Kuidas valida audiitorit?

Üksikasjad
Kirjutas: Anneli Sihvart

Kuigi audiitorite tase on võrreldes aastatega 2003-2007 tõusnud, on 20% audititest siiski ka praegu väga halva kvaliteediga.

Kui Tallinna Tehnikaülikool vaatas üle 2003.-2007. aasta energiaauditid, siis vaid alla 10% neist olid heal tasemel, kusjuures isegi parimad vaadeldud perioodil tehtud auditid ei saaks tänase päeva kontekstis viiepallisüsteemis hindeks üle 2.

Viimase, 2008.-2011. aastal tehtud energiaaudite uuringu põhjal olid heal tasemel juba 60% tehtud töödest.

Audite uuringu tulemused

Joonis. Auditetele antud hinnang. (Allikas: Eesti kortermajades 2008–2011 a läbi viidud energiaauditite analüüs Lõpparuanne)

Korralikul energiaaudiitoril peavad olema laialdased teadmised mitte ainult hoonete soojusvarustuse kohta, vaid ka materjalide, konstruktsioonide, elektrivarustuse, automaatika jms tehnikaalastes valdkondades.

Paljud ettevõtted tegid tollal aga nn copy-paste energiaauditeid, sageli ei suutnud audiitor koostada hoonete küttebilanssi. Ei mõistetud, et hoonet soojustades ei pruugi saavutada säästu, kui küttesüsteem on rekonstrueerimata. Samuti ei pööratud absoluutselt mingisugust tähelepanu ventilatsiooni rekonstrueerimislahendustele.

Probleem oli ka auditite läbiviimine selleks mittesobival soojal ajal.

Hulga hoonete puhul valiti säästupaketid välja, kuid töid ei alustatud, või valiti pakettidest üksikuid säästumeetmeid. See on täiesti vale lähenemine, kuna kokkuhoid ning sisekliima tulemused saavutatakse vaid kompleksse paketi abil.

20% audititest on siiski ka praegu väga halval tasemel. Paljude mittekvaliteetsete auditite autoritel puudub aga energiaaudiitori kutse. Energiaauditi tellijate (korteriühistud, hoonete omanikud jne) seas tuleks läbi viia vastav teavitustöö.

Üldiste parendussoovituste või puudustena võib välja tuua alljärgnevad probleemteemasid:

  • Tellija kontaktandmete ebatäpsused.
  • Mõningal määral probleemid, et kohapealsed ülevaatused teostatud liiga soojal perioodil.
  • Kasutatud mittevastavat vormi tulemuste esitamisel (2003-2007 kasutusel olnud tava – tühjad tabelid jne.). Peamiselt küll aastal 2008 tehtud auditites.
  • Mõõteseadmete osas on auditis kirjas ka need, milliste mõõtmistulemusi ei ole esitatud.
  • Köetava pinna määramine.
  • Soovitus välja tuua tarbimisi kajastavates tabelites ka keskmised tarbimisandmed.
  • Esines vigasid kraadpäevadega korrigeerimisel.
  • Soojusbilansi ja/või energiabilansi koostamine on üldiselt heal tasemel.
  • Teatud koolitustel väljapakutud keerukam keldri sisetemperatuuriarvutus tuleks asendada reaalse temperatuuri mõõtmisega külmal perioodil.
  • Suur üldine puudus on ventilatsiooni mittepiisav käsitlemine auditites. Sisekliima osas tuleks teha auditi tellijatele selgitustööd, kuna elanike arusaamad normide kohasest sisekliimast on väga erinevad. Säästupakettides puudub ventilatsiooniosa paljudes auditites.
  • Tasakaalutemperatuuriarvutuste puudumine.
  • Vabasoojuste utilisatsioonitegurite puhul ebareaalsete väärtuste kasutamine. Käesolevas töös on toodud lisasoovitusi probleemi lahendamiseks.
  • Säästupakettide puudumine.
  • Mõõtmiste puudumine või tulemuste mitteesitamine.
  • Logeritega mõõtmiste puudumine väga suures ulatuses.
  • Copy-paste auditite esinemine (oluliselt vähem, kui aastatel 2003-2007).
  • Ettevõtte piires auditite taseme väga tugev kõikumine.
  • Käesolevas töös pakutakse välja põhimõte, kus alaküttes olevate hoonete säästuarvutus tuleks viia normikohase sisetemperatuuri tasemele.

Kaitse välisseina!

Üksikasjad
Kirjutas: Anneli Sihvart

Välisseina tuleb kaitsta liigse vee ja niiskuse eest, siis peab see kaua vastu.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” kinnitati, et Eesti vanemad puitkorterelamud on üldjuhul ehitatud rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel. Esineb siiski ka sõrestikseintega korterelamuid.

Püstplanksein ja sõrestiksein on väiksema õhupidavusega, mis suurendab ruumide küttekulu.

Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid on ka krohvitud palkseinu ja tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama.

Kas sein kannab?

Välisseinte palgi paksus on 12-18 cm. Kahe- kuni kolmekorruselise hoone puhul võib selliste ehitiste välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks hinnata. Kandevõimega võib probleeme tekkida vaid siis, kui vundamendi ebaühtlasest vajumisest on tekkinud kahjustused, palk (eelkõige alumised palgiread) on biokahjustunud (näiteks mädanikseente tõttu) või kui sein on kuivamise või mädaniku tõttu vajunud.

Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme. Rõhtpalkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ning võib tekkida avariiohtlik olukord. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem.

Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. (Allikas: uuringu aruanne)

Vesi on kõige ohtlikum

Välisseinte kahjustuste peamine põhjustaja on liigne vesi, mis võib voolata seinale

  • katuselt,
  • varikatuselt,
  • aknalt,
  • vihmaveetorust,
  • üle katuseääre olevatelt antennikaablitelt,
  • seina poole kaldu olevatelt elektrikaablitelt,
  • läbi katuse seinale valguda,
  • madala sokli tõttu maapinnalt seinale pritsida,
  • seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguda,
  • pinnasest,
  • soklist või vundamendist seina imenduda.

Akna veelauad ja -plekid peavad hoonet kaitsma liigvee tungimise eest kandekonstruktsioonidesse ning on seetõttu väga olulised. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis 32% juhtudest.

Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi.

Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kaitsmisel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seina tasapinnast ettepoole ulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre.

Veelaud vajab kaitseplekki

Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. Ka terve veelauaga võivad sein ja vundament märguda, eriti kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st mitte seinast eemale, vaid seina poole.

Veelaud saab täita oma funktsiooni üksnes siis, kui ulatub vähemalt 3-5 cm kivisoklist ettepoole. Esineb olukordi, kus veelaud on liiga kitsas või on maja remontimisel soklit paksemaks krohvitud, nii et veelaua eenduvus on täiesti kadunud. Selle tulemusena toimib veelaud algselt mõelduga võrreldes vastupidiselt, juhtides vee otse soklile.

Soklit katvalt veelaualt üles pritsinud või imendunud niiskus võib põhjustada seinalaudiselt värvi koorumist ja laudise või seina lagunemist.

Veelauaga sarnaselt riskantsed on ka fassaadil olevad arhitektuursed vahekarniisid. Vesi võib vahekarniisi kohalt voodrilaua taha valguda ning soklisse koguneda. Seetõttu on väga oluline, et vahekarniise katvad veeplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud.

Lehekülg 25 / 48

Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud