Korterelamute katused kaitsevad halvasti vee ja külma eest
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud telliskivi-korterelamute uuringus uuriti nii vanemaid kaldkatustega kui uuemaid lamekatustega kortermaju.
2010. aasta külm talv tõi hästi välja vanemate elamute katuste puuduliku soojustuse. Vaadeldud lamekatusega hoonetest kõikidel on viimase 15 aasta jooksul katusekate uuendatud või parandatud. Tavaliselt on need renoveeritud SBS kummibituumenrullmaterjali paigaldamisega. Katusekatte uuendamise käigus oli lamekatust lisasoojustatud kahjuks vaid ~1/3 elamute juures. Kaldkatused on tüüpiliselt asendatud profiilplekist katustega koos aluskatte paigaldamisega pleki alla.
Jääpurikad katuseräästas on kindel märk katuse puudulikust soojustusest. (Foto: Uuringu aruanne)
Katuste läbijooksu esines nii lamekatuste kui ka kaldkatuste juures. Peamised katuste vee läbijooksude kohad olid
- korstnate juures,
- katuse ja välisseinte liitumiskohtades,
- katuste läbiviikude juures,
- katuseluukide juures.
Katuselekke tagajärjeks on lagunev katusekonstruktsioon, vee sattumine alustarinditesse või seintesse.
Telliselamute katuste peamised probleemid on:
- katustekatte ebatihedus;
- külmasillad, eriti välisseina ja katuslae liitekohas ning lodžade, šahtide ja läbiviikude juures;
- suur soojusjuhtivus;
- konvektsiooni ja difusiooni teel siseruumidest tuulutusvahesse või pööningule sattunud veeauru kondenseerumine;
- katuslae või pööningu ebapiisav tuulutus;
- lekked katusekatte ülespöörete juures;
- veeloigud katusel,
- ebapiisavad kalded (eriti korstnate ja muude läbiviikude juures), ummistunud sadevee äravoolud;
- lagunenud ja remonti vajavad korstnad.
Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"
Tartu Maraton soojuskaameras
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
40. Tartu Maratoni eel jagati ohtralt külmahoiatusi ning alustuseks toome välja huvitavaid fakte ja soovitusi Tartu Maratoni ametlikult leheküljelt artiklist Külm ilm ja sport (Andras Laugamets):
- Rahvusvahelised eeskirjad lubavad suusamaratoni korraldada kuni 25 miinuskraadi juures.
- Vaatamata kiirabitöötajate keelitusele keeldusid 13. veebruari Avatud raja sõidul nii mitmedki külmunud sõrmedega spordihullud rajalt maha tulemast. Hiljem on tulnud mitu teadet sellest, et kellegi varbad või sõrmed on mustad.
- Külmunud ihuliikmete saatus võib olla kirurgiline st. otsast äravõtmine.
- Paikne külmakahjustus tabab ennekõike organismi äärealasid ja katmata kehaosasid. Juhtivaks sümptoomiks on tundetus, nahk muutub tihkeks, hiljem võib täheldada villi, nekroosi.
- Riietumise soovitus – kihiline, pigem rohkem kihte, vajadusel võtta kaasa lisariideid. Suusakombinesoonid ei ole reeglina mõeldud nii külmadeks oludeks.
- 0 kiht: Higisärk lühikese varrukaga või võrkmaika võrk (rinnanibud ära teipida, kellel see probleemne koht) + (soovituslikult tuulekaitsega) alus(suusa)püksid.
- 1 kiht: Aluspesu – mitte puuvillane, vaid hästi kuivav sünteetiline spordipesu (aluspükste ja pikkade pesupükste vahele võiks panna ajalehe strateegiliste kohtade kaitseks).
- 2. kiht: Kas suusakombe või kvaliteetsest, sportimiseks mõeldud mikrofliiskangast jakk.
- 3. kiht: Sportlikumal osalejal õhemat sorti soojendusdress (jakk ja püksid), kindlasti vähemalt seljaosas hingav. Kes liigub rahulikumalt sellel natukene soojem tuulekindlast (windstopper) kangast soojendustress (jakk ja püksid), vajadusel võib ka veel vesti peale panna.
- Vesi juhib sooja oluliselt paremini kui õhk. Kui nahk või riietus muutub niiskeks või märjaks, on oht külmakahjustusi saada tõenäolisem.
- Kindad – head on labaku tüüpi kindad, kus väiksemad sõrmed saavad “nautida” suuremate (parema verevarustusega) soojust. Kinda ja varruka vahel ei tohiks olla katmata ala (soodustab käe külmumist).
- Prillid on vajalikud silmade kaitseks. Kõrvalestad, nina ja põsesarnad tuleks määrida sisse rasvase kreemiga või teipida plaastriga.
- Külmas ilmas aktiivselt liikudes on palju abi näomaskidest, buff’idest, spetsiaalsetest õhusoendajatest jne.
Soojusaudit oli kohal, et anda oma panus selle erakordselt külma spordisündmuse dokumenteerimisele soojuskaameraga.Olime kohal stardis,rajal teeninduspunktides ning ka finišis kuni kaheksanda tunnini. Ilm oli oodatust soojem ning sportlased külma vastu hästi ette valmistatud. Traagilisi situatsioone me oma retkel tänu sellele ei tuvastanud, kuid meie mahukas töö sisaldab kindlasti huvitavaid leide ning üllatusmomente.
Kommenteeritud soojusfotode aruanne sisaldab kokku 208 fotot ja me oleme selle jaotanud üheksasse osasse:
- Otepää. Lae alla:
- Matu teeninduspunkt (TP). Lae alla:
- Kuutse TP. Lae alla:
- Peebu TP. Lae alla:
- Palu TP. Lae alla:
- Hellenurme TP. Lae alla:
- Elva - kuues tund. Lae alla:
- Elva - seitsmes tund. Lae alla:
- Elva - kaheksas tund. Lae alla:
- Miks tellishoone seinad lagunevad?
- Kui suur on hoone klasside C ja D erinevus ning kas see erinevus avaldub suurelt küttearvetel?
- Kuidas leida õhulekked oma kodus?
- Eesti kliima kahjustab telliselamuid
- Kuidas leida Sinu kodus veeleke ja kuidas jõuda veelekke põhjuseni?
- Suurpaneelelamute energiatarbe analüüs
- Paneelmajades pole piisavalt värsket õhku
- Kuidas näeb termokaamera abil välja puuduv isolatsioon Sinu kodu fassaadis?
- Külmasillad korruselamutes
- Korterelamute rekonstrueerimise toetus
Lehekülg 31 / 48