„Õnneks ei selgunud midagi põnevat :) ja kõik mis öeldi, oli positiivne.“

Raul K., Eramu omanik, rõhutest koos soojusfotodega

„Suur tänu! Töö oli korralik ja kiire!“

Nele L., eramu soojusfotod

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Miks on üks korter külm ja teine üleköetud? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Esmasp, 21.Jaan.2013 00:00

Vanades kortermajades on tihti probleemiks toasooja ebaühtlane jaotus korterite vahel. Selleks, et ka kõige külmemates tubades hoida temperatuur seaduses nõutud 18 C tasemel, tuleb mõnd teist korterit kütta näiteks 24 C kraadini. See on aga energia ja raha raiskamine, sest üleköetud korterites talutakse ebamugavat kõrget temperatuuri või avatakse aknad ning lastakse üleliigne soojus välja.

Probleem on tekkinud aja jooksul küttesüsteemi amortiseerumise või küttesüsteemi omaalgatusliku muutmise tagajärjel.

Radiaatorkütte süsteem on üles ehitatud veeringlusele - soojussõlmes ülessoojendatud vesi juhtitakse korraga läbi kõikide küttepüstikute ja sellega ühendatud radiaatorite. Selleks, et maja kõikidessse tubadesse saaks sama temperatuuri, teostatakse küttesüsteemi tasakaalustamine.

Ühetorusüsteemide joonis

 

Kui küttesüsteem on tasakaalus, siis voolab läbi iga küttepüstiku vajalik hulk kuuma vett ja iga radiaator annab välja vajaliku hulga soojust.

Kui küttesüsteem ei ole tasakaalus, siis voolab läbi mõne püstiku rohkem ja läbi teise püstiku vähem kuuma vett kui vajalik.

Põhilised küttesüsteemi tasakaalu rikkuvad põhjused on:

  • Küttesüsteemi amortisatsioon - rooste, katlakivi ning sade ladustumine torudesse ning radiaatoritesse. Amortiseerunud küttesüsteemis ei anna radiaatorid enam välja algselt ettenähtud hulka sooja. Kui radiaator on suures osas ummistunud, siis ei saagi tuba enam soojaks minna.

    Jadamisi ühendatud radiaatorite puhul (tavaline ühetorusüsteem):
  • Radiaatori vahetamine teise võimsuse või takistusega radiaatori vastu. Remondi käigus soovitakse mõnikord vahetada vana radiaator kaasaegsema vastu. Selle juures ei mõelda aga radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tulemusena tõstetakse temperatuuri oma korteris kuid alandatakse temperatuuri kõigis järgnevates korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub.
  • Küttetorude asendamine väiksema läbimõõduga torude vastu. Mõnikord ei meeldi korteriomanikule vanad jämedad nõukogudeaegsed küttetorud ning ta otsutab need remondi käigus asendada ilusate uute vasktorude vastu. Sellega mõjutatakse aga tervet küttesüsteemi, sest kui uued torud on vanadest peenemad, siis läbivoolava vee hulk selles püstikus väheneb ning teistes püstikutes suureneb. Seega väheneb temperatuur kõigis selle püstikuga ühendatud radiaatorites ning suureneb teiste püstikute radiaatorites.
  • Termostaatventiilide paigaldamine. Kuna ühetorusüsteemis liigub vesi läbi kõigi korruste radiaatorite jadamisi, siis igasugune lokaalne kütte reguleerimine reguleerib korraga tervet küttesüsteemi. Kui keegi on paigaldanud enda radiaatorile termostaatventiili ja keerab seda kinni, siis on selle mõju sarnane toru läbimõõdu vähendamisega eelmises punktis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et küttesüsteemi tasakaalustamine võib aidata kokku hoida palju energiat ja raha. Kui aga vaatamata tasakaalustamisele jäävad osad korterid külmaks või üleköetuks, siis on soovitav üle minna kahetorusüsteemile. Kahetorusüsteemis ei mõjuta korteritesisene omaalgatuslik tegevus tervet maja ning lisaks on võimalik iga korteri kütet eraldi reguleerida.

Küttesüsteemi setete eemaldamiseks ja ärahoidmiseks oleme me soovitanud Baueri keemiavaba veetöötlusseadet. Seda tasub paigaldada nii uutele kui ka vanadele majadele. Täpsema teabe saamiseks küsige endale tasuta tutvustavad materjalid, mis me saadame e-kirjaga. Soovist saab teada anda ka selle vormi kaudu:







Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Pühap., 20.Jaan.2013 02:17
 
Kuidas jaotada soojusenergia kulu individuaalse kulujaoturiga? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Teisip, 15.Jaan.2013 00:33

Allokaatoritega vanade kortermajade kütte püsi- ja muutuvkulude optimaalne suhtarv on 75/25.

Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituudi 2012. aasta uuring "Kütteenergia tarbimise vähendamine korterelamutes läbi tarbijate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste muutmise, tuginedes individuaalse küttekulu mõõtmisele" vaatles, milline on  allokaatorite ehk küttekulu jaoturitega kortermajadele sobiv muutuv- ja püsikulude suhe.

Allokaator ehk soojuse kulujaotur lubab määrata iga küttekeha osa hoone üldises soojustarbimises. Allokaatoritega varustatud hoone soojussõlm (katlamaja) peab olema varustatud temperatuuriregulaatoriga, mis reguleerib veetemperatuuri vastavalt välisõhu temperatuurile.

Allokaator

 

Kus saab jaotureid kasutada

Allokaatoreid ei kasutata aurküttekehade ega põrand- või lagikütte korral. Need sobivad aga kasutamiseks paneelradiaatoritel, ribiradiaatoritel, Al-radiaatoritel, konvektoritel ja terastoru-küttekehadel.

Purmo Air radiaatorite ja allokaatorite koostoime vajab täiendavat uurimist ning enne nende kasutamist tuleks konsulteerida nii radiaatori tootjate/müüjate kui ka allokaatorite paigaldajate/tootjatega.

Probleemseks muutub allokaatorite kasutamine hoonetes, kus on mitmesuguseid küttekehasid, samuti siis, kui küttekehad on üle dimensioonitud – näiteks on küttesüsteem uuendatud enne piirdetarindite renoveerimist ja uuele küttegraafikule ei ole üle mindud.

Ka ühetoru-küttesüsteemide korral on allokaatorite kasutamine problemaatiline.

Küttekulu hoitakse kontrolli all

Uuringu käigus küsitlusele vastanud väitsid, et kasutavad allokaatori võimaldatavat termostaatventiilidega ruumipõhist temperatuuri reguleerimist eeskätt soojuse vähendamiseks. Peamiselt väitsid elanikud, et hoiavad korterites sisetemperatuuri +20 kuni +22 ‹C.

Sageli hakkavad korterivaldajad allokaatoritega majades küttekulude vähendamiseks vähendama õhuvahetust – seda stimuleerib paraku allokaatorite muutuvkulude kõrge osakaal. Värskeõhuklappide sulgemine viib aga väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamisel soojustagastussüsteemi efektiivsuse olulise langemiseni.

Arvestades seda, et küsitluste tulemuste kohaselt on inimesed motiveeritud küttekulusid kontrolli all hoidma sõltumata püsi- ja muutuvkulude suhtarvust, soovitatakse individuaalse küttekulude jaotamise süsteemi puhul kasutada võimalikult väikest muutuvkulude osakaalu.

Töö autorid jõudsid järeldusele, et vanade kortermajade püsi- ja muutuvkulude optimaalne suhtarv on 75/25. Sel juhul ei lähe ka suurimad kütte erikulud oluliselt üle 1,3 korra suuremaks hoone keskmisest.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Teisip, 15.Jaan.2013 01:44
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 9 / 44
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 18 külalist online