"Suur tänu nii asjaliku ja kiire teeninduse eest!"

Helina T., projektipõhine energiamärgis

„Tänan. Olen väga rahul.“

Tiina K., arhitekt

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Fassaadibetooni olukord korruselamutes PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Reede, 23.Juul.2010 22:20

Järgnevalt kirjeldame korrusmajade fassaadi betoonpaneelide olukorda lähtudes TTÜ ehitusteaduskonnas läbiviidud uuringust aastatel 2008-2009.

Fassaadipaneelide betooni külmakindlus varieerub väga suurtes piirides, kuid üldistavalt võib öelda, et uuemates hoonetes on olukord parem. Kui 1962. aastal ehitatud elamus ei vastanud nõuetele ükski proov, siis 1979. aastal ning 1990. aastal ehitatud elamutes ei vastanud nõuetele kummaski üks proov, kusjuures lubatud piiri ületati vähe.Fassaadi külmakindlus varieerub ka paneeli piires

Suurpaneelelamute projektile kohane betooni survetugevus välisseina paneelidel on M150, mis on sisuliselt 15 N/mm2. Kõik katsetulemused ületasid seda suurust. Suurem survetugevus võib olla põhjustatud suuremast tsemendi kogusest betoonis. Tsemendi kogust suurendati, kuna paneele oli vaja kiiresti toota. Suurem tsemendikogus võib aga põhjustada näiteks suuremat mahukahanemist ja sellega kaasnevaid pragusid betoonis. Kivipuistega välisseinapaneeli puhul ei ole võimalik pragusid visuaalselt tuvastada. Praod betoonis võivad vähendada betooni külmakindlust.

Fassaadipaneelide betoon on karboniseerunud keskmiselt 2-3 cm sügavuseni, kuid võib leiduda ka 5-7 cm sügavuseni karboniseerunud betooni (vanematel hoonetel). Värvkattega fassaadide karboniseerumine oli oluliselt kiirem, kui kivipuistega fassaadide karboniseerumine (p väiksem kui 0.002). Tugevama betooni karboniseerumise sügavus on keskmiselt vaiksem.

Uuritud proovidel ei avastatud armatuurraua läbiroostetamist, kuid mõnel vanimal 47 aastasel elamul oli armatuurraua korrosioon juba kaugele arenenud. Sarruseterase korrosiooni hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et teras võis olla pindmiselt roostetanud juba enne betooni valamist. Betoonis leiduvate sarruse korrosiooni soodustavate soolade uuringul selgus, et sealt ei leitud kloriide või sulfaate. Järelikult põhjustab uuritud proovide sarruseterase korrosiooni valdavalt betooni karboniseerumisest tingitud kaitsevõime vähenemine. Korrosioon on seda ulatuslikum, mida hõredam on betoon.

Allikas: 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lühiülevaade.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Kande- ja piirdetarindite üldine olukord PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Teisip, 29.Juun.2010 22:57

Edastan 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lühiülevaate korterelamute kande- ja piirdetarindite olukorrast.

Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud külmasillad. Vaatamata välisseinapaneelide üldisele rahuldavale seisukorrale esineb paneelide vuukide juures siiski veel tõsiseid puudusi: esines paneelidevaheliste vuukide täitmist nii jäiga tsemendiseguga, kui ka polüuteraanvahuga, mis päikese käes kiirelt laguneb. Välisseinapaneeli armatuur oli korrodeerunud vaid juhul, kui kaitsekihi paksus oli vaga väike (<1 cm) nii fassaadipinna kui ka soojustuse poolel. Välisfassaadipaneeli pinna kahjustusi esines vaid üksikutel hoonetel ja seda fassaadivärvi või -krohvi mahakoorumise näol. Välisseinapaneelide puurimine näitas, et soojustuse paksus võib varieeruda suures ulatuses nii hoonel, kui ka samal paneelil. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik lisasoojustuse kinnitamisega vaid välimisele koorikule. Enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist tuleb alati kontrollida välisseinapaneelide üldist ehitustehnilist seisukorda.

Suurpaneelelamute katuste peamised probleemid on katustekatte ebatihedus, külmasillad, eriti välisseina ja katuslae liitekohas ning lodžade, šahtide ja läbiviikude juures, ebapiisav soojapidavus, konvektsiooni ja difusiooni teel siseruumidest tuulutusvahesse sattunud veeauru kondenseerumine välimise betoonpaneeli või katusekatte sisepinnal ja selle tilkumine tagasi soojustusse, katuse ebapiisav tuulutus, lekked katusekatte ülespöörete juures, veeloigud katusel, ebapiisavad kalded (eriti korstnate ja muude läbiviikude juures), ummistunud sadevee äravoolud, lagunenud ja remonti vajavad korstnad.

Rõduplaatidel esines tõsiseid kahjustusi, mis olid põhjustatud peamiselt rõdude veetõkke puudumisest või katkisest veetõkkest (rõduplaat on pidevalt märg) ning armatuuri või rõdu piirdepostide korrosioonist. Vundamentide silmnähtavaid vajumeid ega kerkeid üldiselt ei esinenud. Hoone ümbruse vajumist võis täheldada aga mitme hoone juures. Vahelagede ja - seinte kandevõime seisukohast olulisi puudusi enamasti ei esinenud.

Niisketes ja märgades ruumides uuritud korterites üldiselt tõsiseid probleeme ei esine. Hallitust ja veetõkke läbijookse esineb üksikutes korterites. Pinnaniiskused on kõrged korterites, kus pole seintesse ja põrandasse paigaldatud veetõkkeid. Probleemsed kohad on pesumasina ja segistite ümbrused.

Akende osas tuleb olulisima puudusena välja tuua asjaolu, et akende vahetamisega ei ole kaasnenud ventilatsioonisüsteemi renoveerimist. Kuna õhuvahetus vanades suurpaneelelamutes toimus peamiselt läbi akende ebatiheduste, peab akende vahetamisega alati kaasnema ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Tuleohutuse seisukohalt võib peamiste puudustena välja tuua: tule ja suitsu leviku takistamisega seotud probleemid: korterite välisuksed ei ole tuletõkkeuksed, vaheseinte ja -lagede madal õhupidavus ei takista suitsu levikut läbi tuletõkkepiirete, torustike vahetamisel ei ole tuletõkkesektsioonidest läbiviikude juures tagatud tuletõkkepiirde tulepüsivusnõuded (EI60).



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine11121314151617181920JärgmineLõpp»

Leht 17 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 12 külalist online