|
Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.
|
|
Loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga parandas oluliselt õhu kvaliteeti |
 |
 |
 |
|
Kirjutanud Anneli Sihvart
|
|
Esmasp, 06.Okt.2014 11:16 |
|
Loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga muutis õhuvahetuse stabiilsemaks ja parandas õhu kvaliteeti.
2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös hinnati siseõhu kvaliteeti õhu süsihappegaasisisalduse alusel.
Siseõhu kvaliteeti mõjutavad oluliselt ka õhus olevad gaasid ja tahked osakesed: süsihappegaas (CO2), formaldehüüd, tolm, tubakasuits ja gaasi põlemisproduktid. Lisaks võib siseõhus olla ka muid gaasilises või hõljuvas olekus lisandeid ja mikroorganisme. Samuti tuleb hoolikalt jälgida radoonisisaldust ja gammakiirgust. Ruumides, kus saasteallikaks on inimesed, iseloomustab õhu kvaliteeti CO2-sisaldus, kuna teiste inimtegevusega seotud kahjulike ainete toodang on süsihappegaasiga proportsionaalne.
Võrreldes renoveerimiseelset ja renoveerimisjärgset süsihappegaasi sisaldust siseõhus sai järeldada, et ainevahetusliku CO2 öine keskmine tase hoone magamistubades oli langenud märgatavalt (Vt. Joonis).
Positiivse poole pealt võis välja tuua ka asjaolu, et loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga muutis õhuvahetuse stabiilsemaks.
Peamised põhjused, miks mõõdetud saasteainete kontsentratsioon ei vasta pärast renoveerimist kogu mõõteperioodil soovitud sisekliima II klassi nõuetele, on järgmised:
- hoone kasutajapoolne õhuvooluhulga vähendamine ventilatsioonisüsteemides;
- ventilatsioonisüsteemide rõhu järgi juhtimine, kasutamata filtrite mustumise kompensatsiooni funktsiooni;
- mõnede korterite väljatõmbe lõppelementide mitteasendamine tänapäevaste õhujaotajatega;
- väljatõmbe lõppelementide mitteühendamine paigaldatud plekist väljatõmbekanalitega või mõningatel juhtudel ka olemasolevate lõõridega;
- väljatõmbe lõppelementidega ruumide (köögid ja sanitaarruumid) uste alla siirdeõhu liikumiseks pilude mittetegemine või siirdeõhurestide mittepaigaldamine;
- värskeõhuradiaatorite filtrite mustumine;
- süsteemide puudulik ekspluatatsiooniaegne hooldus (filtrite vahetus, süsteemide jälgimine, probleemide kõrvaldamine);
- ventilatsioonisüsteem ei ole tasakaalus;
- väljatõmbešahtid ei ole õhutihedad.
Võrreldes renoveerimiseelset ja -järgset olukorda, tuli tõdeda, et niiskuskoormus ei vähenenud. Tõenäoliselt tulenes see ajaolust, et elanikud vähendasid soojusliku mugavuse suurendamiseks ventilatsiooni õhuhulka. |
|
|
Akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda on viga |
|
|
|
|
Kirjutanud Anneli Sihvart
|
|
Teisip, 09.Sept.2014 23:27 |
|
Akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda on viga, mida ei ole võimalik kompenseerida seina paksema soojustusega.
2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös tõdeti, et akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda oli viga, mis tehti elanike survel.
Akende paigaldamiskoht on oluline
Mõõte- ning arvutustulemuste põhjal võib järeldada, et renoveerimata raudbetoonist suurpaneelelamus on külmasillad tõsine probleem. Enne hoone renoveerimist esines lubamatult madalaid temperatuure kõikides analüüsitud liitekohtades. Lisaks suurtele soojuskadudele põhjustavad külmasillad ka hallituse tekke riski.
Renoveerimise käigus tehtud väline lisasoojustamine likvideeris enamiku kriitilistest külmasildadest, kuid need säilisid
- välisseina ja akna liitekohas (akna asukoht säilis, aknad pidanuks tõstma lisasoojustuse tasapinda);
- välisseinte välisnurgas keldri vahelae tasapinnas (soojustamata keldri lagi);
- välisseina ja rõdu liitekohas rõdu ukse all (säilis rõdukonsooli külmasild);
- samuti tuvastati pärast renoveerimist madalad pinnatemperatuurid hoone otsaseinas ning liitekohas naaberhoonega.
Madalaid pinnatemperatuure välisseina ja keldri lae liitekohas ning jahedat esimese korruse põrandat saanuks vältida keldri lae soojustamisega altpoolt. Ka rõdu plaati võinuks nii alt kui pealt soojustuskihiga katta. Lisaks külmasillale on rõdudega ka teisi probleeme (rõdude lagunemine, rõdude laius pärast lisasoojustamist), seega tuleks edasistes projektides kaaluda tõsiselt olemasolevate rõdude eemaldamist ning uute ja laiemate ehitamist.
Käesolevas uuringus olulisel kohal olnud akende paigaldusviiside analüüsimine päädib järeldusega, et akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda oli viga. Aknapalede loodetud soojustamine ning soojuskadude vähendamine välissein/aken liitekohas ei õnnestunud. Jättes aknad senisesse asukohta, suurenevad soojuskaod akna ja välisseina liitekohast ligemale kolm korda, kusjuures ka 15 mm soojustatud pale korral suurenevad mõnevõrra kaod.
Ehitusaegsete vanade akende asendamine ja olemasolevate PVC akende tõstmine lisasoojustusse või kõikide akende asendamine lisasoojustusse tõstmisega on 2012. aasta hindadega lihttasuvusajaga maksimaalselt 14 aastat ning 7 aastat soojuse hinna kahekordistumisel. See tasuvusaeg on lühem akna kestvusest ja sobiv kasutamiseks renoveerimise tüüplahendusena.
Teostatud variandina akna senisesse asukohta jätmise tõttu suureneb oluliselt külmasildu arvestav välisseina keskmine soojusläbivus. Hoone soojuskadudes saavad määravaks aknad ja külmasillad välissein/aken liitekohas ning neid ei ole võimalik kompenseerida seina paksema soojustusega. |
|
|
|
|
|
|
Leht 3 / 24 |
