„Tänan hea koostöö eest!“

Nikolai L., KÜ Vahtraleht

"Teie pakutav teenus on olnud väga heal tasemel: väga meeldiv suhtlus, kiire pakkumine ja lisainfo võimaldamine, lisaks infokirja võimalus."

Triinu T.

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Kuidas teha ühistu koosolekul arukas otsus PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Teisip, 24.Sept.2013 23:54

Kas olete tähele pannud, et ühistu koosolekutel määravad otsuse suuna enamasti kas koosoleku juhataja või rahulolematu ja häälekas vähemus? Ma usun, et selleks on olemas ka parem ja objektiivsem võimalus. Ülikoolis õppides jäi mulle külge üks lihtne otsustusmudel, mis töötab igas olukorras ja pea kõigis küsimustes. Seda saab rakendada nii isiklikus elus kui ka rahvarohkel koosolekul. Võibolla leiab keegi sellest abi ka ühistu üldkoosoleku läbiviimisel.

Mainitud otsustusmudel on järgmine. Oletame, et küsimuse all on maja renoveerimine ning energiaaudit on juba läbi viidud. Valida on viie võimaluse vahel:

  1. Renoveerimispakett I - maksumus 150 000 eurot, sääst 7% ja investeeringu tasuvusaeg 81 aastat, Kredexi renoveerimistoetus 15%
  2. Renoveerimispakett II - maksumus 270 000 eurot, sääst 29% ja investeeringu tasuvusaeg 31 aastat, Kredexi renoveerimistoetus 25%
  3. Renoveerimispakett III - maksumus 340 000 eurot, sääst 51% ja investeeringu tasuvusaeg 17 aastat, Kredexi renoveerimistoetus 35%
  4. Osaline remont - ainult otsaseinte lisasoojustamine maksumusega 30 000 eurot - energiasäästu ei ole, kuid tõuseb otsakorterite temperatuur, Kredexi renoveerimistoetust ei ole
  5. Renoveerimisest loobumine

Kui erinevad valikuvõimalused on teada, siis kirjutatakse need tabelina veeru päisesse:


Pakett I Pakett II Pakett III Osaline Loobumine












 

Tabeli esimesse veergu kirjutatakse ülevalt alla olulised väärtused, vastavalt millele erinevaid võimalusi võrreldakse. Neid võib lisada niipalju kui tarvis, alates "Kredexi toetus", "Investeeringu tasuvusaeg" kuni "Kinnisvara väärtuse tõus" ja "Elanike arvamus". Selline oleks meie lihtsustatud otsustustabel peale väärtuste lisamist:


Pakett I Pakett II Pakett III Osaline Loobumine
Kredexi toetus





Investeeringu tasuvusaeg





Kinnisvara väärtuse tõus





Elanike arvamus





Laenu mittekasutamine





...





 

Järgnevalt algab valikuvõimaluste hindamine leitud väärtuste järgi. Igale valikuvariandile tuleb anda hinne näiteks nullist viieni - mida kõrgem hinne, seda eelistatum on valikuvariant antud väärtuse juures. Selles protsessis on jällegi kõik otsustajad kaasatud ning antud juhul peavad nad jõudma konsensusele. Olgu meie otsustabel peale hinnete andmist näiteks selline:


Pakett I Pakett II Pakett III Osaline Loobumine
Kredexi toetus
3
4
5
0
0
Investeeringu tasuvusaeg
1
3
5
0
0
Kinnisvara väärtuse tõus
2
5
5
1
0
Elanike arvamus
2 4
2
5
3
Laenu mittekasutamine
3
1
1
5
5
...





 

Neljanda sammuna antakse olulisuse kaalud ka väärtustele endale. Näiteks võib elanike arvamus olla tähtsusega 5 ja Kredexi toetus mitte nii väga oluline, näiteks 2. Kirjutame need antud hinnangud tabelisse:


Pakett I Pakett II Pakett III Osaline Loobumine
Kredexi toetus - 2
3
4
5
0
0
Investeeringu tasuvusaeg - 1
1
3
5
0
0
Kinnisvara väärtuse tõus - 4
2
5
5
1
0
Elanike arvamus - 5
2 4
2
5
3
Laenu mittekasutamine - 3
3
1
1
5
5
...





 

Viimane samm on veel lihtne matemaatika ning konstruktiivselt leitud parima otsutusvariandi selgitamine. Kõik hinded korrutatakse läbi väärtusele antud kaaluga ning summeeritakse tabeli all kokku. Enim punkte saanud valik ongi kõige optimaalsem:


Pakett I Pakett II Pakett III Osaline Loobumine
Kredexi toetus - 2
3*2=6
4*2=8
5*2=10
0*2=0
0*2=0
Investeeringu tasuvusaeg - 1
1*1=1 3*1=3 5*1=5 0*1=0 0*1=0
Kinnisvara väärtuse tõus - 4
2*4=8 5*4=20 5*4=20 1*4=4 0*4=0
Elanike arvamus - 5
2*5=10 4*5=20 2*5=10 5*5=25 3*5=15
Laenu mittekasutamine - 3
3*3=9 1*3=3 1*3=3 5*3=15 5*3=15
Ridade summa
34
54
48
44
30

 

Enim punkte saanud variant oli selles lihtsustatud näites renoveerimispakett II. Sellega võiksid rahul olla ka häälekad vastased, sest otsustusprotsess oli läbipaistev ning võrdlemisi objektiivne.

Üks asi veel. Ühistu koosolekutele tuleb reeglina kohale vähe inimesi ning otsuste vastuvõtmiseks on vaja kokku kutsuda ka teine koosolek. See on hea võimalus kasutada esimest koosolekut teemade tutvustamiseks, erinevate variantide ning väärtuste väljamõtlemiseks ning hindamine ja otsustamine jätta teiseks koosolekuks.

Kui Teil on omast kogemusest häid koosoleku läbiviimise metoodikaid, siis kirjutage palun ja võibolla me saame neid ka teistega jagada!



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Miks on üks korter külm ja teine üleköetud? PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Esmasp, 21.Jaan.2013 00:00

Vanades kortermajades on tihti probleemiks toasooja ebaühtlane jaotus korterite vahel. Selleks, et ka kõige külmemates tubades hoida temperatuur seaduses nõutud 18 C tasemel, tuleb mõnd teist korterit kütta näiteks 24 C kraadini. See on aga energia ja raha raiskamine, sest üleköetud korterites talutakse ebamugavat kõrget temperatuuri või avatakse aknad ning lastakse üleliigne soojus välja.

Probleem on tekkinud aja jooksul küttesüsteemi amortiseerumise või küttesüsteemi omaalgatusliku muutmise tagajärjel.

Radiaatorkütte süsteem on üles ehitatud veeringlusele - soojussõlmes ülessoojendatud vesi juhtitakse korraga läbi kõikide küttepüstikute ja sellega ühendatud radiaatorite. Selleks, et maja kõikidessse tubadesse saaks sama temperatuuri, teostatakse küttesüsteemi tasakaalustamine.

Ühetorusüsteemide joonis

 

Kui küttesüsteem on tasakaalus, siis voolab läbi iga küttepüstiku vajalik hulk kuuma vett ja iga radiaator annab välja vajaliku hulga soojust.

Kui küttesüsteem ei ole tasakaalus, siis voolab läbi mõne püstiku rohkem ja läbi teise püstiku vähem kuuma vett kui vajalik.

Põhilised küttesüsteemi tasakaalu rikkuvad põhjused on:

  • Küttesüsteemi amortisatsioon - rooste, katlakivi ning sade ladustumine torudesse ning radiaatoritesse. Amortiseerunud küttesüsteemis ei anna radiaatorid enam välja algselt ettenähtud hulka sooja. Kui radiaator on suures osas ummistunud, siis ei saagi tuba enam soojaks minna.

    Jadamisi ühendatud radiaatorite puhul (tavaline ühetorusüsteem):
  • Radiaatori vahetamine teise võimsuse või takistusega radiaatori vastu. Remondi käigus soovitakse mõnikord vahetada vana radiaator kaasaegsema vastu. Selle juures ei mõelda aga radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tulemusena tõstetakse temperatuuri oma korteris kuid alandatakse temperatuuri kõigis järgnevates korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub.
  • Küttetorude asendamine väiksema läbimõõduga torude vastu. Mõnikord ei meeldi korteriomanikule vanad jämedad nõukogudeaegsed küttetorud ning ta otsutab need remondi käigus asendada ilusate uute vasktorude vastu. Sellega mõjutatakse aga tervet küttesüsteemi, sest kui uued torud on vanadest peenemad, siis läbivoolava vee hulk selles püstikus väheneb ning teistes püstikutes suureneb. Seega väheneb temperatuur kõigis selle püstikuga ühendatud radiaatorites ning suureneb teiste püstikute radiaatorites.
  • Termostaatventiilide paigaldamine. Kuna ühetorusüsteemis liigub vesi läbi kõigi korruste radiaatorite jadamisi, siis igasugune lokaalne kütte reguleerimine reguleerib korraga tervet küttesüsteemi. Kui keegi on paigaldanud enda radiaatorile termostaatventiili ja keerab seda kinni, siis on selle mõju sarnane toru läbimõõdu vähendamisega eelmises punktis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et küttesüsteemi tasakaalustamine võib aidata kokku hoida palju energiat ja raha. Kui aga vaatamata tasakaalustamisele jäävad osad korterid külmaks või üleköetuks, siis on soovitav üle minna kahetorusüsteemile. Kahetorusüsteemis ei mõjuta korteritesisene omaalgatuslik tegevus tervet maja ning lisaks on võimalik iga korteri kütet eraldi reguleerida.

Küttesüsteemi setete eemaldamiseks ja ärahoidmiseks oleme me soovitanud Baueri keemiavaba veetöötlusseadet. Seda tasub paigaldada nii uutele kui ka vanadele majadele. Täpsema teabe saamiseks küsige endale tasuta tutvustavad materjalid, mis me saadame e-kirjaga. Soovist saab teada anda ka selle vormi kaudu:







Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 4 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 71 külalist online