Kuidas paneelmaja soojustada?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Paneelmaja soojustamisele peavad kindlasti eelnema hoone ehitustehniline ülevaatus/ekspertiis ja energiaaudit.
Suurpaneelelamute välisseinapaneelide liitekohad sisaldavad tõsiseid külmasildu, kinnitab aastail 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga".
Kõnealused külmasillad tuleb likvideerida, vältimaks hallituse teket liitekohtade sisepindadel ja tagamaks tervislikku sisekliimat. Külmasildade likvideerimiseks piisab üldjuhul 70-50 mm paksusest välimisest lisasoojustusest.
Samas on nii õhukese lisasoojustuse paigaldamine majanduslikult ebaotstarbekas. Soojustuse paksuse osakaal kogu lisasoojustamise hinnas on paksemast soojustusest saadava energiasäästuga võrreldes väikene. Energiatõhususe seisukohalt otstarbekas soojustuse paksus on 15-20 cm.
Sarnaselt välisseintega tuleb soojustada ka lodža ja rõdu välissein ning lodža külgseinad. Lodža külgseintes võib piirduda õhema, 50 mm soojustuse paksusega.
Välisseinte lisasoojustamise korral tuleb asendada ka kõik ääre-, serva- ja katteplekid.
Hoiatav näide
Uurimuses on analüüsitud ka ühe viiekorruselise 75 korteriga elamu ebaõnnestunud soojustustöid. Energiaauditi käigus pakuti hoone jaoks välja kaks soovitavat renoveerimispaketti.
Esimene pakett: küttesüsteemi täielik renoveerimine (v.a soojussõlm) + fassaadi soojustamine. Investeering ~2,5 mln, aastane sääst 25 kWh/m2 ja investeeringu lihttasuvusaeg ~14 a.
Teine pakett: küttesüsteemi täielik renoveerimine + lamekatuse ja fassaadi soojustamine + akende vahetus + ventilatsiooni korrastamine. Investeering ~3,6 mln, aastane sääst 37 kWh/m2 ja investeeringu lihttasuvusaeg ~13 a.
Korteriühistu valis kolmanda tee. Otsaseinad soojustati 50 mm kivivilla ja 25 mm puitkiudtuuletõkkeplaadiga. Küljefassaadi viimistleti tsementkiudplaadiga ja akende vahel olev 5 cm tagasiaste täideti kahe kihi puitkiudplaadiga. Meetme maksumus oli ~1,9 mln ja lihttasuvusaeg >45 aastat (lahenduse tööeaks võib hinnata 30 aastat).
Üheksa korda mõõda…
Kirjeldatud otsuse tulemusena paranes vaid hoone välisilme. Fassaadi katmine lisasoojustamata on kallis ettevõtmine ja energiasäästu ei anna. Otsaseinte õhuke lisasoojustus ei võimaldanud saavutada isegi nõuetele vastavat piirde soojajuhtivuse taset.
Puitkiudplaat paigaldati akende vahele ebakvaliteetselt. Kuna välisõhk pääseb soojustusekihtide vahele, on selle abil saavutatav energiasääst väike ning väheneb veelgi küttesüsteemi tasakaalustamata jätmise tõttu.
Pärast niisugust fassaadi iluravi on ühistul kaelas koormis keskmiselt >25000 krooni korteri kohta. Sellistes tingimustes on väga raske uusi renoveerimisi alustada. Kuna fassaadid on kaetud, siis nende lisasoojustamine tähendaks paigaldatud fassaadiplaatide mahavõtmist.
Toodud näitest on näha, et enne renoveerimistöid on vaja kindlasti läbi viia hoone ehitustehniline ülevaatus/ekspertiis ja energiaaudit. Alles seejärel võib hakata tegelema projekteerimisega ja ehitustöödega.
Praegusel juhul eelnes ehitustöödele vaid hinnapakkumiste võtmine ehitusfirmadelt. Tegemata jäi ka järelevalve professionaalne töö.
Seestpoolt ei soojustata
Sageli tekib küsimus, kas lisasoojustust võib teha seestpoolt. Arvutused ja välimõõtmised näitavad, et seespoolse lisasoojustuse korral ei ole välispiire niiskustehniliselt turvaline.
Seespoolne lisasoojustamine toob kaasa soojustatava tarindi temperatuuri languse. Lisaks oma korteri olukorrale kahjustab seespoolne lisasoojustamine ka naaberkorteri olukorda. Kui näiteks soojustada seestpoolt ära ühe korteri välisseinad, siis langeb temperatuur ka teise korteri välisseina ja vaheseina (või vahelae) liitekohas, suurendades naaberkorteris hallituse ning kondensaadi tekke riski.
Välisseinad korda!
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Enne paneelmaja soojustamist tuleb parandada murenenud välispaneelid ning korrastada vuugivahed.
Ehitise elukaare teooria kohaselt on elamu keskmine tööiga ligikaudu 50–70 aastat, nendib aastail 2008–2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga”. Niisugusesse eluikka jõudnud elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme võib lugeda nii füüsiliselt kui moraalselt vananenuks, mistõttu hoone vajab lisaks järjepidevatele hooldustöödele suuremahulisemaid rekonstrueerimistöid. Suurem osa Eesti eluasemefondist on praeguseks sellise eluea saavutanud või siis sellele lähenemas.
Alljärgnevalt vaatleme, mida kõnealuse uuringu kinnitusel hoone noorendamiseks teha saab ning tuleb. Alustame välisseintest.
Välispaneelide olukord
Suurpaneelelamute välisseinad võivad olla kas kolmekihilistest paneelidest paksusega 250–300 mm või ühekihilisest kergbetoonist (gaasbetoonist, keramsiitbetoonist, põlevkivituhkbetoonist). Kuna Eesti kliimas vahelduvad talveperioodil sageli külma- ja soojakraadid, tuleb välisseintel hoone kasutusea jooksul läbi teha arvukaid külmumis-sulamistsükleid. Vähese külmakindluse tõttu on vanemate hoonete fassaadid juba lagunema hakanud. See tähendab, et betooni pealispind mureneb, tekkida võivad ka betoonisisesed praod.
Sõltuvalt kahjustuste ulatusest pakub uuring välja kaks põhimõttelist lahendust. Hoonete puhul, mille paneelid ei ole veel olulisel määral murenenud, tuleks fassaad katta veekindla fassaadikattega, mis on tagant tuulutatav. Soovitav on ühtlasi fassaadi lisasoojustada, sest see väldib betooni külmumist ning suurendab fassaadi remondi maksumust vaid paarikümne protsendi võrra, vähendades samas oluliselt kütteenergia kulu.
Tsementmört on jäik ja ei sobi vuukide täiteks. Allikas: Kredex
Vuukide täitmine
Paneelidevahelised vuugid olid paljudel uuritud paneelelamutel täidetud tsementmördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea. Tsementmört on jäik ega võimalda vaba deformeerumist temperatuuri mõjul. Montaaživaht laguneb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid mastiksiga töödeldud vuuk on kliimakoormuste suhtes üldiselt vastupidav. Sel puhul võib probleeme ette tulla vaid juhul, kui vuugimastiks pole paneeliga korralikult nakkunud.
Paneelidevahelisi vuuke korrastades tuleb vana mastiks või mört ja vajadusel ka vana tihendusköis neist eemaldada. Vuugi laius peab olema vähemalt 1 cm, et oleks tagatud mastiksi lubatud deformatsioon. Vuugi külgpinnad tuleb puhastada ja kruntida. Paneelidevahelisse vuuki paigaldatakse uus või täiendav vuuginöör, mille ülesanne on olla mastiksile toeks ja anda talle õige ristlõikekuju.
Tihendusnöör peab olema õigel sügavusel: tema välispind peab paiknema paneeli välispinnast või faasitud servade puhul faasi tagaservast poole vuugi laiuse sügavusel. Lõpuks tuleb paneelidevaheline vuuk uretaanmastiksiga täita. Kui fassaadid lisasoojustatakse, piisab lahtiste vuukide montaaživahuga täitmisest. Vuukide tsementmördiga täitmisel pole mõtet.
- Korterelamu katlamaja plussid ja miinused
- Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus?
- Korrusmajade sisekliima jätab soovida
- Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja?
- Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel?
- Millest alustada korruselamu renoveerimist?
- Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?
- Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass?
Lehekülg 44 / 48