Praeguseks on paljud lodžad renoveeritud piiretega ning kinni ehitatud. Kahjuks on rõdude ja lodžade kinniehitamine kaootiline ja ilma ühtse lahenduseta. Selline lähenemine saastab väga oluliselt linnakeskkonda.

Teine probleem, mis on seotud rõdude ja lodžade kinniehitamisega, on sellejärgne võimalik hallituse kasv piirete sisepindadel.

On tavapärane, et rõdul või lodžal kuivatatakse pesu või selle akna/ukse kaudu tuulutatakse siseruume. Kui rõdu või lodža ehitatakse kinni, kuid välisseinad jäetakse lisasoojustamata, on sealne pinnatemperatuur väga madal. Rõdu või lodža kinniehitamisel üldjuhul selle ventileerimisele tähelepanu ei pöörata. Kuna kinniehitamisega on rõdu või lodža kasutus muutunud sarnaseks teiste siseruumidega või isegi suurenenud (pesukuivatus), on seal õhu veeaurusisaldus suur. Madala temperatuuri ja kõrge veeaurusisalduse tõttu on tarindite sisepinna suhteline niiskus väga kõrge, võimaldades hallituse ulatuslikku kasvu.

Kui korterelamus planeeritakse rõdude või lodžade kinniehitamist, tuleb seda teha ühtse lahenduse kohaselt. Lodžade puhul võib kaaluda selle muutmist täielikult siseruumiks. Nii kaovad probleemsed külmasillad ja väheneb ka elamu välisseinte pindala. See vähendab elamu kütteenergiakulu. Lodža või rõdu ehitamisel kinniseks kütmata ruumiks tuleb seal tagada õhuvahetus. Kinniehitatud lodžal või rõdul pesu kuivatamine ei ole soovitatav.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"

---

Jaga teistega: