Tartu Maraton soojuskaameras
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
40. Tartu Maratoni eel jagati ohtralt külmahoiatusi ning alustuseks toome välja huvitavaid fakte ja soovitusi Tartu Maratoni ametlikult leheküljelt artiklist Külm ilm ja sport (Andras Laugamets):
- Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni korraldada kuni 25 miinuskraadi juures.
- Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid 13. veebruari Avatud raja sõidul nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud rajalt maha tulemast. Hiljem on tulnud mitu teadet sellest, et kellegi varbad või sõrmed on mustad.
- Külmunud ihuliikmete saatus võib olla kirurgiline st. otsast äravõtmine.
- Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid. Juhtivaks sümptoomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi.
- Riietumise soovitus – kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel võtta kaasa lisariideid. Suusakombinesoonid ei ole reeglina mõeldud nii külmadeks oludeks.
- 0 kiht: Higisärk lühikese varrukaga või võrkmaika võrk (rinnanibud ära teipida, kellel see probleemne koht) + (soovituslikult tuulekaitsega) alus(suusa)püksid.
- 1 kiht: Aluspesu – mitte puuvillane, vaid hästi kuivav sünteetiline spordipesu (aluspükste ja pikkade pesupükste vahele võiks panna ajalehe strateegiliste kohtade kaitseks).
- 2. kiht: Kas suusakombe või kvaliteetsest, sportimiseks mõeldud mikrofliiskangast jakk.
- 3. kiht: Sportlikumal osalejal õhemat sorti soojendusdress (jakk ja püksid), kindlasti vähemalt seljaosas hingav. Kes liigub rahulikumalt sellel natukene soojem tuulekindlast (windstopper) kangast soojendustress (jakk ja püksid), vajadusel võib ka veel vesti peale panna.
- Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.
- Kindad – head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida” suuremate (parema verevarustusega) soojust. Kinda ja varruka vahel ei tohiks olla katmata ala (soodustab käe külmumist).
- Prillid on vajalikud silmade kaitseks. Kõrvalestad, nina ja põsesarnad tuleks määrida sisse rasvase kreemiga või teipida plaastriga.
- Külmas ilmas aktiivselt liikudes on palju abi näomaskidest, buff’idest, spetsiaalsetest õhusoendajatest jne.
Soojusaudit oli kohal, et anda oma panus selle erakordselt külma spordisündmuse dokumenteerimisele soojuskaameraga.Olime kohal stardis,rajal teeninduspunktides ning ka finišis kuni kaheksanda tunnini. Ilm oli oodatust soojem ning sportlased külma vastu hästi ette valmistatud. Traagilisi situatsioone me oma retkel tänu sellele ei tuvastanud, kuid meie mahukas töö sisaldab kindlasti huvitavaid leide ning üllatusmomente.
Kommenteeritud soojusfotode aruanne sisaldab kokku 208 fotot ja me oleme selle jaotanud üheksasse osasse:
- Otepää. Lae alla:
- Matu teeninduspunkt (TP). Lae alla:
- Kuutse TP. Lae alla:
- Peebu TP. Lae alla:
- Palu TP. Lae alla:
- Hellenurme TP. Lae alla:
- Elva - kuues tund. Lae alla:
- Elva - seitsmes tund. Lae alla:
- Elva - kaheksas tund. Lae alla:
Miks tellishoone seinad lagunevad?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Tallinna Tehnikaülikooli uuring näitas, et tellismüüritis võib ohtlikult laguneda nii veekahjustuste kui müürseppade kunagise kehva töö tõttu.
Suure veekoormuse tõttu on mitmete tellishoonete fassaadid hakanud lagunema. Peamised veekahjustuste põhjused telliselamutel on järgmised:
- puuduvad aknaplekid või lekkiv parapett (valtsimata või tihendamata ülekattega või läbi roostetanud);
- looduslikult suurem veekoormus kõrgematel korrustel;
- hoonel kasvav taimestik;
- fassaadidetailid (maanduse- ja antennikaablid, fassaadil olev reklaam jne), mis toovad vee vastu seina;
- ventilatsioonikorstnas kondenseeruv veeaur.
Veekahjustuste tagajärjel lagunenud kivid juhivad üha enam vett müüritisse ning kahjustus levib edasi, kuni lõpuks kaotab voodrikiht terviklikkuse. Vesi märgab voodrikihi taga oleva soojustuse, niiskus levib ka kandvasse müüritisse ja minetatakse suur osa soojustusmaterjali soojapidavusest.
Kui kahjustuse tekkepõhjust ei kõrvaldata, lagunevad ka krohvitud või asendatud tellised.
Tellised väänduvad puruks
Vanemate hoonete juures võib kohata ka ebakvaliteetset müüritööd. Telliste kaootiline ladu on eriti suur probleem just täidisridades, kus võib olla väga erineva kvaliteediga telliseid ning mördikihi paksus väga suur.
Mördiga täitmata püstvuugid, kaootiline seotis, üksikud kivid jne. (Foto: Uuringu aruanne)
Telliste mõõtude kõikumise ja vuugi ebaühtlase paksuse tõttu võivad tellised puruneda. Kui tellised müüritises ei toetu mördile kogu pinnaga, tekivad peale survepingete ka painde- ja lõikepinged.
Ka müürimördi kvaliteet võib suures ulatuses kõikuda. Mida nõrgem on mört, seda varem tekivad üksikutesse tellistesse praod ning seda varem võib müüritis puruneda.
Ladumisel on kerge jätta vertikaalvuugid täitmata, ent see halvendab müüritise monoliitsust. Tühjad vuugid vähendavad ka õhu- ja helipidavust ning halvendavad seinte niiskustehnilist toimivust.
Seinapraod on ohtlikud
Mitmete uuritud hoonete tellissillused olid hoone vajumise, roomedeformatsiooni, puuduliku kvaliteediga vuugimördi või silluse ladumise halva kvaliteedi tõttu mõne sentimeetri võrra nihkunud või suisa seinast lahti murdunud.
Silluste purunemine ei pruugi hoone tugevusele väga suurt mõju avaldada, kuid kukkuvad telliskivid võivad kahjustada alumisi kortereid või vigastada möödakäijaid.
Praod tekivad tellisseintesse müüritise kehva kvaliteedi, vundamendi vajumise, ebaõige koormuse, hoone ümbruse transpordist tuleneva vibratsiooni vms mõjul.
Kandvates vaheseintes olevatesse pragudesse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest need võivad viidata probleemidele vundamendis või kogu hoone kandevõimes. Praod mittekandvates vaheseintes hoone kui terviku kandevõimet üldjuhul ei ohusta, küll aga on tagajärjeks väiksem heli- ja õhupidavus (neist viimasega kaasneb ka alanenud tuleohutus) ning võimalikud kahjustused lokaalse varingu tagajärjel.
Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"
- Kui suur on hoone klasside C ja D erinevus ning kas see erinevus avaldub suurelt küttearvetel?
- Kuidas leida õhulekked oma kodus?
- Eesti kliima kahjustab telliselamuid
- Kuidas leida Sinu kodus veeleke ja kuidas jõuda veelekke põhjuseni?
- Suurpaneelelamute energiatarbe analüüs
- Paneelmajades pole piisavalt värsket õhku
- Kuidas näeb termokaamera abil välja puuduv isolatsioon Sinu kodu fassaadis?
- Külmasillad korruselamutes
- Korterelamute rekonstrueerimise toetus
- Välisseinapaneelide niiskus
Lehekülg 29 / 46