"Suur tänu kiire ja korraliku töö eest!"

Laila P., projektipõhine energiamärgis

"Olime eelnevalt hoone termografeerimise tellinud ka teiselt firmalt. Teie firma poolt teostatud termograafiline vaatlus on mõnevõrra mahukam, sealjuures on analüüs detailirikkam ja põhjalikum, viidates ka võimalikele põhjustele.

Aitäh teenusepakkumise eest, Teie teenuse kasutamine osutus täiesti otstarbekaks."

Anne P., KÜ Lastekodu 6, juhatuse esimees

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Ehitamisel ei arvestata piisavalt kliimatingimustega PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Teisip, 10.Juul.2012 23:14

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele võetud korterelamud” tõdetakse, et Eesti tingimustes ilmastikukindlalt ehitamine on paratamatult kulukas ning sellega ei arvestata piisavalt.

Veelomp katusel tekitab lekke

Viimase 20 aasta jooksul püstitatud korterelamutest on valdav osa raudbetoonist karkass- või suurpaneelelamud. Valdavalt on need räästata lamekatusega, mis on kaetud kummibituumen-rullmaterjalist katusekattega.

Räästata lamekatusega hoonetel oli tüüpiliseks puuduseks ülemistelt korrustelt ja parapetilt allavoolav vesi ning märguv fassaadipind. Vee valgumist fassaadile soodustavad katuse liiga väike kalle, parapeti puudumine või liiga väikese kaldega parapetiplekk.

Loigud lamekatusel

 

Sageli esines katustel püsivaid veelompe. See viitab puudustele projekteerimisel ja ehitamisel. Varem või hiljem lekib vesi katusekatte liitekohtadest veesurve mõjul tarindisse.

Katustel puudusid piirded ja turvavöö kinnituskohad. Vee äravoolukaeve oli vähe ja need olid ebaotstarbekalt paigutatud. Äravoolukaevudel puudusid kaitsevõred, vihmaveekanalisatsiooni torustik oli soojustamata.

Esines olukordi, kus ventilatsioonikorstnad, liftiruumid, katuseluugid jms jäid vee äravoolu teele, vee möödavool nendest oli korraldamata.

Rõdud meie kliimas

Aastatel 1990–2010 kasutusele võetud elamute soklikorruse raudbetoonpaneelidest lagedes on pahatihti läbijookse, mis on tingitud näiteks garaažikatuse kui eenduva terrassi ehitamisel tehtud vigadest.

Veeleke terrassilt

 

Rõdud ja lodžad oleks siinsetes kliimatingimustes mõistlik varustada katusega ning klaasida, et vältida vee sattumist nende põrandale, sealt konstruktsioonide sisse ja siseruumidesse.

Ilmastikule avatud rõhtsete ja eenduvate ehitise osade hüdroisolatsioon ja vuugimaterjal, üle- ja äravoolud peavad tagama ehitise ülejäänud osade kaitse. Meie tingimustes on nende osade materjalivalik väga kallis ja nõuab kõrget ehitustöö kvaliteeti.

Pinnase vajumine toob keldrisse vee

Tüüpilise puudusena võib välja tuua ka elamute liiga madala sokli ja pinnasemuru rajamise kontaktis hoone sokliosaga. See põhjustab vee imendumist betooni, mis soodustab betooni lagunemist.

Kalle maja poole

 

Raudbetoonist ehitamisel tuleb horisontaalsed betoonipinnad isoleerida vee või märja pinnasega kokkupuutest. Mitmel juhul on hoone ümbruse pinnas ära vajunud, põhjustades pinnavee valgumist hoone poole.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 8 külalist online