Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Energiamärgise kõige olulisem näitaja on kaalutud energiaerikasutuse väärtus ning selle koht värvilisel skaalal ehk klass. Energiaerikasutus peegeldab terve hoone energiatarbimise kulu ning mõõdetakse keskmise aastase energiakuluga kilovatt tundides ühe m2 kohta. Kuidas aga see näitaja leitakse? Järgnevalt ma selgitan ühe kaugküttel elamu näite varal arvutuskäiku.
Lähteandmed
| Aadress: | Tallinn | |
| Kirjeldus: | Kasutuses olev korterelamu, 40 korterit | |
| Soojavarustus: | kaugküttel elamu | |
| Soojusallikas: | vesi | |
| Ventilatsioon: | puudub mehhaanise ventilatsiooni süsteem | |
| Köetav pind (m2): | 2 400 | |
| 1. Aastane soojuse kulu soojusarvestite alusel: | ||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | |
| 2005 | 396 | |
| 2006 | 384 | |
| 2007 | 381 | |
| 2. Kütte osa soojuse kulust (kuna täpselt ei ole kütte ja sooja tarbevee valmistamise suhe teada, siis hinnati see koos hoone haldajaga suhtele 70%-30%) | ||
| Aasta | Protsent | Kulu (MWh/a) |
| 2005 | 70% | 277,2 |
| 2006 | 70% | 268,8 |
| 2007 | 70% | 266,7 |
| 3. Sooja vee tarbimise osa soojuse kulust | ||
| Aasta | Protsent | Kulu (MWh/a) |
| 2005 | 30% | 118,8 |
| 2006 | 30% | 115,2 |
| 2007 | 30% | 114,3 |
| 4. Aastane elektri kulu elektriarvesti näitude alusel | ||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | |
| 2005 | 65 | |
| 2006 | 68 | |
| 2007 | 70 | |
Lisaks eelnevatele andmetele on vajalik arvesse võtta ka, kui külmad või soojad olid need aastad võrreldes keskmise ehk normaalaastaga. Selleks kasutatakse kraadpäevade mõistet, mille kohta leiab infot Kredex-i koduleheküljelt.
| 5. Kraadpäevade arv Tallinna kohta tasakaalutemperatuuril 17C | ||
| Aasta | Kraadpäevi | |
| 2005 | 3977 | |
| 2006 | 3800 | |
| 2007 | 3761 | |
| Normaalaasta | 4220 | |
Arvutused
| 1. Normaalaastale taandatud mõõdetud soojuse kulu küttele | |||
| Aasta | Kulu (MWh/a) | Arvutus | |
| 2005 | 294,14 | 277,2*4220/3977 | |
| 2006 | 298,51 | 268,8*4220/3800 | |
| 2007 | 299,25 | 266,7*4220/3761 | |
| 2. Kolme aasta keskmine hoone aastane normaalaastale taandatud soojuse kulu küttele, kulu sooja tarbevee soojendamiseks ja elektri kulu | |||
| Kulu (MWh/a) | Arvutus | ||
| Küte | 297,3 | (294,14+298,51+299,25)/3 | |
| Soe tarbevesi | 116,1 | (118,8+115,2+114,3)/3 | |
| Elekter | 67,67 | (65+68+70)/3 | |
| 3. Kaalumisteguriga läbi korrutatud soojuse kulu | |||
| Kulu (MWh/a) | Kaalumistegur | Kulu kaalumisteguriga korrutatult (MWh/a) |
|
| Küte | 297,3 | 0,9 | 267,57 |
| Soe tarbevesi | 116,1 | 0,9 | 104,49 |
| Elekter | 67,67 | 2 | 135,34 |
| 4. Kolme aasta keskmine hoone aastane energiakasutus | |||
| Kulu (MWh/a) | Arvutus | ||
| 507,4 | 267,57+104,49+135,34 | ||
| 5. Hoone aastane kaalutud energiaerikasutus (kWh/m2a) | |||
| Kulu (kWh/m2a) | Arvutus | ||
| 211 | 507,4*1000/2400 | ||
| 6. Kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus | |||
| Kulu (kWh/m2a) | Arvutus | ||
| 200 | (297,3+116,1+67,67)*1000/2400 | ||
Vastavalt kaalutud energiaerikasutusele 211 kWh/m2a, kuulub see hoone klassi E
Lehekülg 46 / 46