Korterelamute katused kaitsevad halvasti vee ja külma eest

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 19 Aprill 2011

Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud telliskivi-korterelamute uuringus uuriti nii vanemaid kaldkatustega kui uuemaid lamekatustega kortermaju.

2010. aasta külm talv tõi hästi välja vanemate elamute katuste puuduliku soojustuse. Vaadeldud lamekatusega hoonetest kõikidel on viimase 15 aasta jooksul katusekate uuendatud või parandatud. Tavaliselt on need renoveeritud SBS kummibituumenrullmaterjali paigaldamisega. Katusekatte uuendamise käigus oli lamekatust lisasoojustatud kahjuks vaid ~1/3 elamute juures. Kaldkatused on tüüpiliselt asendatud profiilplekist katustega koos aluskatte paigaldamisega pleki alla.

Katuste läbijooksu esines nii lamekatuste kui ka kaldkatuste juures. Peamised katuste vee läbijooksude kohad olid

• korstnate juures, 
• katuse ja välisseinte liitumiskohtades,
• katuste läbiviikude juures,
• katuseluukide juures.

Katuselekke tagajärjeks on lagunev katusekonstruktsioon, vee sattumine alustarinditesse või seintesse.

Telliselamute katuste peamised probleemid on:

• katustekatte ebatihedus;
• külmasillad, eriti välisseina ja katuslae liitekohas ning lodžade, šahtide ja läbiviikude juures;
• suur soojusjuhtivus;
• konvektsiooni ja difusiooni teel siseruumidest tuulutusvahesse või pööningule sattunud veeauru kondenseerumine;
• katuslae või pööningu ebapiisav tuulutus;
• lekked katusekatte ülespöörete juures;
• veeloigud katusel,
• ebapiisavad kalded (eriti korstnate ja muude läbiviikude juures), ummistunud sadevee äravoolud;
• lagunenud ja remonti vajavad korstnad.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"