Puit tuleb vahetada puidu vastu
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on alumised kolm palgirida, akendealune piirkond ning lõuna- ja läänepoolne fassaad.
Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” antakse nõu, kuidas asendada puithoonete kahjustunud seinaosi.
Välisseinte renoveerimisel on olulisimad tööd
- kahjustunud seinaosade asendamine,
- vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tagamine,
- välislaudise renoveerimine ja
- soojuskadude (läbipuhutavus, soojusjuhtivus, külmasillad) vähendamine.

Foto. Sokli renoveerimise põhimõtteline skeem (vasakul). Üldiselt korrektselt renoveeritud sokkel; vaid fassaadivoodri taguse tuulutus on jäetud tegemata, mis raskendab seina kuivamist (paremal). (Allikas: Uuringu arunnae)
Enne renoveerimistöid tuleb alati selgitada, milline on välisseinapalkide seisukord. Tüüpilised kahjustunud piirkonnad on
- alumised kolm palgirida,
- akendealune piirkond ja muud kohad, kus vesi on seina valgunud, ning
- lõuna- ja läänepoolne fassaad.
Nendes piirkondades vajavad puitosad reeglina asendamist või proteesimist. Asendamise vajalikkuse hindamise juures tuleb peale biokahjustuse arvesse võtta ka puidu niiskust.
Kui nähtavat kahjustust ei ole, kuid mõõtes saadakse puidu niiskuseks üle kiu küllastuse (>30 %), siis tuleb puit välja vahetada või kuivatada. Biokahjustunud puidu kuivatamisel peab lõppniiskus olema <15 % (selle juures hävib puidus olev võimalik mädanikkahjustus). Välitingimustes on seda raske saavutada.
Tihti on kahjustunud palgi sisemus, kuigi palgi välispind on visuaalselt korras. Puiduproovi võib võtta südamikpuuri või saega. Mädanikkahjustusega palke ei ole õige alles jätta.
Niiskuskahjustusega palgid tuleb välja vahetada
Mõõta tuleb seina jääva puidu niiskust. Oluline on, et puit oleks kuiv ka palgi seest, mitte ainult pinnalähedasest kihist. Seetõttu võib kuivamisperiood olla väga pikk. Seina jäänud puit niisutab ka teisi ehitusosasid ja võib seal põhjustada kahjustusi.
Kui on oht, et puit saab jätkuvalt märjaks, tuleb seda keemiliselt töödelda sügavale puitu imbuvate õlialuseliste seenetõrjevahenditega (mitte vesialuseliste ega lahusti baasil toimivate vahenditega) või difusioonpreparaadiga.
Väiksemate kahjustuste korral piisab proteesimisest, mille puhul kahjustunud palk, kandepost või alusvöö asendatakse lokaalselt uuega. Ulatuslikuma kahjustuse puhul tuleb kaaluda palkide väljavahetamist, mille puhul kahjustunud palk asendatakse uue, võimalikult sarnase kujuga palgiga.
Sõrestikseinte puhul tuleb mädaniku esinemisel asendada või proteesida aluspruss.
Rõhtpalkhoones on alumist palki lihtsam vahetada, kuna sein moodustab suure tala ehk terviku, mida saab tungrauaga tõsta ka vähestest kohtadest. Püstpalk või -plankseina puhul on asendustöö mõnevõrra keerukam, kuid kindlasti võimalik.
Alumiste palkide kahjustuse põhjuseks on palgi ja vundamendi vahelise hüdroisolatsiooni puudumine või liiga madal sokkel. Sokli kõrgus peaks olema üle 30 cm. Vajadusel tuleb planeerida maapinda, pöörates samas tähelepanu sellele, et maapinna kalle (>1/20) jääks hoonest eemale ega kahjustataks vundamenti. Kui hooneümbruse planeerimine pole võimalik, siis võib ka uus palk varsti väljavahetamist vajada, sest kahjustuse põhjus on likvideerimata. Sellisel juhul võib kaaluda vastupidavama ehitusmaterjali kasutamist.
Üksnes „uppumine“ õigustab kivi kasutamist
Üks võimalus on kasutada keramsiitplokkmüüritist: seina alla laotakse üks-kaks rida keramsiitplokke, millega viiakse niiskustundlikum materjal (puit) maapinnast kõrgemale.

Fotod. Seina alumiste palkide (vasakul) osaline (~10 cm) asendamine keramsiitplokkmüüritisega ja proovide võtmine säilinud puidust (paremal) (Allikas: Uuringu aruanne)
Soojustehniliselt ei ole see parim lahendus, kuna lisasoojustuseta jääb selle seinaosa soojusjuhtivus ligi kaks korda suuremaks palkseina soojusjuhtivusest. Probleemi võib veelgi suurendada paiknemine külmal vundamendil.
Kui puitkorterelamu kriitilisim külmasild oli juba varem seina ja sokli liitekohas, siis keramsiitplokkmüüritise korral suureneb probleem veelgi. Seina ja sokli lisasoojustamisega saab seda oluliselt vähendada.
Kõrge sokli korral ei ole keramsiitplokkmüüritise kasutamine põhjendatud. Sokli alumiste palkide asendamine plokkide vm kivimaterjaliga on õigustatud üksnes juhul, kui maja on maapinna tõstmise tagajärjel tugevasti pinnasesse “uppunud” ja hoonet ümbritseva maapinna tagasi allapoole viimine ei ole mingil põhjusel mõeldav.
Kuidas avastada liigne niiskus ja milline on niiskuse mõju Sinu tervisele
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Liigniiskus ja veelekked – avasta need juba varajastest märkidest, vastasel juhul võib Sinu maja väärtus väga kiiresti langeda tekkivate probleemide tõttu. Nii, nagu inimene võib vähki haigestuda, võib seda teha ka Su kodu, tavaliselt on selleks probleemiks avastamata niiskus!
Niiskus võib olla hea ja halb. Kui Sa saavutad õige tasakaalu, on Sinu pere ja Sinu maja tervis korras. Kui aga niiskust on liiga palju, avaldab see mõju mitte ainult maja konstruktsioonidele, vaid ka Sinu ja terve perekonna tervisele ning heaolule. Kas on võimalik, et keegi Sinu perest magab niiske seina ääres, mis võib olla täis hallitusseeni? Võib-olla hingavad nad sisse hallitusseene eoseid?

Foto: Roheliselt tähistatud ala on soojuskaameraga nähtav hallituse tekkeks ohustatud piirkonnana. Seinale on tekkinud juba ka hallitus.
Kui niiskustase on tasakaalus, pole me sellest isegi teadlikud ning loomulikult ei suuda „näha“, et sisekliima on korras. Aga kui niiskuse tasakaal on paigast ära, märgistab niiskus oma territooriumi halvasti avastatavates kohtades. Harilikult ei avasta me neid kohti enne, kui kahju on juba nähtav: mädanev puit, niisked seinad, roostetav metall, hallitavad pinnad, kondentsvesi akendel, kooruv värv jne. Liiga kuiva õhu korral kogeme me kuivust ninas ja hingamisteedes.
Üks paljudest asjadest, mida Sa oma kodu kohta niiskuse avastamisel õpid, on, et peamiselt tuleb niiskuslekke põhjuseid otsida ajast, mil ehitajad, santehnikud, ehitusmaterjalide tootjad ja projekteerijad juba eos vigu tegid, kui Su maja ehitasid. Kas Sa teadsid, et on juhuseid uute vastehitatud majadega, mis kannatavad varjatud niiskuse ja lekete all juba esimesest päevast peale?
Vähenda riske kodu ostmisel ja lase teha soojuspildid! Soojuspiltide abil me suudame kiiresti tuvastada niisked kohad ja leida peidetud vigu.
- Millest tuleks alustada vana maja korrastamisel
- Mis vahe on restaureerimisel, renoveerimisel ja rekonstrueerimisel?
- Tuli on puithoone tõsine vaenlane
- Vannituba kasvatab seeni
- Majad allpool tänavapinda
- Puithoone vaheseintel on oluline roll
- Millest sõltub sisekliima?
- Kuidas välisseina katta?
- Kuidas valida audiitorit?
- Kaitse välisseina!
Lehekülg 20 / 48