„Tänan hea koostöö eest!“

Nikolai L., KÜ Vahtraleht

„Tänud tulemusliku koostöö eest!“

Ülar K., Kanepi Vallavalitsus

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Puit tuleb vahetada puidu vastu PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Kolmap, 02.Mai.2012 23:26

Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on alumised kolm palgirida, akendealune piirkond ning lõuna- ja läänepoolne fassaad.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” antakse nõu, kuidas asendada puithoonete kahjustunud seinaosi.

Välisseinte renoveerimisel on olulisimad tööd

  • kahjustunud seinaosade asendamine,
  • vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tagamine,
  • välislaudise renoveerimine ja
  • soojuskadude (läbipuhutavus, soojusjuhtivus, külmasillad) vähendamine.

Sokli renoveerimine

 

Enne renoveerimistöid tuleb alati selgitada, milline on välisseinapalkide seisukord. Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on

  • alumised kolm palgirida,
  • akendealune piirkond ja muud kohad, kus vesi on seina valgunud, ning
  • lõuna- ja läänepoolne fassaad.

Nendes piirkondades vajavad puitosad reeglina asendamist või proteesimist. Asendamise vajalikkuse hindamise juures tuleb peale biokahjustuse arvesse võtta ka puidu niiskust.

Kui nähtavat kahjustust ei ole, kuid mõõtes saadakse puidu niiskuseks üle kiu küllastuse (>30 %), siis tuleb puit välja vahetada või kuivatada. Biokahjustunud puidu kuivatamisel peab lõppniiskus olema <15 % (selle juures hävib puidus olev võimalik mädanikkahjustus). Välitingimustes on seda raske saavutada.

Tihti on kahjustunud palgi sisemus, kuigi palgi välispind on visuaalselt korras. Puiduproovi võib võtta südamikpuuri või saega. Mädanikkahjustusega palke ei ole õige alles jätta.

Niiskuskahjustusega palgid tuleb välja vahetada

Mõõta tuleb seina jääva puidu niiskust. Oluline on, et puit oleks kuiv ka palgi seest, mitte ainult pinnalähedasest kihist. Seetõttu võib kuivamisperiood olla väga pikk. Seina jäänud puit niisutab ka teisi ehitusosasid ja võib seal põhjustada kahjustusi.

Kui on oht, et puit saab jätkuvalt märjaks, tuleb seda keemiliselt töödelda sügavale puitu imbuvate õlialuseliste seenetõrjevahenditega (mitte vesialuseliste ega lahusti baasil toimivate vahenditega) või difusioonpreparaadiga.

Väiksemate kahjustuste korral piisab proteesimisest, mille puhul kahjustunud palk, kandepost või alusvöö asendatakse lokaalselt uuega. Ulatuslikuma kahjustuse puhul tuleb kaaluda palkide väljavahetamist, mille puhul kahjustunud palk asendatakse uue, võimalikult sarnase kujuga palgiga.

Sõrestikseinte puhul tuleb mädaniku esinemisel asendada või proteesida aluspruss.

Rõhtpalkhoones on alumist palki lihtsam vahetada, kuna sein moodustab suure tala ehk terviku, mida saab tungrauaga tõsta ka vähestest kohtadest. Püstpalk või -plankseina puhul on asendustöö mõnevõrra keerukam, kuid kindlasti võimalik.

Alumiste palkide kahjustuse põhjuseks on palgi ja vundamendi vahelise hüdroisolatsiooni puudumine või liiga madal sokkel. Sokli kõrgus peaks olema üle 30 cm. Vajadusel tuleb planeerida maapinda, pöörates samas tähelepanu sellele, et maapinna kalle (>1/20) jääks hoonest eemale ega kahjustataks vundamenti. Kui hooneümbruse planeerimine pole võimalik, siis võib ka uus palk varsti väljavahetamist vajada, sest kahjustuse põhjus on likvideerimata. Sellisel juhul võib kaaluda vastupidavama ehitusmaterjali kasutamist.

Üksnes „uppumine“ õigustab kivi kasutamist

Üks võimalus on kasutada keramsiitplokkmüüritist: seina alla laotakse üks-kaks rida keramsiitplokke, millega viiakse niiskustundlikum materjal (puit) maapinnast kõrgemale.

Palkseina protees

 

Soojustehniliselt ei ole see parim lahendus, kuna lisasoojustuseta jääb selle seinaosa soojusjuhtivus ligi kaks korda suuremaks palkseina soojusjuhtivusest. Probleemi võib veelgi suurendada paiknemine külmal vundamendil.

Kui puitkorterelamu kriitilisim külmasild oli juba varem seina ja sokli liitekohas, siis keramsiitplokkmüüritise korral suureneb probleem veelgi. Seina ja sokli lisasoojustamisega  saab seda oluliselt vähendada.

Kõrge sokli korral ei ole keramsiitplokkmüüritise kasutamine põhjendatud. Sokli alumiste palkide asendamine plokkide vm kivimaterjaliga on õigustatud üksnes juhul, kui maja on maapinna tõstmise tagajärjel tugevasti pinnasesse “uppunud” ja hoonet ümbritseva maapinna tagasi allapoole viimine ei ole mingil põhjusel mõeldav.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Millest tuleks alustada vana maja korrastamisel PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Esmasp, 12.Mär..2012 00:00

Oluline on, et enne järgmise taseme töödega alustamist peavad olema eelmise taseme tööd tehtud või tehakse kõik korraga.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” antakse nõu, kuidas vanu hooneid kõige otstarbekamalt uuendada.

Fotol: Osaliselt renoveeritud hoone

 

Vanade majade puhul on oluline tunda ja hinnata nende väärtusi.

Tegemist võib olla arhitektuurse (silmapaistva või muul moel olulise arhitektuurse lahendusega hoone), ehitusajaloolise (hoone kaudu on võimalik teada saada vana aja ehitustraditsioone), isikuajaloolise (hoone on mõne tuntud arhitekti loomingu hea näide) või ansamblilise väärtusega (moodustab koos samalaadsete hoonetega väärtusliku koosluse ehk sel on linnaehituslik miljööväärtus).

Hoone väärtuste ja tähenduse hindamiseks tuleb tunda ka ajaloolist konteksti. Seetõttu on hea kaasata renoveerimisprotsessi arhitektuuriajaloolane või restauraator.

Oluline on, et enne järgmise taseme töödega alustamist peavad olema eelmise taseme tööd tehtud või tehakse kõik korraga. Ei ole õige teha investeeringuid mugavuse jaoks või viimistluseks (krohv, värv jne), kui energiatõhususe tööd (näiteks hoonepiirete soojustamine, küttesüsteemi või ventilatsioonisüsteemi renoveerimine jne) ei ole tehtud, ei ole tagatud ohutus (konstruktsioonide kandevõime) või tervislik elukeskkond (näiteks ventilatsiooni renoveerimine). Eelistada tuleb hoone tervikrenoveerimist.

Kahjustunud tarindi või mittetoimiva süsteemi renoveerimise juures on esmatähtis probleemi põhjuse likvideerimine ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine. Kuna ressursse pole kunagi piisavalt, tuleb renoveerimistööd viia läbi säästlikult. Suurim sääst seisneb kohe õigesti tegemises ja mitu korda ümbertegemata jätmises.

Enne hoone renoveerimist tuleb teha eeltööd

Ehitusekspertiisi käigus uuritakse ehitiste, kande- ja piirdetarindite ja materjalide seisukorda, võimalikke kahjustusi ja nende ulatust, selgitatakse välja kahjustuste põhjused ning tehakse ettepanekud olukorra parandamiseks või likvideerimiseks.

Energiaaudit selgitab, kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud energiasäästumeetmed ja kuidas saab energiat tõhusamalt kasutada.

Renoveerimistööde ehitusprojekt annab aluse tööde läbiviimiseks, tulemuse hindamiseks ning selged juhised tööde tegemiseks. Projekteerimise käigus saab koostada ja võrrelda mitmesuguseid lahendusi, arvestades energiatõhususe, arhitektuursete, miljööväärtuslike, majanduslike jne seisukohtadega. Projekteeritud lahendused peavad toimima nii ehitustehniliselt, ehitusfüüsikaliselt kui ka arhitektuurselt.

Hoone renoveerimisel tekib küsimus, milliseid projekteerimisnorme rakendada

Vanad puithooned on algselt ehitatud praegustest standarditest väiksemat turvalisust nõudvate normide kohaselt. Praegu Eestis kasutusel olev projekteerimisstandard (Eurokoodeks) kehtestab näiteks suuremad lume- ja kasuskoormuse väärtused.

Renoveerimisel tuleks püüda rakendada Eurokoodeksi turvalisuse taset nii palju kui võimalik, jäädes siiski reaalsuse piiridesse. Näiteks vahelae projekteerimisel Eurokoodeksi koormuste järgi ei ole otstarbekas tugevdada vundamente, kui ei ole märgata mitte ühtegi liigset deformatsiooni või muud ülekoormusele viitavat märki.

Lisaks hoone renoveerimisele on oluline ka selle püsiv hooldus. Kui ehitist keskkonnamõjude ja kahjustuste eest piisavalt kaitsta, võib selle kasutusiga olla sajandeid pikk. Samas tuleb hoolduse, restaureerimise, renoveerimise jne juures arvestada, et ka vale tegutsemine võib tuua hoone kasutusea lõpu loomulikust lähemale.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 8 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 85 külalist online