„Tänan operatiivse töö eest!“

Valeri S., eramu energiamärgis

"Tänan Teid meeldiva ja kiire töö eest, aruanne on ka sisukas ja hästi arusaadav."

Kaspar H., kortermaja soojusfotod

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Puithoone lisasoojustamine PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Esmasp, 14.Mai.2012 00:00

Puithoone välisilmet oluliselt kahjustamata saab paigaldada 5-10 cm paksuse välispidise lisasoojustuse.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” õpetatakse puithoonet soojustama nõnda, et aknad ei jääks liiga sügavale seina sisse.

Fassaadi välisel soojustamisel peaksid aknad ja uksed jääma seina välisvoodri tasapinnale. Alati ei ole see võimalik ega otstarbekas, kuid maksimaalne aknapõskede sügavus võiks olla 7 cm (mõõdetuna piirdeliistu pealt aknaraami või lengi peale). Ajalooline piirdeliistu paksus oli 2-4 cm.

Välisseinte lisasoojustamisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist. Mõõtmised uuritud hoonetel näitasid, et akna ja sokli lahendused võimaldavad hoone välisilmet oluliselt kahjustamata paigaldada 5-10 cm paksust välispidist lisasoojustust.

Lisasoojustamisel tuleb arvestada mitme asjaoluga

Lisasoojustus paigaldatakse puitroovide vahele ja kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Tuuletõkkeks on soovitatav kasutada mineraalvillast tuuletõkkeplaati, kuna see on suurema soojustakistuse ja veeaurujuhtivusega. Koos tuuletõkkeplaadiga kujuneb soojustuse kogupaksuseks 7-13 cm.

Soojustuse roovide vahemaa on 1 cm kitsam soojustusplaadi laiusest – nii liibub soojustus tihedalt vastu roove.

Seinte läbipuhutavuse vähendamiseks on kasulik paigaldada soojustuse ja palkseina vahele õhutõkkepaber. Tihendada tuleb ka palgivahed.

Paksu välispidise lisasoojustuse korral tuleb aknad liigutada väljapoole. Õhukese lisasoojustuse korral on üldjuhul võimalik jätta aknad nende endisesse asukohta.

Lisasoojustuse skeem

 

Akende nihutamisel on ehitustehniliselt õige jätta aknad samasse tasapinda tuuletõkkeplaadiga – siis saab tagada välisvoodritaguse tuulutuse ja läbi voodri tunginud sademevesi ei valgu akna peale. Kui aken tuua välisvoodri tasapinnale, siis tuleb ehitada sademevee väljajuhtimiskanalid ja tuulutusvahed, mis muudavad hoone üldilmet oluliselt rohkem.

Hoone lisasoojustamine on üldjuhul piirdetarindite muutmine, mis eeldab ehitusluba ja -projekti.

Algse ajastutruu välisfassaadi taastamisel nõuab välispidine soojustamine meisterlikku teostust. Eelnevalt tasub konsulteerida projekteerija (ehitusinsener, arhitekt), ehitaja ja muinsuskaitsega.

Voodritagune vajab tuulutamist

Laudvoodri valikul tuleks puitdetailid vahetada mõõtudelt ja profiililt algupäraseid kopeerivate vastu. Ehituskauplustes levinuim 9-10 cm laiune laud ei ole reeglina puitkorterelamute algupärane lauamõõt.

Laudvoodri ja välisseina kestvuse seisukohalt on tähtis, et välisvoodritagune oleks välisõhuga tuulutatav. Selleks tuleb jätta akna ja välisseina alumistesse ning ülemistesse osadesse ning voodri ja välisseina vahele tuulutuspilud.

Laudvooder tuleb seina kinnitada kindlasti tsingitud naeltega.

Püsivuse nimel tuleks nii poolpunnlaudade kui ka täispunnlaudade seinapanemisel jätta punnipõhja ja teise laua punni vahele umbes kolmemillimeetrine vahe. See laseb laudadel sügisniisketes ilmaoludes paisuda, et siis kuivades taas kokku tõmbuda.

Eriti tundlikud on paisumisvahede suhtes täispunnlauad. Kui tihedalt üksteise vastu löödud poolpunnlaudadel on veel ruumi paisumiseks ja kahanemiseks, siis täispunnlaudadel see ruum peaaegu puudub ja lauad lähevad lõhki.

Vertikaallaudise puhul tuleb kasutada täissulundlauda – siis ei pääse vihmavesi voodri vahele. Horisontaallaudise puhul võib kasutada ka poolsulundlauda. Ajalooliselt on linnades üldjuhul kasutatud hööveldatud laudist.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Puit tuleb vahetada puidu vastu PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Kolmap, 02.Mai.2012 23:26

Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on alumised kolm palgirida, akendealune piirkond ning lõuna- ja läänepoolne fassaad.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” antakse nõu, kuidas asendada puithoonete kahjustunud seinaosi.

Välisseinte renoveerimisel on olulisimad tööd

  • kahjustunud seinaosade asendamine,
  • vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tagamine,
  • välislaudise renoveerimine ja
  • soojuskadude (läbipuhutavus, soojusjuhtivus, külmasillad) vähendamine.

Sokli renoveerimine

 

Enne renoveerimistöid tuleb alati selgitada, milline on välisseinapalkide seisukord. Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on

  • alumised kolm palgirida,
  • akendealune piirkond ja muud kohad, kus vesi on seina valgunud, ning
  • lõuna- ja läänepoolne fassaad.

Nendes piirkondades vajavad puitosad reeglina asendamist või proteesimist. Asendamise vajalikkuse hindamise juures tuleb peale biokahjustuse arvesse võtta ka puidu niiskust.

Kui nähtavat kahjustust ei ole, kuid mõõtes saadakse puidu niiskuseks üle kiu küllastuse (>30 %), siis tuleb puit välja vahetada või kuivatada. Biokahjustunud puidu kuivatamisel peab lõppniiskus olema <15 % (selle juures hävib puidus olev võimalik mädanikkahjustus). Välitingimustes on seda raske saavutada.

Tihti on kahjustunud palgi sisemus, kuigi palgi välispind on visuaalselt korras. Puiduproovi võib võtta südamikpuuri või saega. Mädanikkahjustusega palke ei ole õige alles jätta.

Niiskuskahjustusega palgid tuleb välja vahetada

Mõõta tuleb seina jääva puidu niiskust. Oluline on, et puit oleks kuiv ka palgi seest, mitte ainult pinnalähedasest kihist. Seetõttu võib kuivamisperiood olla väga pikk. Seina jäänud puit niisutab ka teisi ehitusosasid ja võib seal põhjustada kahjustusi.

Kui on oht, et puit saab jätkuvalt märjaks, tuleb seda keemiliselt töödelda sügavale puitu imbuvate õlialuseliste seenetõrjevahenditega (mitte vesialuseliste ega lahusti baasil toimivate vahenditega) või difusioonpreparaadiga.

Väiksemate kahjustuste korral piisab proteesimisest, mille puhul kahjustunud palk, kandepost või alusvöö asendatakse lokaalselt uuega. Ulatuslikuma kahjustuse puhul tuleb kaaluda palkide väljavahetamist, mille puhul kahjustunud palk asendatakse uue, võimalikult sarnase kujuga palgiga.

Sõrestikseinte puhul tuleb mädaniku esinemisel asendada või proteesida aluspruss.

Rõhtpalkhoones on alumist palki lihtsam vahetada, kuna sein moodustab suure tala ehk terviku, mida saab tungrauaga tõsta ka vähestest kohtadest. Püstpalk või -plankseina puhul on asendustöö mõnevõrra keerukam, kuid kindlasti võimalik.

Alumiste palkide kahjustuse põhjuseks on palgi ja vundamendi vahelise hüdroisolatsiooni puudumine või liiga madal sokkel. Sokli kõrgus peaks olema üle 30 cm. Vajadusel tuleb planeerida maapinda, pöörates samas tähelepanu sellele, et maapinna kalle (>1/20) jääks hoonest eemale ega kahjustataks vundamenti. Kui hooneümbruse planeerimine pole võimalik, siis võib ka uus palk varsti väljavahetamist vajada, sest kahjustuse põhjus on likvideerimata. Sellisel juhul võib kaaluda vastupidavama ehitusmaterjali kasutamist.

Üksnes „uppumine“ õigustab kivi kasutamist

Üks võimalus on kasutada keramsiitplokkmüüritist: seina alla laotakse üks-kaks rida keramsiitplokke, millega viiakse niiskustundlikum materjal (puit) maapinnast kõrgemale.

Palkseina protees

 

Soojustehniliselt ei ole see parim lahendus, kuna lisasoojustuseta jääb selle seinaosa soojusjuhtivus ligi kaks korda suuremaks palkseina soojusjuhtivusest. Probleemi võib veelgi suurendada paiknemine külmal vundamendil.

Kui puitkorterelamu kriitilisim külmasild oli juba varem seina ja sokli liitekohas, siis keramsiitplokkmüüritise korral suureneb probleem veelgi. Seina ja sokli lisasoojustamisega  saab seda oluliselt vähendada.

Kõrge sokli korral ei ole keramsiitplokkmüüritise kasutamine põhjendatud. Sokli alumiste palkide asendamine plokkide vm kivimaterjaliga on õigustatud üksnes juhul, kui maja on maapinna tõstmise tagajärjel tugevasti pinnasesse “uppunud” ja hoonet ümbritseva maapinna tagasi allapoole viimine ei ole mingil põhjusel mõeldav.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 8 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 107 külalist online