Millest alustada korruselamu renoveerimist?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.
Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:
1. Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus
2. Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
3. Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.
4. Katus
korrusmaja katus
Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ)
5. Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.
6. Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.
7. Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.
Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada.
Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Alates 2009 aasta jaanuarist on Eestis kasutusel hoonete energiamärgised. Et energiamärgise omamine on paljudel juhtudel kohustustuslik, siis räägime mõne sõnaga, mis on need olulised asjad, mida korteriühistu võiks energiamärgise kohta teada.
Energiamärgis
Ehitusseadus ütleb, et "energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiakasutusega" [Ehitusseadus §3]. Lahtiseletatult tähendab see seda, et energiamärgis võrdleb teie korterelamu kogu energiakasutust (küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi, köögid) kõigi teiste korterelamute energiakasutusega ühe ruutmeetri kohta.
Joonis. Energiamärgise esilehe kujundus
Energiamärgis koosneb kokku neljast osast, millest esimene ja kõige tähtsam on vasakul nähtav ilusa värvilise skaalaga leht. Sellel skaalal on kaalutud energiaerikasutuse klassid A-st G-ni. Projekti järgi koostatud energiamärgise korral nimetatakase seda ka energiatõhususe klassiks. Klassi A kuulumiseks peab ühe m2 kohta kuluma aastas vähem energiat kui 100 kilovatt tundi [kWh].
Sellised on korterelamute kaalutud energiaerikasutuse skaala vahemikud:
|
Kaalutud energiaerikasutus |
Klass |
| kuni 100 | A |
| 101 - 120 | B |
| 121 - 150 | C |
| 151 - 200 | D |
| 201 - 250 | E |
| 251 - 300 | F |
| 301 või enam | G |
Enamasti kuuluvad vanemad korterelamud klassi D või E. Uutel ehitatavatel korterelamutel peab klass olema vähemalt C.
Energiamärgise teisel osal on loetletud soovitatavad energiasäästumeetmed. Nende meetmete soovitused on antud enamasti energiamärgise väljastaja kõhutunde järgi. Lõpliku otsuse langetamiseks on kindlasti soovitatav lasta läbi viia ka energiaaudit.
Kolmas energiamärgise osa sisaldab arvutuste lähteandmeid, mille õigsust kinnitab korteriühistu esindaja oma allkirjaga. Neljandal osal on näidatud kaalutud energiaerikasutuse arvutuste käik.
Vajalikud lähteandmed
Energiaerikasutuse leidmiseks on vaja teada kogu hoone energiakasutust sh. küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi ja köögid. Lisaks sellele on vaja teada veel kasutatavaid energiaallikaid ja köetava pinna suurust ning korterite arvu.
Vajalikud andmed hoone kohta on järgmised:
- ehitisregistri kood
- ehitusaasta ja oluliste rekonstrueerimistööde loetelu koos aastatega
- köetav pind (m2). Köetava pinna hulka arvestatakse ka trepikojad, isegi kui radiaatorid on trepikojast eemaldatud. Köetava pinna hulka ei arvestata keldrit, mis on soe magistraaltorude soojaeralduse tõttu.
- pindade kasutatavus ning hoone sisekliima (niiskus, ventilatsioon, temperatuur jms)
- viimase kütteperioodi jaanuari, veebruari ja märtsi vajatud energia või kütuse kulu, väljendatud kroonides ja eurodes eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
Energiakasutuse kohta vajatakse järgmisi andmeid soovitavalt viimase kolme aasta kohta:
- kõik kütte ja energia liigid koos kogustega
- sooja tarbevee ettevalmistamiseks kasutatud energia kogused (kui ei ole teada, siis hinnatakse see suurus umbes 30% peale kogu energiakogusest)
- kogu hoone kasutatud elekter (kui on teada ainult üldelekter, siis hindab energiamärgise koostaja majapidamiste elektrikulu kaudselt)
Lisaks eelnevale tasub teada, et erinevad energiakandjad (kaugküte, gaas, elekter jms) mõjutavad kaalutud energiaerikasutuse väärtust erinevalt. See tuleb sellest, et poliitiliselt on mõned energiaallikad teistest keskkonnamõjude tõttu eelistatumad. Näiteks kõige soodsama kaalutud energiaerikasutuse klassi annavad taastuvtoormel põhinevad kütused nagu puit ning muud biokütused v.a. turvas. Teine eelistatum energiakandja on kaugküte. Kõige ebasoodsam on elektri kasutamine. Seega, kui sooja tarbevett valmistatakse boileritega, siis võib arvutatud kaalutud energiaerikasutus langeda ka terve klassi võrra.
Kaalutud energiaerikasutuse mõistes sõna "kaalutud" tähendab vastavale energiakandja liigile antud kaalumisteguri mõju energiaerikasutusele. Sellepärast on soovituslik energiamärgise märkuste lahtris välja tuua ka kaalumistegurita arvutatud hoone aastane energiaerikasutus.
Lehekülg 45 / 46