see 188,4 eurot ehk 2947 krooni. Olgu veel lõpetuseks öeldud, et kõigi uute elamute klass peab kasutusloa saamiseks olema vähemalt C. Klass D ei vasta enam kaasaja ehitusnõuetele. |