|
Renoveerimisega tuleb alustada enne, kui katus hakkab läbi tilkuma.
Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” antakse nõu ka katuste renoveerimiseks.
Katuste renoveerimise juures tuleb silmas pidada
- katusekatte veepidavust,
- katusekonstruktsioonide kandevõimet ning
- katuslae korral ka selle soojus- ja niiskustehnilist toimimist.
Katusekatte lekkimine on vanemate hoonete lagunemise või katusekonstruktsioonide kandevõime vähenemise üks peamisi põhjuseid. Katusekatte veepidavust ja kestvust mõjutavad lisaks materjali omadustele ka ehitustöö kvaliteet, kliimamõjud ja hooldustingimused.
Katusekatte ennetav renoveerimine või vahetus võib olla vajalik hoone üldise kestvuse seisukohalt. Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma.
Lumi katuselt alla!
Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse ja katusekonstruktsioonide omakaalu koormusi.
Lamekatuste normatiivne lumekoormus on üldiselt 0,8..1,2 kPa, mis võrdub ligi 40-60 cm paksuse seisnud lume kihiga. Ilmade soojenedes lumekoormus ei suurene – lumi vajub kokku ja tiheneb, kuid selle kaal ei muutu. Märja lume puhul võrdub normatiivne lumekoormus vastavalt 20-30 cm lumekihi paksusega. Kui aga lumele sajab vihma, võib koormus katusele oluliselt suureneda.
Katustel, mille kalle on 30 kuni 60 kraadi, on lumekoormus väiksem. 45 kraadi juures on maja projekteerijad tõenäoliselt arvestanud 10-15 cm märja lumekihi paksusega.
Katustele, mille kalle on üle 60 kraadi, ei jää lumi püsima ning põhiliseks koormuseks on tuul.
Kui lumekoormus on suurem, kui konstruktsioonid (sarikad, roovid) kanda jõuavad, toob see kaasa katuse varisemise. Suured läbivajumised võivad vähendada katusekatte veepidavust.
Vanemate konstruktsioonide kandevõime võib olla ehitusjärgsest kandevõimest oluliselt väiksem, seetõttu tuleb katuselt liigse lume mahaajamisse suhtuda äärmiselt tõsiselt.
Projektita katusekatet ei vaheta
Kahjustunud kandekonstruktsioonidel tuleb likvideerida kahjustuse põhjus ning konstruktsioonid asendada või proteesida (vähemalt 0,5 m kaugusel kahjustusest). Kandekonstruktsioonide väljavahetamise või renoveerimise korral on vajalik ehitusprojekt.
Puitkorterelamute algupärane katusekate on olnud peamiselt valtsplekk. Mõnel pool, eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti linnades ja teatud hoonetüüpide puhul on levinud ka kivikatused.
Katusekivi tuleks valida tüübilt ajaloolisega sarnane: vanematel hoonetel S-kivi, hilisematel sageli nn valtskivi. Kui soovitakse taastada kunagist kivikatust (näiteks vanade fotode põhjal), tuleb eelnevalt selgitada, kas see eeldab ka katusekonstruktsiooni ümberehitust, sest kivikatus on suhteliselt raske.
Katusekatte materjali vahetamine (näiteks eterniit pleki vastu) eeldab alati ehitusprojekti koostamist. |
