Ehituse vead algavad juba projektist
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Kui projektita hoonega peaks ekspluatatsiooni käigus tulema ette tõsisemaid probleeme, kujuneb olukord keeruliseks.
Septembrist 2010 kuni märtsini 2012 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele võetud korterelamud” selgus, et tööprojekt jäeti pahatihti tegemata.
Valmiv ehitis ja sellele esitatavad nõuded peaksid olema kõige täpsemalt kirjeldatud ehitusprojektis, mis vastavalt ehitusseaduse määratlusele „...on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest."
Asva linnuse puhkeküla ehitusprojekt - Arhitekuursed vaated. (Allikas: greenbuilding.ee)
Standardi kohaselt on ehitise projekteerimine jagatud kolme etappi:
- eelprojekt
- põhiprojekt
- tööprojekt.
Eskiisprojekti loetakse projekteerimise lähteülesandeks.
Omanikujärelvalve on vajalik projekteerimiselgi
Üks oluline standardist tulenev nõue, millest projekteerimisel enamasti kinni ei peeta, on see, et iga üksiku eriala piires korraldab ehitise kavandamist vastava eriala projekteerija. Iga eriala projekteerijale on lähtedokumendiks tellija lähteülesanne ja/või eelnevate ehitusprojekti etappide materjalid ja teiste eriosade projektlahendid. Iga projekteerija vastutab oma projektiosa lähtedokumentidele, normdokumentidele ja headele tavadele vastavuse eest.
Ehitusprojektiga seonduvalt tuleb rõhutada, et ei eelprojekt ega ka põhiprojekt ole ette nähtud ehitamiseks, kuid sageli piirdub tellija siiski vaid põhiprojektiga, eramute puhul ka eelprojektiga.
Projektlahendi puuduste avastamiseks peaks kaasama omanikujärelevalve juba nii ehitusprojekti vastuvõtmisel kui ka ehitushanke korraldamisel.
Viimasel kümnendil ehitatud korterelamute puhul on raskusi projektide kättesaadavuse ja komplekteeritusega, tihti polegi hoone omanikel ega haldajal ehitusprojekti.
Sisulise poole pealt on murettekitav projektide mittevastavus ehitusjärgule. Eriti probleemne on tööprojekt, mis ei ole piisavalt detailne. Pahatihti leidub ehitusprojekte, mis väidetakse olevat tööprojekti staadiumis, kuid olemuslikult sellele ei vasta.
Projekteerijal peab olema tagasiside
Tihti on jäetud sõlmede detailsem lahendamine ja materjalide valik ehitusplatsile. Projekteerijale paistab olevat ebaselge piir, mis jääb projekteerimisstaadiumis ja ehitustehnoloogiaga määratletava vahele.
Liitekohtade puudulik teostus või mittetoimivalt lahendamine projekteerimisfaasis tekitab otsesed riskid nii ehitamise kui ka hilisema ekspluatatsiooni ajal. Puuduvad või ebamõistlikud lahendused suurendavad heal juhul ehituse hinda, halvemal juhul ehitatakse mingi lahendus valmis ja probleemid ilmnevad hiljem. Tööde ümbertegemine on väga kulukas ning ei ole põhjust, miks tellija või elanik end selliste probleemide eest peaks leidma.
Olukorra parandamiseks on oluline, et projekteerija puutuks ise sõlme lahendusega kokku (tagasiside ehitustöödest) ja ehitaja mõistaks projekteeritud lahenduse tausta (miks lahendus on nii projekteeritud). Projekteerija peab olema seotud tehnilise lahenduse õnnestumise või ebaõnnestumisega.
Ehitamisel ei arvestata piisavalt kliimatingimustega
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele võetud korterelamud” tõdetakse, et Eesti tingimustes ilmastikukindlalt ehitamine on paratamatult kulukas ning sellega ei arvestata piisavalt.
Veelomp katusel tekitab lekke
Viimase 20 aasta jooksul püstitatud korterelamutest on valdav osa raudbetoonist karkass- või suurpaneelelamud. Valdavalt on need räästata lamekatusega, mis on kaetud kummibituumen-rullmaterjalist katusekattega.
Räästata lamekatusega hoonetel oli tüüpiliseks puuduseks ülemistelt korrustelt ja parapetilt allavoolav vesi ning märguv fassaadipind. Vee valgumist fassaadile soodustavad katuse liiga väike kalle, parapeti puudumine või liiga väikese kaldega parapetiplekk.
Fotod. Lamekatuse tüüpvead: liiga väikesed kalded, madalad tarapetid, ebaotstarbekalt paigaldatud vee äravoolukohad, katusele jäävad loigud. Allikas: Uuringu aruanne
Sageli esines katustel püsivaid veelompe. See viitab puudustele projekteerimisel ja ehitamisel. Varem või hiljem lekib vesi katusekatte liitekohtadest veesurve mõjul tarindisse.
Katustel puudusid piirded ja turvavöö kinnituskohad. Vee äravoolukaeve oli vähe ja need olid ebaotstarbekalt paigutatud. Äravoolukaevudel puudusid kaitsevõred, vihmaveekanalisatsiooni torustik oli soojustamata.
Esines olukordi, kus ventilatsioonikorstnad, liftiruumid, katuseluugid jms jäid vee äravoolu teele, vee möödavool nendest oli korraldamata.
Rõdud meie kliimas
Aastatel 1990–2010 kasutusele võetud elamute soklikorruse raudbetoonpaneelidest lagedes on pahatihti läbijookse, mis on tingitud näiteks garaažikatuse kui eenduva terrassi ehitamisel tehtud vigadest.
Fotod. Terrassi ebapiisava kalde ja katusekatte läbijooksu tõttu kahjustunud lagi. Allikas: Uuringu aruanne
Rõdud ja lodžad oleks siinsetes kliimatingimustes mõistlik varustada katusega ning klaasida, et vältida vee sattumist nende põrandale, sealt konstruktsioonide sisse ja siseruumidesse.
Ilmastikule avatud rõhtsete ja eenduvate ehitise osade hüdroisolatsioon ja vuugimaterjal, üle- ja äravoolud peavad tagama ehitise ülejäänud osade kaitse. Meie tingimustes on nende osade materjalivalik väga kallis ja nõuab kõrget ehitustöö kvaliteeti.
Pinnase vajumine toob keldrisse vee
Tüüpilise puudusena võib välja tuua ka elamute liiga madala sokli ja pinnasemuru rajamise kontaktis hoone sokliosaga. See põhjustab vee imendumist betooni, mis soodustab betooni lagunemist.
Foto. Hooneümbrise kalle on maja poole, juhtides pinnavee keldrisse. Allikas: Uuringu aruanne
Raudbetoonist ehitamisel tuleb horisontaalsed betoonipinnad isoleerida vee või märja pinnasega kokkupuutest. Mitmel juhul on hoone ümbruse pinnas ära vajunud, põhjustades pinnavee valgumist hoone poole.
- Katus kaitseb ja hoiab sooja
- Puithoone lisasoojustamine
- Puit tuleb vahetada puidu vastu
- Kuidas avastada liigne niiskus ja milline on niiskuse mõju Sinu tervisele
- Millest tuleks alustada vana maja korrastamisel
- Mis vahe on restaureerimisel, renoveerimisel ja rekonstrueerimisel?
- Tuli on puithoone tõsine vaenlane
- Vannituba kasvatab seeni
- Majad allpool tänavapinda
- Puithoone vaheseintel on oluline roll
Lehekülg 18 / 48