Miks tellishoone seinad lagunevad?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Tallinna Tehnikaülikooli uuring näitas, et tellismüüritis võib ohtlikult laguneda nii veekahjustuste kui müürseppade kunagise kehva töö tõttu.
Suure veekoormuse tõttu on mitmete tellishoonete fassaadid hakanud lagunema. Peamised veekahjustuste põhjused telliselamutel on järgmised:
- puuduvad aknaplekid või lekkiv parapett (valtsimata või tihendamata ülekattega või läbi roostetanud);
- looduslikult suurem veekoormus kõrgematel korrustel;
- hoonel kasvav taimestik;
- fassaadidetailid (maanduse- ja antennikaablid, fassaadil olev reklaam jne), mis toovad vee vastu seina;
- ventilatsioonikorstnas kondenseeruv veeaur.
Veekahjustuste tagajärjel lagunenud kivid juhivad üha enam vett müüritisse ning kahjustus levib edasi, kuni lõpuks kaotab voodrikiht terviklikkuse. Vesi märgab voodrikihi taga oleva soojustuse, niiskus levib ka kandvasse müüritisse ja minetatakse suur osa soojustusmaterjali soojapidavusest.
Kui kahjustuse tekkepõhjust ei kõrvaldata, lagunevad ka krohvitud või asendatud tellised.
Tellised väänduvad puruks
Vanemate hoonete juures võib kohata ka ebakvaliteetset müüritööd. Telliste kaootiline ladu on eriti suur probleem just täidisridades, kus võib olla väga erineva kvaliteediga telliseid ning mördikihi paksus väga suur.
Mördiga täitmata püstvuugid, kaootiline seotis, üksikud kivid jne. (Foto: Uuringu aruanne)
Telliste mõõtude kõikumise ja vuugi ebaühtlase paksuse tõttu võivad tellised puruneda. Kui tellised müüritises ei toetu mördile kogu pinnaga, tekivad peale survepingete ka painde- ja lõikepinged.
Ka müürimördi kvaliteet võib suures ulatuses kõikuda. Mida nõrgem on mört, seda varem tekivad üksikutesse tellistesse praod ning seda varem võib müüritis puruneda.
Ladumisel on kerge jätta vertikaalvuugid täitmata, ent see halvendab müüritise monoliitsust. Tühjad vuugid vähendavad ka õhu- ja helipidavust ning halvendavad seinte niiskustehnilist toimivust.
Seinapraod on ohtlikud
Mitmete uuritud hoonete tellissillused olid hoone vajumise, roomedeformatsiooni, puuduliku kvaliteediga vuugimördi või silluse ladumise halva kvaliteedi tõttu mõne sentimeetri võrra nihkunud või suisa seinast lahti murdunud.
Silluste purunemine ei pruugi hoone tugevusele väga suurt mõju avaldada, kuid kukkuvad telliskivid võivad kahjustada alumisi kortereid või vigastada möödakäijaid.
Praod tekivad tellisseintesse müüritise kehva kvaliteedi, vundamendi vajumise, ebaõige koormuse, hoone ümbruse transpordist tuleneva vibratsiooni vms mõjul.
Kandvates vaheseintes olevatesse pragudesse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest need võivad viidata probleemidele vundamendis või kogu hoone kandevõimes. Praod mittekandvates vaheseintes hoone kui terviku kandevõimet üldjuhul ei ohusta, küll aga on tagajärjeks väiksem heli- ja õhupidavus (neist viimasega kaasneb ka alanenud tuleohutus) ning võimalikud kahjustused lokaalse varingu tagajärjel.
Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"
Kui suur on hoone klasside C ja D erinevus ning kas see erinevus avaldub suurelt küttearvetel?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Olete ostmas või üürimas korterit, mille energiamärgise klass on C või D. Kui suur on siis nende klasside erinevus rahaliselt? Et sellele küsimusele vastata, lisame natukene informatsiooni klassi tähenduse, energiaallikate ning nende hindade kohta.
Energiamärgise klassid näitavad kogu hoone kütte, sooja tarbevee, gaasi ja elektri keskmisi kulusi ruutmeetri kohta aastas. Korterelamutel on selle skaala vahemikud järgmised:
Kaalutud energiaerikasutus | Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Klassi C kuuluva korterelamu energiatarve on siis vahemikus 121 kuni 150 kWh ühe ruutmeetri kohta aastas. Iga maja energiamärgisel on toodud ka selle täpne väärtus.
Kui korteri suurus on näiteks 50 ruutmeetrit, siis ühes kuus teeb see kokku 504 (121 korda 50 m2 jagada 12 kuud) kuni 625 kWh energiat.
Klassi D kuuluva samasuguse korteri energiatarve on seega kuni 833 kWh kuus (200 korda 50 m2 jagada 12 kuuga). Erinevus klasside C ja D vahel võib olla umbes 208 kWh kuus (833-625).
Toodud energiatarve sisaldab siis nii kütet, tarbevee soojendamist, gaasi kui ka elektrienergia kulu, mis teeb selle kulu rahalise arvutuse raskeks. Kõige parema vastuse rahalisele kulule ja võimalikele kokkuhoiukohtadele annab energiaaudit, kuid kiire arvutuse saab teha ka rusikareegli järgi.
Võtan ette ühe D klassiga kaugküttega Tallinna korrusmaja tarbimise andmed ja selle järgi võib öelda, et energia kulust kütte osa on 50%, tarbevee soojendamise osa on 20% ja elektri osa 30%. Soojuse hind Tallinnas koos käibemaksuga on ligikaudu 0,065 eurot kWh eest ja elektri hind ligikaudu 0,1 eurot/kWh. Keskmine korrusmaja energia kWh hind on seega 0,0755 eurot.
Kui võrrelda energiatarbimise klasse C ja D, siis võib nende vahe olla umbes 15,7 eurot kuus. Aastas teeb see 188,4 eurot ehk 2947 krooni.
Olgu veel lõpetuseks öeldud, et kõigi uute elamute klass peab kasutusloa saamiseks olema vähemalt C. Klass D ei vasta enam kaasaja ehitusnõuetele.
- Kuidas leida õhulekked oma kodus?
- Eesti kliima kahjustab telliselamuid
- Kuidas leida Sinu kodus veeleke ja kuidas jõuda veelekke põhjuseni?
- Suurpaneelelamute energiatarbe analüüs
- Paneelmajades pole piisavalt värsket õhku
- Kuidas näeb termokaamera abil välja puuduv isolatsioon Sinu kodu fassaadis?
- Külmasillad korruselamutes
- Korterelamute rekonstrueerimise toetus
- Välisseinapaneelide niiskus
- Fassaadibetooni olukord korruselamutes
Lehekülg 32 / 48