Energiamärgis
KEK energiamärgis ühe päevaga
Energiamärgis näitab, kui energiasäästlik on soetatav või olemas olev kinnisvara. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass (A-st kuni H-ni), seda väiksemad on tulevikus energiaarved ning seda kõrgem on kinnisvara väärtus. Seda kasutatakse ka renoveerimise tulemuslikkuse mõõtmisel.
Positiivset tagasisidet energiamärgise tööle oleme saanud eelkõige kiiruse tõttu, sest käsitleme seda kõrge prioriteediga. Märgise saab tavaliselt valmis ühe päevaga.
Mis Te oma raha eest saate, on Ehitisregistrisse kantud energiamärgis, mis kehtib kümme aastat. Märgis on koostatud tarbimisandmete põhjal ning väljendab hoone energiakulu numbriliselt kui ka värvilisel skaalal.
Kui soovite tellida energiamärgise, järgige neid samme:
1. Laadige alla ja täitke ankeet:
Eramu ankeet
Korterelamu ankeet
Mitteeluruumi ankeet
Reeglina tehakse märgis kolme aasta tarbimisandmete põhjal, kuid minimaalselt on vaja ühe aasta andmeid. Kui maja valmis lõplikult või renoveeriti näiteks 2023 märtsis, siis saatke palun ainult hilisemad andmed.
Toatemperatuuriga pinna juures proovige palun täpsustada, kui suurel pinnal hoitakse temperatuuri üle 15 kraadi. Ankeeti märgitud pinnad võivad olla erinevad Ehitisregistri pindadest, kui olete näiteks kütnud vaid osa majast. Olge palun pindadega täpne, kuna need kantakse koos energiamärgisega ka Ehitisregistris hoone andmetesse.
Kui tarbimisandmeid üldse pole, siis saame märgise väljastada kõige madalamas klassis. Sellisel juhul märkige ankeedis, et tarbimisandmed puuduvad.
Võimalusel allkirjastage ankeet digitaalselt.
2. Saatke täidetud ankeet e-posti teel:
3. Kiire ja mugav protsess: Pärast ankeedi saamist koostame energiamärgise ühe tööpäeva jooksul ja saadame selle teile digitaalselt allkirjastatuna. Kohapeale pole vaja tulla.
Teenuse hind on 135 eurot. Käibemaks ei lisandu.
Teeme energiamärgise ka projekteeritavale hoonele. Eramu energiaarvutus koos suviste temperatuuride simulatsioonimudeliga maksab 490 eurot ja tähtaeg on umbes kaks nädalat. Keerulisemale hoonele teeme pakkumise objekti järgi.
Energiamärgise teemal uudiseid laiast maailmast: https://x.com/energiamargis
Millised on teie kodukulud - uurige energiamärgist!
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Enne korteri või maja ostmist/üürimist tasuks uurida selle energiamärgist, et jahedal ajal kulud ootamatult suureks ei paisuks. Mis on energiamärgised ja kuidas neid taotleda, selgitab Viljar Puusepp, Soojusaudit.ee konsultant.
Alates 2009 aastast on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonetega. Energiakasutuse sisse arvestatakse nii küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi kui söögitegemine. Kortermajade puhul arvestatakse nii maja üldkulu kui ka kõigi korterite kulu kokku. Energiamärgis tarbimisandmete põhjal arvutatuna maksab kuni 95 eurot, mis on Tallinnas antava märgise toetuse ülempiir. Projekti põhjal arvutatud energiamärgise hind on umbes 200 eurot.
Energiamärgise vajadus tekib siis, kui kinnisvara soovitakse müüa või välja üürida. Ühistu juhatus peab korteriomaniku soovi korral märgise tellima pädevast ettevõttest kahe nädala jooksul. Praktikas pole seda osa seadustest aga seni korralikult täidetud. Kinnisvaraportaalides on kuulutuse juures harva näidatud energiamärgise klass.
Energiamärgise tellimisest ei pääse aga mööda, kui soovitakse saada hoonele ehitusluba või Kredexi renoveerimistoetust. Uued ja oluliselt renoveeritud hooned peavad vastama energiatõhususe klassile A, B või C. Praktikas tähendab see enamasti ka sellise säästumeetme nagu ventilatsiooni soojustagastuse kasutamist, mis on suhteliselt suur investeering. Tulevikus on oodata nõuete veelgi karmistumist, et energia raiskamist vähendada. Aastaks 2020 peavad kõik uusehitised vastama klassile A.
Energiamärgise klass A, B, C kuni H antakse vastavalt arvutatud kaalutud energiaerikasutusele. See ütleb, et mitu kWh energiat kulub hoones keskmiselt ühele ruutmeetrile aastas. Kui kaalutud energiaerikasutus on näiteks 198 kWh/m2*a, siis kuulub hoone klassi E, mis jääb vahemikku 181 kuni 220 kWh/m2*a (Vt. joonis). Antud energiaklassi näide kehtib kolme või enama korteriga elumaja kohta. Eramajadel on energiamärgise klasside vahemikud teised, lubades veidi suuremat energiatarbimist. Energitõhususe miinimumnõue on eramajadel 210 kWh/m2*a, korterelamutel 180 kWh/m2*a.
Foto. Energiamärgise skaala näide
Rahalise erinevuse klasside vahel saab arvutatada umbes 50 kWh/m2 kohta aastas. Et energia sisaldab nii kütet kui ka tarbeelektrit, siis ühe kWh hind sõltub energiaallikate proportsioonist. Arvestades ligikaudse hinnaga 8 senti kWh, saame klasside hinnavaheks 40 senti ruutmeetri kohta kuus. Näiteks 60 m2 korteri puhul on see 24 eurot kuus.
Praegu on juba laialdaselt võimalik osta või üürida kortereid B energiatõhususega hoonetes. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on B-kategooria korterid müügil näiteks Tallinnas Mäepealse 4, Narva mnt 90, Mardi 9, Juhkentali 28b, Kentmanni põik 3, Põhja pst. 5, Staadioni 4, Niine 6a, Pirital Vahulille tee 6, Keilas Vasara 4, Raplas Liiva 4, Tartus Jaama 10A ja Pärna allee 11. A-kategooria majadest ehk liginullenergia hoonetest võib Tallinnas leida Tehnika tn. 33 kortermaja.
(Artikkel on ilmunud ajakirja Kodukiri novembri numbris.)
Kui suur on hoone klasside C ja D erinevus ning kas see erinevus avaldub suurelt küttearvetel?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Olete ostmas või üürimas korterit, mille energiamärgise klass on C või D. Kui suur on siis nende klasside erinevus rahaliselt? Et sellele küsimusele vastata, lisame natukene informatsiooni klassi tähenduse, energiaallikate ning nende hindade kohta.
Energiamärgise klassid näitavad kogu hoone kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri keskmisi kulusi ruutmeetri kohta aastas. Korterelamutel on selle skaala vahemikud järgmised:
Kaalutud energiaerikasutus | Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Klassi C kuuluva korterelamu energiatarve on siis vahemikus 121 kuni 150 kWh ühe ruutmeetri kohta aastas. Iga maja energiamärgisel on toodud ka selle täpne väärtus.
Kui korteri suurus on näiteks 50 ruutmeetrit, siis ühes kuus teeb see kokku 504 (121 korda 50 m2 jagada 12 kuud) kuni 625 kWh energiat.
Klassi D kuuluva samasuguse korteri energiatarve on seega kuni 833 kWh kuus (200 korda 50 m2 jagada 12 kuuga). Erinevus klasside C ja D vahel võib olla umbes 208 kWh kuus (833-625).
Toodud energiatarve sisaldab siis nii kütet, tarbevee soojendamist, gaasi kui ka elektrienergia kulu, mis teeb selle kulu rahalise arvutuse raskeks. Kõige parema vastuse rahalisele kulule ja võimalikele kokkuhoiukohtadele annab energiaaudit, kuid kiire arvutuse saab teha ka rusikareegli järgi.
Võtan ette ühe D klassiga kaugküttega Tallinna korrusmaja tarbimise andmed ja selle järgi võib öelda, et energia kulust kütte osa on 50%, tarbevee soojendamise osa on 20% ja elektri osa 30%. Soojuse hind Tallinnas koos käibemaksuga on ligikaudu 0,065 eurot kWh eest ja elektri hind ligikaudu 0,1 eurot/kWh. Keskmine korrusmaja energia kWh hind on seega 0,0755 eurot.
Kui võrrelda energiatarbimise klasse C ja D, siis võib nende vahe olla umbes 15,7 eurot kuus. Aastas teeb see 188,4 eurot ehk 2947 krooni.
Olgu veel lõpetuseks öeldud, et kõigi uute elamute klass peab kasutusloa saamiseks olema vähemalt C. Klass D ei vasta enam kaasaja ehitusnõuetele.
Suurpaneelelamute energiatarbe analüüs
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine 191 kWh/(m2a). See suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m2a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist.
Kaalutud energiaerikasutus | Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe parandamisele tuleb läheneda komplekselt: vaja on lisasoojustada välispiirded, renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ja soojavarustus.
Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga.
Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades, kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud, võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale.
Allikas: TTÜ 2009 "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"
Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Alates 2009 aasta jaanuarist on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Et energiamärgise omamine on paljudel juhtudel kohustustuslik, siis räägime mõne sõnaga, mis on need olulised asjad, mida korteriühistu võiks energiamärgise kohta teada.
Energiamärgis
Ehitusseadus ütleb, et "energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiakasutusega" [Ehitusseadus §3]. Lahtiseletatult tähendab see seda, et energiamärgis võrdleb teie korterelamu kogu energiakasutust (küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi, köögid) kõigi teiste korterelamute energiakasutusega ühe ruutmeetri kohta.
Joonis. Energiamärgise esilehe kujundus
Energiamärgis koosneb kokku neljast osast, millest esimene ja kõige tähtsam on vasakul nähtav ilusa värvilise skaalaga leht. Sellel skaalal on kaalutud energiaerikasutuse klassid A-st G-ni. Projekti järgi koostatud energiamärgise korral nimetatakase seda ka energiatõhususe klassiks. Klassi A kuulumiseks peab ühe m2 kohta kuluma aastas vähem energiat kui 100 kilovatt tundi [kWh].
Sellised on korterelamute kaalutud energiaerikasutuse skaala vahemikud:
|
Kaalutud energiaerikasutus |
Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Enamasti kuuluvad vanemad korterelamud klassi D või E. Uutel ehitatavatel korterelamutel peab klass olema vähemalt C.
Energiamärgise teisel osal on loetletud soovitatavad energiasäästumeetmed. Nende meetmete soovitused on antud enamasti energiamärgise väljastaja kõhutunde järgi. Lõpliku otsuse langetamiseks on kindlasti soovitatav lasta läbi viia ka energiaaudit.
Kolmas energiamärgise osa sisaldab arvutuste lähteandmeid, mille õigsust kinnitab korteriühistu esindaja oma allkirjaga. Neljandal osal on näidatud kaalutud energiaerikasutuse arvutuste käik.
Vajalikud lähteandmed
Energiaerikasutuse leidmiseks on vaja teada kogu hoone energiakasutust sh. küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi ja köögid. Lisaks sellele on vaja teada veel kasutatavaid energiaallikaid ja köetava pinna suurust ning korterite arvu.
Vajalikud andmed hoone kohta on järgmised:
- ehitisregistri kood
- ehitusaasta ja oluliste rekonstrueerimistööde loetelu koos aastatega
- köetav pind (m2). Köetava pinna hulka arvestatakse ka trepikojad, isegi kui radiaatorid on trepikojast eemaldatud. Köetava pinna hulka ei arvestata keldrit, mis on soe magistraaltorude soojaeralduse tõttu.
- pindade kasutatavus ning hoone sisekliima (niiskus, ventilatsioon, temperatuur jms)
- viimase kütteperioodi jaanuari, veebruari ja märtsi vajatud energia või kütuse kulu, väljendatud kroonides ja eurodes eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
Energiakasutuse kohta vajatakse järgmisi andmeid soovitavalt viimase kolme aasta kohta:
- kõik kütte ja energia liigid koos kogustega
- sooja tarbevee ettevalmistamiseks kasutatud energia kogused (kui ei ole teada, siis hinnatakse see suurus umbes 30% peale kogu energiakogusest)
- kogu hoone kasutatud elekter (kui on teada ainult üldelekter, siis hindab energiamärgise koostaja majapidamiste elektrikulu kaudselt)
Lisaks eelnevale tasub teada, et erinevad energiakandjad (kaugküte, gaas, elekter jms) mõjutavad kaalutud energiaerikasutuse väärtust erinevalt. See tuleb sellest, et poliitiliselt on mõned energiaallikad teistest keskkonnamõjude tõttu eelistatumad. Näiteks kõige soodsama kaalutud energiaerikasutuse klassi annavad taastuvtoormel põhinevad kütused nagu puit ning muud biokütused v.a. turvas. Teine eelistatum energiakandja on kaugküte. Kõige ebasoodsam on elektri kasutamine. Seega, kui sooja tarbevett valmistatakse boileritega, siis võib arvutatud kaalutud energiaerikasutus langeda ka terve klassi võrra.
Kaalutud energiaerikasutuse mõistes sõna "kaalutud" tähendab vastavale energiakandja liigile antud kaalumisteguri mõju energiaerikasutusele. Sellepärast on soovituslik energiamärgise märkuste lahtris välja tuua ka kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus.
Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Energiamärgise kõige olulisem näitaja on kaalutud energiaerikasutuse väärtus ning selle koht värvilisel skaalal ehk klass. Energiaerikasutus peegeldab terve hoone energiatarbimise kulu ning mõõdetakse keskmise aastase energiakuluga kilovatt tundides ühe m2 kohta. Kuidas aga see näitaja leitakse? Järgnevalt ma selgitan ühe kaugküttel elamu näite varal arvutuskäiku.
Lähteandmed
| Aadress: | Tallinn | |
| Kirjeldus: | Kasutuses olev korterelamu, 40 korterit | |
| Soojavarustus: | kaugküttel elamu | |
| Soojusallikas: | vesi | |
| Ventilatsioon: | puudub mehhaanise ventilatsiooni süsteem | |
| Köetav pind (m2): | 2 400 | |
| 1. Aastane soojuse kulu soojusarvestite alusel: | ||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | |
| 2005 | 396 | |
| 2006 | 384 | |
| 2007 | 381 | |
| 2. Kütte osa soojuse kulust (kuna täpselt ei ole kütte ja sooja tarbevee valmistamise suhe teada, siis hinnati see koos hoone haldajaga suhtele 70%-30%) | ||
| Aasta | Protsent | Kulu (MWh/a) |
| 2005 | 70% | 277,2 |
| 2006 | 70% | 268,8 |
| 2007 | 70% | 266,7 |
| 3. Sooja vee tarbimise osa soojuse kulust | ||
| Aasta | Protsent | Kulu (MWh/a) |
| 2005 | 30% | 118,8 |
| 2006 | 30% | 115,2 |
| 2007 | 30% | 114,3 |
| 4. Aastane elektri kulu elektriarvesti näitude alusel | ||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | |
| 2005 | 65 | |
| 2006 | 68 | |
| 2007 | 70 | |
Lisaks eelnevatele andmetele on vajalik arvesse võtta ka, kui külmad või soojad olid need aastad võrreldes keskmise ehk normaalaastaga. Selleks kasutatakse kraadpäevade mõistet, mille kohta leiab infot Kredex-i koduleheküljelt.
| 5. Kraadpäevade arv Tallinna kohta tasakaalutemperatuuril 17C | ||
| Aasta | Kraadpäevi | |
| 2005 | 3977 | |
| 2006 | 3800 | |
| 2007 | 3761 | |
| Normaalaasta | 4220 | |
Arvutused
| 1. Normaalaastale taandatud mõõdetud soojuse kulu küttele | |||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | Arvutus | |
| 2005 | 294,14 | 277,2*4220/3977 | |
| 2006 | 298,51 | 268,8*4220/3800 | |
| 2007 | 299,25 | 266,7*4220/3761 | |
| 2. Kolme aasta keskmine hoone aastane normaalaastale taandatud soojuse kulu küttele, kulu sooja tarbevee soojendamiseks ja elektri kulu | |||
| Kulu (MWh/a) | Arvutus | ||
| Küte | 297,3 | (294,14+298,51+299,25)/3 | |
| Soe tarbevesi | 116,1 | (118,8+115,2+114,3)/3 | |
| Elekter | 67,67 | (65+68+70)/3 | |
| 3. Kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu | |||
| Kulu (MWh/a) | Kaalumistegur | Kulu kaalumisteguriga korrutatult (MWh/a) |
|
| Küte | 297,3 | 0,9 | 267,57 |
| Soe tarbevesi | 116,1 | 0,9 | 104,49 |
| Elekter | 67,67 | 2 | 135,34 |
| 4. Kolme aasta keskmine hoone aastane energiakasutus | |||
| Kulu (MWh/a) | Arvutus | ||
| 507,4 | 267,57+104,49+135,34 | ||
| 5. Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus (kWh/m2a) | |||
| Kulu (kWh/m2a) | Arvutus | ||
| 211 | 507,4*1000/2400 | ||
| 6. Kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus | |||
| Kulu (kWh/m2a) | Arvutus | ||
| 200 | (297,3+116,1+67,67)*1000/2400 | ||
Vastavalt kaalutud energiaerikasutusele 211 kWh/m2a, kuulub see hoone klassi E