"Temograafiline aruanne tõi välja maja soojapidavuse nõrgad kohad. Tänu sellele on nüüd dokumentaalne näide, millega peab ühistu rahvas võitlema hakkama, et tuba soe oleks ning raha küttele vähem kuluks."

Toivo R., KÜ Vee 1, juhatuse liige

„Suur tänu väärt info eest!“

Kristjan L., eramu soojusfotod

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Mis vahe on restaureerimisel, renoveerimisel ja rekonstrueerimisel? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Kolmap, 07.Mär..2012 00:13

Rekonstrueerimine tähendab ümberehitamist,
renoveerimine taastamist,
restaureerimine teaduslikult autentset taastamist.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” seletatakse lahti olulisemad hoonete korrastamisega seotud mõisted.

Restaureerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast restituo: uuesti panema, tagasi asetama, tagasi tooma, tagastama, taastama, ennistama, uuesti heaks tegema, tühistama, kehtetuks tunnistama.

Restaureerimine tagab mälestise autentse ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite (kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud kujul. Kasutatakse peamiselt töövõtteid ja tehnikaid, mida tarvitati hoone või selle osade esialgsel ehitamisel.

Rekonstrueerimise all mõeldakse eelkõige ümberehitamist: ehitise piirdetarindite ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist eesmärgiga tagada hoone või selle üksikute ruumide põhilised kasutusomadused, sh. plaanilahendused. Maja ehituslik maht ja pinnad oluliselt ei muutu, plaanilahend ja ruumide kasutusotstarve võivad varieeruda.

Kui ehitustööde käigus hoone ei säili või säilib ainult alus või vundament, on tegemist uue hoone ehitamise, mitte rekonstrueerimisega. Aeg-ajalt võib segadust põhjustada asjaolu, et kuigi ehitusseaduse kontekstis tähendab rekonstrueerimine konkreetselt olemasoleva ehitise ümberehitamist, võidakse sama sõna mõnel puhul kasutada ka hävinud hoone või hooneosa taastamise tähenduses, sest humanitaarteaduste kontekstis laiemalt tähendab see ka “taasloomist”.

Renoveerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast renovo: korda seadma, uueks tegema, uuendama, taastama; või renovatio: taastamine, uuendamine, tagasipöördumine.

Selle alla kuulub ehitise või selle osade korrastamine, taastamine ja uuendamine. Hoone mahulised ja pinna põhiparameetrid oluliselt ei muutu, põhiliselt säilib ka selle kasutusotstarve.

Ehitise renoveerimine võib sisaldada ka tehnosüsteemide olulist rekonstrueerimist. Tulenevalt tehnoloogia arengust ja uutest teadmistest võidakse paremaks toimimiseks kasutada uusi lahendusi.

Parim on olukord, kus oleks võimalik hoonet säilitada ja hooldada nii, et renoveerimise vajadus oleks võimalikult väike. Siiski on renoveerimist täielikult välistada raske, kuna materjalide vananemise käigus nende omadused muutuvad ja need ei pruugi enam täita neile pandud ülesandeid.

Võrreldes ehitusaegse olukorraga, on muutunud ka inimeste elustiil ja harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet elanike vajadustele sobivaks. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus, kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused.

Renoveerimisel on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne) tagamine.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Puithoone vaheseintel on oluline roll PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Esmasp, 23.Jaan.2012 23:28

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” hoiatati puitmajas vaheseinte lammutamise või nõrgestamise eest, kuna isegi algselt mittekandvad vaheseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvaiks.

Vaheseina lõhkumine on ohtlik

Konstruktiivselt on puithoonete siseseinad kandvad ja mittekandvad. Kandvad palksiseseinad paksusega 12-15 cm on välisseintega seotud tappliite abil ja piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt tulev koormus. Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vaju keskelt välja.

Vaheseinad

 

Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri või muude tuletõkkesektsioonide vahel) ja peab tulekahju ajal tagama kandevõime ja soojusisolatsiooni 30 kuni 60 minuti jooksul.

Suitsugaaside läbilaskvuse tõttu ei saa katmata palksein olla tuletõkkesein. Täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) puitsein piisavat tulepüsivust ei taga. Vahelagede tulepüsivus tagati algselt tulekindla täidise (5-10 cm savi, liiva, räbu, betooni, telliseid) ja krohvi abil.

Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla ka hoonet jäigastavateks konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale langenud vahelae koormus.

Kerge täitevill tekitab mugavusprobleeme

Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines asutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumise, helipidavuse ja madala omavõnkesagedusega (nn klirisevate klaaside efekt). Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaste helipidavusnõuete täitmist. Probleem on eriti suur just löögimüra (sammumüra) osas. 

Puitmajade vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad. Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga.

Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk oli aidata kaasa helipidavuse saavutamisele, kuid teisest küljest põhjustab see puittalades pika aja jooksul roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid ning põrand muutub nõgusaks.

Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvilla või tselluvillaga), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis tekitab ebamugavustunnet.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 9 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 52 külalist online