Vanades kortermajades on tihti probleemiks toasooja ebaühtlane jaotus korterite vahel. Selleks, et ka kõige külmemates tubades hoida temperatuur seaduses nõutud 18 C tasemel, tuleb mõnd teist korterit kütta näiteks 24 C kraadini. See on aga energia ja raha raiskamine, sest üleköetud korterites talutakse ebamugavat kõrget temperatuuri või avatakse aknad ning lastakse üleliigne soojus välja.

Probleem on tekkinud aja jooksul küttesüsteemi amortiseerumise või küttesüsteemi omaalgatusliku muutmise tagajärjel.

Radiaatorkütte süsteem on üles ehitatud veeringlusele - soojussõlmes ülessoojendatud vesi juhtitakse korraga läbi kõikide küttepüstikute ja sellega ühendatud radiaatorite. Selleks, et maja kõikidessse tubadesse saaks sama temperatuuri, teostatakse küttesüsteemi tasakaalustamine.

Kui küttesüsteem on tasakaalus, siis voolab läbi iga küttepüstiku vajalik hulk kuuma vett ja iga radiaator annab välja vajaliku hulga soojust.

Kui küttesüsteem ei ole tasakaalus, siis voolab läbi mõne püstiku rohkem ja läbi teise püstiku vähem kuuma vett kui vajalik.

Põhilised küttesüsteemi tasakaalu rikkuvad põhjused on:

• Küttesüsteemi amortisatsioon - rooste, katlakivi ning sade ladustumine torudesse ning radiaatoritesse. Amortiseerunud küttesüsteemis ei anna radiaatorid enam välja algselt ettenähtud hulka sooja. Kui radiaator on suures osas ummistunud, siis ei saagi tuba enam soojaks minna.
  
  Jadamisi ühendatud radiaatorite puhul (tavaline ühetorusüsteem):
• Radiaatori vahetamine teise võimsuse või takistusega radiaatori vastu. Remondi käigus soovitakse mõnikord vahetada vana radiaator kaasaegsema vastu. Selle juures ei mõelda aga radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tulemusena tõstetakse temperatuuri oma korteris kuid alandatakse temperatuuri kõigis järgnevates korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub.
• Küttetorude asendamine väiksema läbimõõduga torude vastu. Mõnikord ei meeldi korteriomanikule vanad jämedad nõukogudeaegsed küttetorud ning ta otsutab need remondi käigus asendada ilusate uute vasktorude vastu. Sellega mõjutatakse aga tervet küttesüsteemi, sest kui uued torud on vanadest peenemad, siis läbivoolava vee hulk selles püstikus väheneb ning teistes püstikutes suureneb. Seega väheneb temperatuur kõigis selle püstikuga ühendatud radiaatorites ning suureneb teiste püstikute radiaatorites.
• Termostaatventiilide paigaldamine. Kuna ühetorusüsteemis liigub vesi läbi kõigi korruste radiaatorite jadamisi, siis igasugune lokaalne kütte reguleerimine reguleerib korraga tervet küttesüsteemi. Kui keegi on paigaldanud enda radiaatorile termostaatventiili ja keerab seda kinni, siis on selle mõju sarnane toru läbimõõdu vähendamisega eelmises punktis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et küttesüsteemi tasakaalustamine võib aidata kokku hoida palju energiat ja raha. Kui aga vaatamata tasakaalustamisele jäävad osad korterid külmaks või üleköetuks, siis on soovitav üle minna kahetorusüsteemile. Kahetorusüsteemis ei mõjuta korteritesisene omaalgatuslik tegevus tervet maja ning lisaks on võimalik iga korteri kütet eraldi reguleerida.

Küttesüsteemi setete eemaldamiseks ja ärahoidmiseks oleme me soovitanud Baueri keemiavaba veetöötlusseadet. Seda tasub paigaldada nii uutele kui ka vanadele majadele. Täpsema teabe saamiseks küsige endale tasuta tutvustavad materjalid, mis me saadame e-kirjaga. Soovist saab teada anda ka selle vormi kaudu:

---

Jaga teistega: