Infrapunauuring, termograafia

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 30 Juuni 2024

Toatolm sisaldab orgaanilist ainet, mis on hallitusseentele toiduks. Sellepärast on vaja tube regulaarselt koristada - igapäevaselt, iganädalaselt ja põhjalikumalt igakuiselt. Kui toit kukub põrandale, siis on vaja koristada ka erakorraliselt.

Tolm satub igale poole, kuid koguneb tihti toanurkadesse ning mööbli taha. Kui voodi või kapp on vastu külma välisseina, siis on ka seina temperatuur seal madalam, mis on täiendav tegur hallituse tekkeks. Kuu või paari tagant tuleks ette võtta suurpuhastus, mille käigus koristada raskemini juurdepääsetavad piirkonnad (nt voodialused, kapipealsed, külmkapitagune jne).

Tolmu eemaldamiseks võib kasutada kuivmeetodit, näiteks tolmuimejat, kuid oluline on jälgida, et tolm õhku ei paiskuks. Selleks peab tolmuimejal olema sobiv filter. Märgkoristamisel on tolmu lendumine väiksem ja see võimaldab rakendada erinevaid puhastusaineid ning desinfekante. Teadlikud koristajad oskavad kasutada sobivat vahendit erineva mustuse korral. 

Puhastama peab ka koristustarvikuid, sest vastasel korral võib koristamise käigus mikroorganisme pigem levitada kui hävitada.

Allikas: "Hallitusest puust ja punaseks" Kalle Pilt 2024

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 17 August 2014

Renoveerimata raudbetoonist suurpaneelelamus on külmasillad tõsine probleem.

2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös analüüsiti muuhulgas külmasildade mõju hoone sisekliimale.

Külmasild põhjustab hallitust...

Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem. Need võivad olla geomeetrilised (välisseinte nurk, katuse ja välisseina liitumiskoht jne) või ehitustehnilised (välisvoodri sidemed, läbiviigud tarinditest jne).

Foto 1: Ohtlik külmasild enne renoveerimist. Tumedamad toonid tähistavad jahedamat temperatuuri. (Allikas: uuringu aruanne)

Sisepinna temperatuuri lokaalset alanemist võivad põhjustada ka vead soojustuse paigalduses, soojustuse puudumine, märgunud soojustus, alarõhu tingimustes õhulekked ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide toimivus. Külmas kliimas on külmasildadega arvestamine tähtis.

Külmasilla suuremast soojusläbivusest põhjustatud madalam sisepinna temperatuur ja sellest tulenev suurem suhteline niiskus võib põhjustada tarindis või tarindi sisepinnal mikroorganismide kasvu, seina määrdumist või veeauru kondenseerumist veeks.

... ja tõstab hoone energiakulu

Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust tulenevalt eelkõige suuremast õhu liikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest.

Külmasillast põhjustatud madalama sisepinna temperatuuri kriitilisuse määrab sisepinna temperatuuri, välisõhu temperatuuri ja siseõhu temperatuuride omavaheline suhe ehk temperatuuriindeks.

Eestis on temperatuuriindeksi piirsuurused arvutatud välja lähtuvalt niiskuskoormusest ning hallituse kasvu ja veeauru kondenseerumise vältimise kriteeriumidest. Valdavalt tuleb kasutada hallituse tekke vältimise kriteeriumit. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus), peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud.

Mõõte- ning arvutustulemuste põhjal võib järeldada, et renoveerimata raudbetoonist suurpaneelelamus on külmasillad tõsine probleem. Enne hoone renoveerimist esines lubamatult madalaid temperatuuriindekseid kõikides analüüsitud liitekohtades.

Lisaks suurtele soojuskadudele põhjustavad külmasillad hallituse tekke riski tarindi sisepinnale, mistõttu võib väita, et hoone ei vasta ehitisele esitatavatele põhinõuetele.

Foto 2: Välisfassaadi soojustamise teel likvideeritud külmasild (vt. ka Foto 1) (Allikas: uuringu aruanne)

Renoveerimise käigus tehtud väline lisasoojustamine likvideeris enamiku kriitilistest külmasildadest, kuid need säilisid:

• välisseina ja akna liitekohas (akna asukoht säilis, aknad pidanuks tõstma lisasoojustuse tasapinda);
• välisseinte välisnurgas keldri vahelae tasapinnas (soojustamata keldri lagi);
• välisseina ja rõdu liitekohas rõdu ukse all (säilis rõdukonsooli külmasild);
• samuti tuvastati pärast renoveerimist madalad pinnatemperatuurid hoone otsaseinas ning liitekohas naaberhoonega.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 07 Detsember 2013

Palusime Tartus soojuskaamera ette Keskkonnamessi Elukvaliteet 2013 külastajaid. Meil on soojad inimesed:

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 05 Juuli 2013

Kus hoida õues toitu palava ilmaga? Kui soe on rannaliiv? Kas jaanilõkkes on hommikul veel sooja? Nendele küsimustele sai vastuse soojuskaameraga jaanipäeval Saaremaal viibides.

Soojuskaamera on huvitav instrument mitte ainult hoonete soojapidavuse uurimiseks, vaid ka ümbritseva keskkonna tundmaõppimiseks. Kui Sa mäletad minu varasemaid postitusi, siis ma olen käinud soojuskaameraga ka Tartu Maratonil 2011 rahvasportlasi (artikkel: Tartu Maraton soojuskaameras) ning hobuste kestvusratsutamise üritusel hobuseid uurimas (Fotod facebookis: foto 1, foto 2). Sellel korral oli mul kaamera kaasas jaanipäeval Saaremaal ning mõõdetud sai suviseid temperatuurierinevusi looduses.

Jaanituli Saaremaal

Allalaetav soojusfotode aruanne: Saaremaa_Jaanip2ev_2013.PDF

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 12 November 2012

Energiasäästunädala Kredexi korraldatud teabepäeval tutvustati majade renoveerimisel saadud tulemusi ning käidi ekskursioonibussiga külastamas renoveeritud maju.

Meeldejäävam info esitlusest:

• "Korterelamute rekonstrueerimise toetus" esimese etapi vahendid on otsas, kuid taotluste vastuvõtt jätkub ning uue aasta eelarves on kinnitamisel täidendavaid vahendeid 10 miljonit eurot;
• tegelik energiasääst on energiaauditis toodud säästuprognoosist on umbes 10% madalam, kuid see on seletatav elanike harjumisega uute süsteemide kasutuselevõtul ning süsteemide järelhäälestamisega;
• komplektselt renoveeritud majade elanike maksekoormus kasvab keskmiselt 0,25 eurot ruutmeetri kohta;

Ekskursioonil oli meil kaasas soojuskaamera ning me saame jagada tehtud fotosi kommenteeritud aruandena: Tartu_Kredexi_ekskursioon_2012.PDF (1,18 MB)

Foto. Ekskursiooniseltskond on tabatud sümboolses renoveeritud ja renoveerimata maja kohtumispunktis.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 02 Oktoober 2012

Soojusfotode näitus

Energiasäästu nädala raames 5. - 11. november 2012 on selline näitus üleval Tartu kaubamaja III korrusel.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 12 Aprill 2012

Liigniiskus ja veelekked – avasta need juba varajastest märkidest, vastasel juhul võib Sinu maja väärtus väga kiiresti langeda tekkivate probleemide tõttu. Nii, nagu inimene võib vähki haigestuda, võib seda teha ka Su kodu, tavaliselt on selleks probleemiks avastamata niiskus!

Niiskus võib olla hea ja halb. Kui Sa saavutad õige tasakaalu, on Sinu pere ja Sinu maja tervis korras. Kui aga niiskust on liiga palju, avaldab see mõju mitte ainult maja konstruktsioonidele, vaid ka Sinu ja terve perekonna tervisele ning heaolule. Kas on võimalik, et keegi Sinu perest magab niiske seina ääres, mis võib olla täis hallitusseeni? Võib-olla hingavad nad sisse hallitusseene eoseid?

Foto: Roheliselt tähistatud ala on soojuskaameraga nähtav hallituse tekkeks ohustatud piirkonnana. Seinale on tekkinud juba ka hallitus.

Kui niiskustase on tasakaalus, pole me sellest isegi teadlikud ning loomulikult ei suuda „näha“, et sisekliima on korras. Aga kui niiskuse tasakaal on paigast ära, märgistab niiskus oma territooriumi halvasti avastatavates kohtades. Harilikult ei avasta me neid kohti enne, kui kahju on juba nähtav: mädanev puit, niisked seinad, roostetav metall, hallitavad pinnad, kondentsvesi akendel, kooruv värv jne. Liiga kuiva õhu korral kogeme me kuivust ninas ja hingamisteedes.

Üks paljudest asjadest, mida Sa oma kodu kohta niiskuse avastamisel õpid, on, et peamiselt tuleb niiskuslekke põhjuseid otsida ajast, mil ehitajad, santehnikud, ehitusmaterjalide tootjad ja projekteerijad juba eos vigu tegid, kui Su maja ehitasid. Kas Sa teadsid, et on juhuseid uute vastehitatud majadega, mis kannatavad varjatud niiskuse ja lekete all juba esimesest päevast peale?

Vähenda riske kodu ostmisel ja lase teha soojuspildid! Soojuspiltide abil me suudame kiiresti tuvastada niisked kohad ja leida peidetud vigu.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 06 Oktoober 2011

Peamised probleemid esinevad monoliitsete veekindlate fassaadikatetega. Kui neisse tekib pragu, siis pääseb vesi konstruktsioonidesse, mis ei kuiva enam kergesti välja ning hakkab mädandama puitkonstruktsioone või põhjustab külmasildu.

Kolm probleemset fassaadikatet, mis põhjustavad Sinu maja seintes veekahjustusi on Stucco, SILS (soojusisolatsiooni liitsüsteem) ja tekstiiliga kaetud kiudtsement.

Foto: Veekahjustuse on põhjustanud välisfassaadil olev pragu.

Kui su maja lekib või Sa kahtlustad niiskust seinas, siis võib see olla põhjustatud väiksest seina või katuse defektist… ära satu veel paanikasse, kui su maja juures peaks olema kasutatud üht ülalnimetatud materjalidest ning Sul on niiskusega probleemid.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 23 Märts 2011

40. Tartu Maratoni eel jagati ohtralt külmahoiatusi ning alustuseks toome välja huvitavaid fakte ja soovitusi Tartu Maratoni ametlikult leheküljelt artiklist Külm ilm ja sport (Andras Laugamets):

• Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni korraldada kuni 25 miinuskraadi juures.
• Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid 13. veebruari Avatud raja sõidul nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud rajalt maha tulemast. Hiljem on tulnud mitu teadet sellest, et kellegi varbad või sõrmed on mustad.
• Külmunud ihuliikmete saatus võib olla kirurgiline st. otsast äravõtmine.
• Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid. Juhtivaks sümptoomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi.
• Riietumise soovitus – kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel võtta kaasa lisariideid. Suusakombinesoonid ei ole reeglina mõeldud nii külmadeks oludeks.
  • 0 kiht: Higisärk lühikese varrukaga või võrkmaika võrk (rinnanibud ära teipida, kellel see probleemne koht) + (soovituslikult tuulekaitsega) alus(suusa)püksid.
  • 1 kiht: Aluspesu – mitte puuvillane, vaid hästi kuivav sünteetiline spordipesu (aluspükste ja pikkade pesupükste vahele võiks panna ajalehe strateegiliste kohtade kaitseks).
  • 2. kiht: Kas suusakombe või kvaliteetsest, sportimiseks mõeldud mikrofliiskangast jakk.
  • 3. kiht: Sportlikumal osalejal õhemat sorti soojendusdress (jakk ja püksid), kindlasti vähemalt seljaosas hingav. Kes liigub rahulikumalt sellel natukene soojem tuulekindlast (windstopper) kangast soojendustress (jakk ja püksid), vajadusel võib ka veel vesti peale panna.
• Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.
• Kindad – head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida” suuremate (parema verevarustusega) soojust. Kinda ja varruka vahel ei tohiks olla katmata ala (soodustab käe külmumist).
• Prillid on vajalikud silmade kaitseks. Kõrvalestad, nina ja põsesarnad tuleks määrida sisse rasvase kreemiga või teipida plaastriga.
• Külmas ilmas aktiivselt liikudes on palju abi näomaskidest, buff’idest, spetsiaalsetest õhusoendajatest jne.

Soojusaudit oli kohal, et anda oma panus selle erakordselt külma spordisündmuse dokumenteerimisele soojuskaameraga.Olime kohal stardis,rajal teeninduspunktides ning ka finišis kuni kaheksanda tunnini. Ilm oli oodatust soojem ning sportlased külma vastu hästi ette valmistatud. Traagilisi situatsioone me oma retkel tänu sellele ei tuvastanud, kuid meie mahukas töö sisaldab kindlasti huvitavaid leide ning üllatusmomente.

Kommenteeritud soojusfotode aruanne sisaldab kokku 208 fotot ja me oleme selle jaotanud üheksasse osasse:

1. Otepää. Lae alla:
2. Matu teeninduspunkt (TP). Lae alla:
3. Kuutse TP. Lae alla:
4. Peebu TP. Lae alla:
5. Palu TP. Lae alla:
6. Hellenurme TP. Lae alla:
7. Elva - kuues tund. Lae alla:
8. Elva - seitsmes tund. Lae alla:
9. Elva - kaheksas tund. Lae alla:

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 13 Veebruar 2011

Otsimine, kust pääseb külm õhk tuppa, võib olla väga vaevarikas. Mõnikord ei pruugigi sellele jälile jõuda - näiteks kui isolatsioonis olevate vahede kaudu liigub külm õhk seina taga. Õhulekke avastamine võib mõnikord olla ka lihtne, aga harilikult siis kui Sa mõtled, et oled õhulekke kõrvaldanud, ilmub järgmine õhulekke koht. Vaatame järgmist pilti näitena.

Foto: õhuleke seina ülemisest servast on näha tumedama tooniga.

Harilikult on tunda, et tõmbetuul tuleb ukse alt, sest Su jalad saavad tuult, aga kuidas on lood uksepealsega või seinaga? Kui Sa just pikk ei juhtu olema, ei tunne Sa sealt tuuletõmmet. Kõrge tundlikkusega termokaamera abil võime me avastada selliseid õhulekkeid ning puuduvat isolatsiooni uste ja akende ümber.