Fassaadibetooni olukord korruselamutes
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Järgnevalt kirjeldame korrusmajade fassaadi betoonpaneelide olukorda lähtudes TTÜ ehitusteaduskonnas läbiviidud uuringust aastatel 2008-2009.
Fassaadipaneelide betooni külmakindlus varieerub väga suurtes piirides, kuid üldistavalt võib öelda, et uuemates hoonetes on olukord parem. Kui 1962. aastal ehitatud elamus ei vastanud nõuetele ükski proov, siis 1979. aastal ning 1990. aastal ehitatud elamutes ei vastanud nõuetele kummaski üks proov, kusjuures lubatud piiri ületati vähe.

Fassaadi külmakindlus varieerub ka paneeli piires
Suurpaneelelamute projektile kohane betooni survetugevus välisseina paneelidel on M150, mis on sisuliselt 15 N/mm2. Kõik katsetulemused ületasid seda suurust. Suurem survetugevus võib olla põhjustatud suuremast tsemendi kogusest betoonis. Tsemendi kogust suurendati, kuna paneele oli vaja kiiresti toota. Suurem tsemendikogus võib aga põhjustada näiteks suuremat mahukahanemist ja sellega kaasnevaid pragusid betoonis. Kivipuistega välisseinapaneeli puhul ei ole võimalik pragusid visuaalselt tuvastada. Praod betoonis võivad vähendada betooni külmakindlust.
Fassaadipaneelide betoon on karboniseerunud keskmiselt 2-3 cm sügavuseni, kuid võib leiduda ka 5-7 cm sügavuseni karboniseerunud betooni (vanematel hoonetel). Värvkattega fassaadide karboniseerumine oli oluliselt kiirem, kui kivipuistega fassaadide karboniseerumine (p väiksem kui 0.002). Tugevama betooni karboniseerumise sügavus on keskmiselt vaiksem.
Uuritud proovidel ei avastatud armatuurraua läbiroostetamist, kuid mõnel vanimal 47 aastasel elamul oli armatuurraua korrosioon juba kaugele arenenud. Sarruseterase korrosiooni hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et teras võis olla pindmiselt roostetanud juba enne betooni valamist. Betoonis leiduvate sarruse korrosiooni soodustavate soolade uuringul selgus, et sealt ei leitud kloriide või sulfaate. Järelikult põhjustab uuritud proovide sarruseterase korrosiooni valdavalt betooni karboniseerumisest tingitud kaitsevõime vähenemine. Korrosioon on seda ulatuslikum, mida hõredam on betoon.
Allikas: 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lühiülevaade.
- Kande- ja piirdetarindite üldine olukord
- Hoone tehnokontroll vs termopildistamine
- Parim aeg päevast termograafia tegemiseks Sinu kodus
- Mida kujutab endast soojuspiltide tegemine ehitusobjektidest ja kuidas see toimub?
- Kui suur tuleks hoida korterite temperatuur ja suhteline niiskus, et ei tekiks hallitust?
- Tartus on soojad inimesed
- Radoon on endiselt ohtlik
- Sisekliima eest tuleb hoolt kanda
- Miks on soojustamine kasulik?
- Ventilatsioon vajab renoveerimist
- Kuidas soojustada Tartu Maja katust?
- Katus soojapidavaks!
- Kuidas paneelmaja soojustada?
- Välisseinad korda!
- Korterelamu katlamaja plussid ja miinused
- Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus?
- Korrusmajade sisekliima jätab soovida
- Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja?
- Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel?
- Millest alustada korruselamu renoveerimist?
Lehekülg 69 / 91