"Ma tänan Teid väga meeldiva koostöö ning professionaalse suhtumise eest! Soovitan julgelt! Väga asjalik ja informatiivne oli auditi tutvustamine."

Ergo E., KÜ Tehase tee 22

„Tänud tulemusliku koostöö eest!“

Ülar K., Kanepi Vallavalitsus

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Korterelamute katused kaitsevad halvasti vee ja külma eest PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Kolmap, 20.Apr.2011 00:00

Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud telliskivi-korterelamute uuringus uuriti nii vanemaid kaldkatustega kui uuemaid lamekatustega kortermaju.

2010. aasta külm talv tõi hästi välja vanemate elamute katuste puuduliku soojustuse. Vaadeldud lamekatusega hoonetest kõikidel on viimase 15 aasta jooksul katusekate uuendatud või parandatud. Tavaliselt on need renoveeritud SBS kummibituumenrullmaterjali paigaldamisega. Katusekatte uuendamise käigus oli lamekatust lisasoojustatud kahjuks vaid ~1/3 elamute juures. Kaldkatused on tüüpiliselt asendatud profiilplekist katustega koos aluskatte paigaldamisega pleki alla.

 

Jääpurikad katuseräästal

 

Katuste läbijooksu esines nii lamekatuste kui ka kaldkatuste juures. Peamised katuste vee läbijooksude kohad olid

  • korstnate juures, 
  • katuse ja välisseinte liitumiskohtades,
  • katuste läbiviikude juures,
  • katuseluukide juures.

Katuselekke tagajärjeks on lagunev katusekonstruktsioon, vee sattumine alustarinditesse või seintesse.

Telliselamute katuste peamised probleemid on:

  • katustekatte ebatihedus;
  • külmasillad, eriti välisseina ja katuslae liitekohas ning lodžade, šahtide ja läbiviikude juures;
  • suur soojusjuhtivus;
  • konvektsiooni ja difusiooni teel siseruumidest tuulutusvahesse või pööningule sattunud veeauru kondenseerumine;
  • katuslae või pööningu ebapiisav tuulutus;
  • lekked katusekatte ülespöörete juures;
  • veeloigud katusel,
  • ebapiisavad kalded (eriti korstnate ja muude läbiviikude juures), ummistunud sadevee äravoolud;
  • lagunenud ja remonti vajavad korstnad.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"


Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Miks tellishoone seinad lagunevad? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Reede, 15.Apr.2011 00:00
Tallinna Tehnikaülikooli uuring näitas, et tellismüüritis võib ohtlikult laguneda nii veekahjustuste kui müürseppade kunagise kehva töö tõttu.

Suure veekoormuse tõttu on mitmete tellishoonete fassaadid hakanud lagunema. Peamised veekahjustuste põhjused telliselamutel on järgmised:
  • puuduvad aknaplekid või lekkiv parapett (valtsimata või tihendamata ülekattega või läbi roostetanud);
  • looduslikult suurem veekoormus kõrgematel korrustel;
  • hoonel kasvav taimestik;
  • fassaadidetailid (maanduse- ja antennikaablid, fassaadil olev reklaam jne), mis toovad vee vastu seina;
  • ventilatsioonikorstnas kondenseeruv veeaur.

Veekahjustuste tagajärjel lagunenud kivid juhivad üha enam vett müüritisse ning kahjustus levib edasi, kuni lõpuks kaotab voodrikiht terviklikkuse. Vesi märgab voodrikihi taga oleva soojustuse, niiskus levib ka kandvasse müüritisse ja minetatakse suur osa soojustusmaterjali soojapidavusest.

Kui kahjustuse tekkepõhjust ei kõrvaldata, lagunevad ka krohvitud või asendatud tellised.

Tellised väänduvad puruksHalvasti laotud tellissein

Vanemate hoonete juures võib kohata ka ebakvaliteetset müüritööd. Telliste kaootiline ladu on eriti suur probleem just täidisridades, kus võib olla väga erineva kvaliteediga telliseid ning mördikihi paksus väga suur.

Telliste mõõtude kõikumise ja vuugi ebaühtlase paksuse tõttu võivad tellised puruneda. Kui tellised müüritises ei toetu mördile kogu pinnaga, tekivad peale survepingete ka painde- ja lõikepinged.

Ka müürimördi kvaliteet võib suures ulatuses kõikuda. Mida nõrgem on mört, seda varem tekivad üksikutesse tellistesse praod ning seda varem võib müüritis puruneda.

Ladumisel on kerge jätta vertikaalvuugid täitmata, ent see halvendab müüritise monoliitsust. Tühjad vuugid vähendavad ka õhu- ja helipidavust ning halvendavad seinte niiskustehnilist toimivust.

Seinapraod on ohtlikud

Mitmete uuritud hoonete tellissillused olid hoone vajumise, roomedeformatsiooni, puuduliku kvaliteediga vuugimördi või silluse ladumise halva kvaliteedi tõttu mõne sentimeetri võrra nihkunud või suisa seinast lahti murdunud.

Silluste purunemine ei pruugi hoone tugevusele väga suurt mõju avaldada, kuid kukkuvad telliskivid võivad kahjustada alumisi kortereid või vigastada möödakäijaid.

Praod tekivad tellisseintesse müüritise kehva kvaliteedi, vundamendi vajumise, ebaõige koormuse, hoone ümbruse transpordist tuleneva vibratsiooni vms mõjul.

Kandvates vaheseintes olevatesse pragudesse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest need võivad viidata probleemidele vundamendis või kogu hoone kandevõimes. Praod mittekandvates vaheseintes hoone kui terviku kandevõimet üldjuhul ei ohusta, küll aga on tagajärjeks väiksem heli- ja õhupidavus (neist viimasega kaasneb ka alanenud tuleohutus) ning võimalikud kahjustused lokaalse varingu tagajärjel.

 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine11121314151617181920JärgmineLõpp»

Leht 15 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 3 külalist online