|
Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.
|
|
Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel? |
 |
 |
 |
|
Kirjutanud Viljar Puusepp
|
|
Esmasp, 12.Okt.2009 22:32 |
|
Korrusmaja renoveerimine on kulukas protsess, mis tuleks ette võtta komplektselt. See tähendab lisaks akende vahetamisele ja fassaadi soojustamisele ka näiteks küttesüsteemi uuendamist ning ventilatsiooni tagamist. Et vajalikke töid on palju, siis võetakse neid ette osakaupa ning otsitakse ka odavamaid lahendusi. See tähendab aga riski, et ühe asja parandamisega võib ära rikkuda mitu teist asja ja elukvaliteet muutub hoopis halvemaks. Järgnev loetelu annab ülevaate, milliseid peamisi vigu vältida. Eeltööd- Ühistu koosolekutele tasub kutsuda pädev insener või energiaaudiitor, kes oskab vastata inimeste küsimustele renoveerimise plaani osas.
- Energiasäästu puudutavate tööde planeerimisel tuleb kindlasti tellida energiaaudit, mis selgitab hoone seisukorda ja annab soovitusi tööde vajalikkuse ning järjekorra osas.
- Renoveerimisel tasub palgata projektijuht või ehituskvaliteedi järelvalve.
Ventilatsioon
- Nõukogudeaegne ventilatsioonisüsteem on rajatud hõredatele akendele. Kui need aknad vahetada, siis õhuvahetus väheneb tunduvalt ning inimesed tunnevad ennast halvasti. Selle vältimiseks tuleb luua reguleeritav värske õhu juurdevoolu lahendus. Enamik juhtudel on selleks värskeõhuklapid kas aknaraamides või radiaatorite lähedal. Kallim, kuid energiasäästlikum on soojustagastiga ventilatsioonisüsteem. Selle lahenduse miinuseks on lisaks hinnale (umbes 50 000 krooni korteri kohta) ka ventilatsioonitorude paigutamine tubadesse.
- Ventilatsiooniprobleemid ei avaldu üksnes veeauru kondenseerumises akendele ja seintele. Hallitus võib kasvama hakata ka suhtelise niiskusega 75-80%, kui ei teki veel kondentsvett. Korterite sisepinnalt avastatud hallitusseened on põhilised I tüüpi allergia potentsiaalsed tekitajad.
Küttesüsteem- Ühetorusüsteemidel, kui korteris vahetada välja küttekeha, siis läheb küttesüsteem tasakaalust välja. Ühes korteris läheb küll soojemaks, kuid teistes külmemaks.
- Küttesüsteem tuleks muuta reguleeritavaks küttekeha ehk radiaatori tasandil. Lisaks energiasäästule võimaldab see kohandada küttesüsteemi ka ruumi ventilatsiooni vajadustega.
Soojustuse lisamine  - Kolmekihiliste seintega paneel- ja tellishoonetel võib kandeseina ja fassaadi vaheline side olla nõrgenenud või purunenud (vt. fotot), mistõttu fassaad ei kannata lisasoojustuse raskust välja.
- Fassaadi kõveruste sirgeksajamisel soojustusmaterjaliga jäävad õhuvahed soklist kuni katuseni, kust käib välisõhk läbi ja soojustus jääb väga väikeseks.
- Märgunud seinale ei tohi soojustust peale panna, kui tegu pole ainult pindmise niiskusega. Seda eriti polüstereensoojustusega, mis ei lase eriti seinal "hingata".
- Fassaadi siledaks krohvimisel peab krohv enne soojustusmaterjali paigaldamist ära kuivama.
Allikas: Nurgakivi 2 (vaata videot), Nurgakivi 4 (vaata videot), Uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamuteehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lõppraport |
|
|
Millest alustada korruselamu renoveerimist? |
|
|
|
|
Kirjutanud Viljar Puusepp
|
|
Reede, 02.Okt.2009 23:10 |
|
Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt. Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:- Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus
- Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
- Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.
- Katus
 - Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.
- Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.
- Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.
Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada. Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ) |
|
|
|
|
Leht 24 / 24 |
