Kuidas välisseina katta?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Õigesti värvitud ja ronitaimedeta laudvooder kaitseb puumaja paremini.
Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” on kirjas, et vanemad, valdavalt enne Esimest maailmasõda ehitatud puitkorterelamud on valdavalt etteastuva sokliga.
Ehitustehniliselt võib selle põhjuseks olla soov, et palksein ei oleks liiga vundamendi serval (ekstsentriline koormus vundamendile) ja ehitustolerantsi arvessevõtmine. Tehniliselt on siiski parem lahendus, kui laudvooder on sokliservaga samas tasapinnas või sellest 2-4 cm eespool, siis ei valgu seinalt tulev vesi soklile.
Etteulatuv sokkel on hoone kestvuse seisukohalt riskantne ja ehitishoolde seisukohalt nõudlik lahendus. Tehniliselt on parem lahendus, kui laudvooder on sokliservaga samas tasapinnas või astub sellest 2…4 cm. ette. (Allikas: uuringu aruanne)
On tõsi, et puitkorterelamuid ollakse harjutud nägema etteulatuva sokliga. Kahjuks ollakse harjutud nägema ka lagunenud sokliga hooneid.
Sokli renoveerimisel tuleb teha valik, arvestades sokli tehniliselt paremat toimimist ja aastatega harjumuspäraseks muutunud arhitektuurset välisilmet. Hoonetel, mille arhitektuuri juurde kuulub eenduv sokkel, nõuab see sõlm kindlasti regulaarset kontrollimist ja hooldust.
Ronitaim ei sobi majaseinale
Uuritud hoonete välisseinte palkosa ja välisvoodri vahel oli vihmatõkkeks sageli kasutatud tõrvapappi. Sama materjali lisaks kasetohule oli kasutatud sageli ka alumise palgi ning vundamendi vahel. Tõrvapapi tööiga on ligikaudu 30 aastat. Aja jooksul kaovad või vähenevad ka tõrvapapi ja kasetohu niiskuse liikumist takistavad omadused (kuigi materjal ise võib paista korralik). Siis on sellel materjalil rohkem tavalise ehituspapi omadused ja seina alumine palk ei ole enam kaitstud vundamendist tuleva niiskusvoo eest.
Vahel on hooned kaetud ronitaimedega. Need võivad anda hoonele küll romantilise välimuse, kuid põhjustavad ka seinte niiskumist ja sademeveerennide ummistumist, takistavad seinte kuivamist ning viivad pikemas perspektiivis tõsiste kandekonstruktsioonide kahjustusteni.
Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe, vaid laseb kaldvihma korral vett läbi. Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või selle pinnal olev papp.
Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka pööning.
Näide hindamisskaala vastetest välisvoodri värvkatte puhul. Allikas: Uuringu aruanne
Värvida tuleb õigesti
Puidust välisvoodri eluiga on õige hoolduse puhul pikk (aastakümneid). 33% vaadeldud hoonetest oli aga värvikihi hinnang alla rahuldava. Mida kauem on fassaad ilma kaitsva värvikihita, seda enam ta pleegib ja praguneb ning ka tulevase värvikihi nakkeomadused langevad.
Fotodegradeerunud puidu värviga katmine nõuab suures mahus eeltöid ning majanduslikult tasuvamaks võib osutuda uue fassaadilaudise paigaldus.
Eriti tähtis on korralik värvkate kaitsealustel hoonetel ja aladel, kus on nõutav algupärase välimuse säilitamine. Kui soovitakse hoone originaallaudist säilitada (eriti oluline on see just kõige vanemate majade puhul, millel on sageli efektne väga lai laudis), on selle esmaseks eelduseks, et puidupind peab olema korralikult värvitud.
Tüüpiliseks veaks oli uuritud hoonetes ka vana värvi eemaldamata jätmine, eriti kui hoone on varasemalt juba värvitud ebasobivat tüüpi värviga, mis varem või hiljem hakkab puidupinnalt kooruma – nõnda pudeneb uus värvikiht koos eelmis(t)ega maha.
Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjus.
Kuidas valida audiitorit?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Kuigi audiitorite tase on võrreldes aastatega 2003-2007 tõusnud, on 20% audititest siiski ka praegu väga halva kvaliteediga.
Kui Tallinna Tehnikaülikool vaatas üle 2003.-2007. aasta energiaauditid, siis vaid alla 10% neist olid heal tasemel, kusjuures isegi parimad vaadeldud perioodil tehtud auditid ei saaks tänase päeva kontekstis viiepallisüsteemis hindeks üle 2.
Viimase, 2008.-2011. aastal tehtud energiaaudite uuringu põhjal olid heal tasemel juba 60% tehtud töödest.
Joonis. Auditetele antud hinnang. (Allikas: Eesti kortermajades 2008–2011 a läbi viidud energiaauditite analüüs Lõpparuanne)
Korralikul energiaaudiitoril peavad olema laialdased teadmised mitte ainult hoonete soojusvarustuse kohta, vaid ka materjalide, konstruktsioonide, elektrivarustuse, automaatika jms tehnikaalastes valdkondades.
Paljud ettevõtted tegid tollal aga nn copy-paste energiaauditeid, sageli ei suutnud audiitor koostada hoonete küttebilanssi. Ei mõistetud, et hoonet soojustades ei pruugi saavutada säästu, kui küttesüsteem on rekonstrueerimata. Samuti ei pööratud absoluutselt mingisugust tähelepanu ventilatsiooni rekonstrueerimislahendustele.
Probleem oli ka auditite läbiviimine selleks mittesobival soojal ajal.
Hulga hoonete puhul valiti säästupaketid välja, kuid töid ei alustatud, või valiti pakettidest üksikuid säästumeetmeid. See on täiesti vale lähenemine, kuna kokkuhoid ning sisekliima tulemused saavutatakse vaid kompleksse paketi abil.
20% audititest on siiski ka praegu väga halval tasemel. Paljude mittekvaliteetsete auditite autoritel puudub aga energiaaudiitori kutse. Energiaauditi tellijate (korteriühistud, hoonete omanikud jne) seas tuleks läbi viia vastav teavitustöö.
Üldiste parendussoovituste või puudustena võib välja tuua alljärgnevad probleemteemasid:
- Tellija kontaktandmete ebatäpsused.
- Mõningal määral probleemid, et kohapealsed ülevaatused teostatud liiga soojal perioodil.
- Kasutatud mittevastavat vormi tulemuste esitamisel (2003-2007 kasutusel olnud tava – tühjad tabelid jne.). Peamiselt küll aastal 2008 tehtud auditites.
- Mõõteseadmete osas on auditis kirjas ka need, milliste mõõtmistulemusi ei ole esitatud.
- Köetava pinna määramine.
- Soovitus välja tuua tarbimisi kajastavates tabelites ka keskmised tarbimisandmed.
- Esines vigasid kraadpäevadega korrigeerimisel.
- Soojusbilansi ja/või energiabilansi koostamine on üldiselt heal tasemel.
- Teatud koolitustel väljapakutud keerukam keldri sisetemperatuuriarvutus tuleks asendada reaalse temperatuuri mõõtmisega külmal perioodil.
- Suur üldine puudus on ventilatsiooni mittepiisav käsitlemine auditites. Sisekliima osas tuleks teha auditi tellijatele selgitustööd, kuna elanike arusaamad normide kohasest sisekliimast on väga erinevad. Säästupakettides puudub ventilatsiooniosa paljudes auditites.
- Tasakaalutemperatuuriarvutuste puudumine.
- Vabasoojuste utilisatsioonitegurite puhul ebareaalsete väärtuste kasutamine. Käesolevas töös on toodud lisasoovitusi probleemi lahendamiseks.
- Säästupakettide puudumine.
- Mõõtmiste puudumine või tulemuste mitteesitamine.
- Logeritega mõõtmiste puudumine väga suures ulatuses.
- Copy-paste auditite esinemine (oluliselt vähem, kui aastatel 2003-2007).
- Ettevõtte piires auditite taseme väga tugev kõikumine.
- Käesolevas töös pakutakse välja põhimõte, kus alaküttes olevate hoonete säästuarvutus tuleks viia normikohase sisetemperatuuri tasemele.
- Kaitse välisseina!
- Energiasäästunädalal külastasime Kredexi toetuse saanud maju (täiendatud 19.11.2011)
- Katus vajab tähelepanu
- Puitelamu võib kesta kaua
- Amortiseerunud küttesüsteemi paisupaak võib põhjustada torude roostetamist
- Milline fassaadikattematerjal lekib kõige enam?
- Puitarhitektuuri võlu. Tallinn
- Puitarhitektuuri võlu. Tartu
- Puitarhitektuuri võlu. Pärnu
- Puitarhitektuuri võlu. Viljandi
Lehekülg 22 / 46