Puithoone vaheseintel on oluline roll
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” hoiatati puitmajas vaheseinte lammutamise või nõrgestamise eest, kuna isegi algselt mittekandvad vaheseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvaiks.
Vaheseina lõhkumine on ohtlik
Konstruktiivselt on puithoonete siseseinad kandvad ja mittekandvad. Kandvad palksiseseinad paksusega 12-15 cm on välisseintega seotud tappliite abil ja piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt tulev koormus. Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vaju keskelt välja.
Joonis. Vanemate puitelamute puitsõrestik-siseseinte lahendusi. (Allikas: uuringu aruanne)
Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri või muude tuletõkkesektsioonide vahel) ja peab tulekahju ajal tagama kandevõime ja soojusisolatsiooni 30 kuni 60 minuti jooksul.
Suitsugaaside läbilaskvuse tõttu ei saa katmata palksein olla tuletõkkesein. Täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) puitsein piisavat tulepüsivust ei taga. Vahelagede tulepüsivus tagati algselt tulekindla täidise (5-10 cm savi, liiva, räbu, betooni, telliseid) ja krohvi abil.
Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla ka hoonet jäigastavateks konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale langenud vahelae koormus.
Kerge täitevill tekitab mugavusprobleeme
Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines asutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumise, helipidavuse ja madala omavõnkesagedusega (nn klirisevate klaaside efekt). Puitkorterelamute algsed vahelaed ei taga üldiselt tänapäevaste helipidavusnõuete täitmist. Probleem on eriti suur just löögimüra (sammumüra) osas.
Puitmajade vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad. Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga.
Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk oli aidata kaasa helipidavuse saavutamisele, kuid teisest küljest põhjustab see puittalades pika aja jooksul roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid ning põrand muutub nõgusaks.
Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvilla või tselluvillaga), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis tekitab ebamugavustunnet.
Millest sõltub sisekliima?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Hea sisekliima saavutamiseks ei piisa hoone soojustamisest – tarvis on renoveerida ka küttesüsteem ning ümber ehitada ventilatsioon.
Soojustatud korterelamu soojusenergia tarve ei vähene piisaval määral, kui küttesüsteem ei ole renoveeritud. Tasakaalustamata ning termostaatventiilideta küttesüsteem ei võimalda temperatuurinõuete täitmist kogu hoone ulatuses, mistõttu soojussõlmest kaugemad korterid jäävad külmaks.
Piirdetarindite renoveerimine ilma ventilatsiooni ümberehituseta ei võimalda samuti rahuldavat sisekliimat õhuniiskuse ning CO2 osas. Loomuliku ventilatsiooni abil ei saavutata nõutavat sisekliimat kortermajade ülemistel korrustel, tagajärjeks on hallitus ning kondensaat akendel ja piiretel.
Ventilatsiooni tuleb hakata tõsisemalt suhtuma. Eriti tundlikud on sisekliima suhtes lapsed. Paljud tervishoiuasutuste töötajad näevad laste haiguste põhjusena umbsete pakettakende paigaldamist. Iseenesest on see õige, kuid ainult aknad pole probleemi põhjuseks. Terviseprobleeme saab vältida hoonesse ventilatsiooni rajamisega. Loomulikult tuleb leida optimaalne lahendus. Ruumides pole mõtet liiga suurt õhuvahetust tekitada, kuna see toob omakorda kaasa suure energiakulu. Kindlasti on ventilatsiooni rajamine vajalik lokaalsete gaaskütteseadmete puhul.
Soojustagastiga värskeõhuklapp. Foto: Termex.ee
Olulise energiasäästu ning hea sisekliima tagavad korteri- või ruumipõhised soojustagastiga ventilatsiooniseadmed. Praegu peetakse seda lahendust veel kalliks, kuid lähitulevikus on see kindlasti tõsiselt võetav säästupaketi osa. Uued kvaliteetsed korterelamud on juba praegu nende süsteemidega varustatud. Plussiks võib pidada madalat energiakulu ning süsteemi reguleeritavust. Miinuseks võib pidada mõningatel juhtudel mürataset, mida on võimalik õige dimensioneerimisega vältida.
Kuna hoone renoveerimine on kulukas ja aeganõudev protsess, siis peaks korteriühistu vastavalt ellu rakendatud üksikutele meetmetele jagama teavet hoone vajalike muudatuste kohta ruumide kasutamisel. Näiteks võiks öelda, et hoone saab kohe-kohe soojustatud ning aknad vahetatud, kuid ventilatsiooniga niipea valmis ei jõuta ja seetõttu tuleb ruume tuulutada.
- Kuidas välisseina katta?
- Kuidas valida audiitorit?
- Kaitse välisseina!
- Energiasäästunädalal külastasime Kredexi toetuse saanud maju (täiendatud 19.11.2011)
- Katus vajab tähelepanu
- Puitelamu võib kesta kaua
- Amortiseerunud küttesüsteemi paisupaak võib põhjustada torude roostetamist
- Milline fassaadikattematerjal lekib kõige enam?
- Puitarhitektuuri võlu. Tallinn
- Puitarhitektuuri võlu. Tartu
Lehekülg 21 / 46