Millal on otstarbekas rajada kortermajja või mitme kortermaja peale lokaalküttekatlamaja? Kuhu on seda lubatud ehitada ja kuhu keelatud? Milline kütus oleks otstarbekas valida? Nendele küsimustele andis vastuse Kyte.ee OÜ juhataja Elvar Alasi.
Milline kütus on kõige otstarbekam?Kesk-Eestis on kortermaju, mille juurde on Nõukogude ajast jäänud kivisöekatlamaja. Sellise katlamaja põlemisprotsessi ei anna automatiseerida, mis tähendab, et vaja on katlakütjat, kes katelt kogu aeg jälgib ja kütab. Kuna kivisütt ei loeta taastuvenergia alla kuuluvaks, siis on selle katlamajaga ka maksud kõrgemad. Kivisöekatlamaja sisemus ja ümbrus on alati väga tolmused, talvel sealt lähikonnast juba valget lund ei leia. Selle kõige tõttu pole mõtet uusi kivisöekatlamaju rajada. Gaasikatlamaja puhul on üheks miinuseks see, et gaasitrassi rajamine on suhteliselt kallis. Maagaasist saadava soojusenergia hind, kui gaasi piirkonnas kelleltki osta on, on koos käibemaksuga keskeltläbi 750–800 krooni. Oli aeg, kui korterelamuid viidi üle ka vedelgaasile, kuid see ei ole enam majanduslikult mõistlik, sest hetkel on vedelgaasi hind väga kõrge. Soojusenergia hind tuleb sel puhul umbes sama nagu elektriga kütmisel. Biogaas on mõnel pool maailmas juba arvestatav energiaallikas, kuid meie sinnamaani pole jõudnud. Ka õli on küttena kallis. Kergõliga toodetud soojuse megavatt-tunni hind on koos käibemaksuga umbes 900 krooni. Põlevkiviõli on küll odavam, pelletite ehk puidugraanulitega umbes samas hinnas, kuid paraku on tema lendosakesed niivõrd aktiivsed, et selline õlikatlamaja vajab kindlasti eraldi hoonet. Ja kui tekib leke, on ebameeldivaid probleeme palju. Nii õli- kui gaasikatlamajad on täisautomaatsed ning vajavad vaid harva ülevaatamist.  Täisautomaatsed on siiski ka pelleti- ja hakkepuidukatlamajad. Sõltuvalt kütusemahuti suurusest on võimalik katlamaja ehitada nii, et inimene käib seda üle vaatamas vaid paar korda kuus. Uutel kateldel on olemas ka tuhaärastusseade. Pelletikatlamajast saadava soojuse megavatt-tunni hind on koos käibemaksuga umbes 660 krooni, hiljuti Paliverre rajatud hakkepuidukatlamajas aga vaid 300 krooni ringis. Hakkepuidukatlamajas saab põletada ka puitbriketti ning isegi turbabriketti, kuid kuna turvast ei loeta taastuvenergiaallikaks, siis lisanduvad selle puhul samuti teatud lisamaksud nagu kivisöe korralgi. Pelleteid ei ole hakkepuidukatlamajas väga soovitav põletada, sest hakkepuidukatelde kasutegur on natukene madalam. Pelletite põletamiseks oleks siiski otstarbekas rajada pelletikatlamaja.
Halupuudega kütmist automatiseerida ei saa. Pelletist on halupuud ehk vaid 15% odavamad, kui juurde arvestada ka kütmiseks kuluv töö, läheb hind päris suureks. Suurematel majadel ei ole halupuudega kütmine üldse mõeldav. Kuhu katlamaja tuleks ehitada?Kui tegemist on suure, rohkem kui 5000-ruutmeetrise korterelamuga, kuhu mahub umbes 70 korterit, siis tuleb arvestada sellega, et katlamaja ei tule majja sisse, vaid hoovi paigaldatakse konteinerkatlamaja. Kui köetakse graanulitega, siis on lisaks vajalik ka graanulküttemahuti, mis näeb välja umbes nagu silotorn. Hakkepuidu ladustamine on märkimisväärselt problemaatilisem. Selle niiskusesisaldus on keskeltläbi 50% (puidugraanulil vaid 8 %). Seetõttu on ladustatud hakkepuidu korral arvestatav isesüttimisoht, millest lähtuvalt tuleb hakkepuidukatlamaja ehitamisel jälgida täiendavaid tuleohutusnõuded ja see teeb ehitamise kallimaks. Mitme maja peale ühe katlamaja ehitamine on otstarbekas, kui majad ei asu üksteisest väga kaugel, vaid kuni 100 meetri raadiuses. Asi on trassi maksumuses. Aga kindlasti on trassi maksumus niisuguse kauguse korral väiksem kui kahe eraldi katlamaja ehitamine. Graanulikatlamaja suurusepiiranguks on üks megavatt, kuna praegu suuremaid graanulkütteseadmeid ei toodeta. Sellise võimsusega kütab ära umbes 20 000 ruutmeetrit, mis on umbes 300 korterit. Kas lokaalkatlamaja hooldamiseks on tarvis erikoolitust?Meie näiteks teeme kõigile klientidele kasutajakoolituse, lisaks pakume klientidele pikaajalisi küttesüsteemide hoolduslepinguid. Vähemalt kaks korda aastas teostab meie spetsialist küttesüsteemi, soojasõlme ja katlamaja ülevaatuse, samuti vajalikud seadistus- ning hooldustööd. Teenindame tervet Eestit.
Millistesse piirkondadesse ei saa rajada lokaalküttekatlamaju?Tallinna suuremates elamurajoonides ja veel mitmel pool mujalgi keskustes peaaegu ei ole lokaalküttekatlamaju. Ei ole sellepärast, et Kaugkütteseadus keelab kaugkütte piirkonnas olevatel korterelamutel lokaalkatlamajade rajamise. Sellises piirkonnas on vaid üksikuid lokaalküttekatlamaju, mis on ehitatud enne nimetatud seaduse vastuvõtmist. Selle, milline on kaugküttepiirkond, määrab ära kohalik omavalitsus. Kus on kaugküttepiirkond, saab küsida kohalikust omavalitsusest, mõnel pool – näiteks Tallinnas – on see ka koduleheküljel kirjas. |
Tõsiselt murenenud paneelidega hoonetel tuleks pudedaks muutunud betoon eemaldada veesurve või liivapritsiga, parandada seejärel paneelide kahjustatud kohad ning alles siis fassaad veekindla fassaadikattega katta. Soomes on katsetatud ka betooni katmist mineraalsete või orgaaniliste kaitsekihtidega ning betooni impregneerimist, kuid on leitud, et märkimisväärset kasu sellest ei ole.
