„Suur tänu väärt info eest!“

Kristjan L., eramu soojusfotod

"Temograafiline aruanne tõi välja maja soojapidavuse nõrgad kohad. Tänu sellele on nüüd dokumentaalne näide, millega peab ühistu rahvas võitlema hakkama, et tuba soe oleks ning raha küttele vähem kuluks."

Toivo R., KÜ Vee 1, juhatuse liige

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Esmasp, 23.Nov.2009 16:52

Tihti tuntakse huvi meie teenuste vastu ja küsitakse soojusauditi hinda. Lähemal uurimisel selgub, et mõeldakse termograafiat.

Soojusaudit (termograafia)Termograafia ehk infrapuna fotodest aruanne näitab fotodel hoone soojalekkeid, külmasildu ja niiskeid alasid. Kui seni on Soojusaudit olnud vaid kaubamärk, siis on meil hea meel anda see ilus emakeelne nimi erialakeelsele termograafia mõistele. Kasutame seda edaspidi klientidega samas kontekstis.

 

Mis on energiaaudit?

EnergiaauditEnergiaaudit on põhjalik analüüsidokument, mis kirjeldab hoone erinevate süsteemide seisukorda ning annab soovitusi renoveerimistööde järjekorra planeerimisel. Samuti saab energiaauditit kasutada alusdokumendina hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel. Kredex kompenseerib 50% energiaauditi maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni. Energiaaudit võib sisaldada ka termograafiat ehk soojusauditit. Enamasti tellitaksegi need teenused koos.

Mis on energiamärgis?

EnergiamärgisEnergiamärgis näitab hoone energiaklassi ehk soojus- ja elektrienergiale tehtavaid aastaseid kulutusi köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise taotlemine ei eelda soojusauditit ega energiaauditit, kuid sageli tellitakse energiamärgis koos energiaauditiga, kuna vajalike andmete kogumise töö on siis juba tehtud.

Viimasel ajal küsitakse energiamärgist üha rohkem. Alates 2009 aasta jaanuarist on energiamärgis pooleldi kohustuslik. See tuleb tellida kas kinnisvara omaniku, ostja või üürija soovil. Kui keegi ühistu liikmetest soovib hoone energiamärgist, siis tuleb korteriühistul see tellida kahe nädala jooksul.

 

Jälgi teemakohaseid uudiseid Twitteris:

Termograafia: http://twitter.com/termograafia
Energiaaudit: http://twitter.com/energiaaudit
Energiamärgis: http://twitter.com/energiamargis



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Teisip, 01.Dets.2009 23:16
 
Korrusmajade sisekliima jätab soovida PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Esmasp, 23.Nov.2009 15:59

Mitmete vanemat tüüpi korrusmajade sisekliima jätab pärast üleminekuaastate ümberehitusi tõsiselt soovida, kinnitavad TTÜ professorid Enn Loigu ja Teet-Andrus Kõiv oma uurimustöös „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“.

Probleemid on teravnenud pärast küttesüsteemide ümberehitamist lokaalkütte tarvis ja akende väljavahetamist. Alakütmine ja loomuliku ventilatsiooni vähenemine on tekitanud soodsa keskkonna hallitusseente tarvis, mistõttu allergikutel on sellistes korterites võimatu elada, terviseprobleeme võib aga tekkida ka kõigil teistel elanikel.

 

Sisekliima ei vasta nõutud standardile

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talveajal optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ˚C, lubatud on kõikumised 21–25 ˚C. Uurimuse kohaselt on kõnealustes tüüpmajades õhutemperatuur sageli optimaalsest oluliselt madalam, mõnel juhul isegi vaid 13 ˚C.

Sama standardi kohaselt on optimaalne suhteline niiskusetase korterites talvel 25–45%, soojal aastaajal 30–70%. Uurimuse kinnitusel ulatub talvine õhuniiskus kõnealustes tüüpmajades pahatihti 75%-ni.

Nagu öeldud, soodustab kõrge niiskusetase hallitusseente arengut, külmadel pindadel tekib hallitus juba 60% õhuniiskuse juures. Kõrge suhtelise niiskuse korral suureneb ka ehitusmaterjalidest õhku eralduvate saasteainete hulk, samuti levivad ning arenevad paremini mitmesugused bakterid ja viirused, sellest lähtuvalt sagenevad hingamisteede infektsioonhaigused.

Inimesed hakkavad niisuguses keskkonnas väsima, neil tekivad peavalud, köha, nohu, isegi palavikuhood, silmad, kurk ja nahk on ärritunud, lisaks ülemiste hingamisteede viirusnakkustele kimbutavad neid tihti kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel võib välja kujuneda allergia või isegi astma.


Kuidas olukorda parandadaSoojuskaod seina ja lae ühenduskohast

Üks halva sisekliima põhjus on kunagised ehitusvead katuslae ning eriti katuslae ja välisseina kokkupuutekohas (vaata fotot). Neid annab parandada lisasoojustusega. Teine vajalik ettevõtmine on küttesüsteemi ümberseadistamine sobivale temperatuurigraafikule ja küttevee vooluhulgale.

Sellest aga ei piisa, kuni korterite õhuvahetus liialt aeglaseks jääb.

1990. aastate alguseni kasutati Eestimaal elamutes loomulikku ventilatsiooni, mille puhul värske õhu juurdevool oli ette nähtud eeskätt läbi akende ebatiheduste. Praegu korrusmajades enam loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa, soovitav on rajada sundventilatsioon.

Parima õhukvaliteedi annab korteri sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Paraku on seda küllaltki raske teostada, takistuseks saab korterilagede madalus. Ka on selle süsteemi maksumus suurim.

Õhukvaliteedi osas on paremuselt (ja ka hinnalt) järgmine lahendus ruumiventilatsiooniagregaatide ja väljatõmbeventilaatorite paigaldamine.

Abi võib olla ka kõige odavamast lahendusest – korteri sundväljatõmbeventilatsioonist ventilaatoritega köögis, WC-s ja vannitoas. Värske õhu juurdevoolu klapid peavad sel juhul paiknema ruumi ülaosas või küttekeha taga.

Korralikku sisekliimat pole korterites korraliku kütte-ventilatsioonisüsteemita võimalik tagada.

 

Allikas: „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“ TTÜ, 2007



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
Viimati uuendatud Esmasp, 23.Nov.2009 16:32
 
«AlgusEelmine414243444546JärgmineLõpp»

Leht 42 / 46
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 16 külalist online