Sisekliima eest tuleb hoolt kanda
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Halb toaõhk võib inimese haigeks teha, põhjustades isegi liigesevalu ja palavikku.
Inimesed veedavad keskmiselt 80% ajast ruumides. Ruumiõhust sõltub tervis ja enesetunne - halb õhk võib põhjustada terviseprobleeme. Alljärgnevalt refereerime aastail 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" peamisi selle probleemiga seotud seisukohti.
Ruumi sisekliima peab tagama mugava tunde. Mõiste "ruumiõhu kvaliteet" ei tähenda ainult õhu füüsikalisi parameetreid, vaid inimesele toimivate kõikide tegurite kogumit, sh. mikrobioloogilised (hallitusseened ja nende laguproduktid), keemilised ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid (ruumis viibivate inimeste tegevus ja tervislik seisund, ruumide ülekoormus jms) ning kütte, ventilatsiooni ja valgustuse parameetreid.
Mikroobe ja viirusi on toas rohkem kui õues
Tähtsamad siseõhu bioloogilised riskitegurid on mikroobid, viirused, seened, hallitusseened, mükoplasma, taimed (õietolm), lülijalgsed (tolmulest) ja loomad (närilised, koduloomad, linnud).
Alternaria spp, üks kõige rohkem levinumaid hallitusseeni
Mikroobe ja viirusi on siseruumides rohkem kui välisõhus, kus ultraviolettkiirgus nende paljunemist takistab, sisekeskkonnas soodustab paljunemist niiskus. Õietolmu võivad tekitada ka kodutaimed, kuid rohkem leidub seda siiski välisõhus. Õietolm satub ruumiõhku ventilatsiooni, riiete või koduloomadega.
Hallitusseente kasvuks on vajalikud kolm eeltingimust: soojus, niiskus ja toitained. Need on aga olemas enamikes ruumides. Hallitusseente sisaldus ruumiõhus võib erineda olenevalt aastaajast, hoone asukohast ja niiskuskahjustustest, ruumide seisundist, korrashoiust ja kasutamisest. Soojal aastaajal on hallitusseente sisaldus välis- ja ruumiõhus suurem kui talvel. Maakohtades on hallitusseeni ruumiõhus rohkem kui asulates. Hallitusseente sisaldus võib ruumiõhus hetkeks kõrgeks tõusta ka koristamise või mullaste toiduainete käitlemise järel.
Hallitus on väga kahjulik
Mitmed hallitusseened eritavad toksiine ja tekitavad allergiat. Tervisele ohtlikumad on need seened, mis vajavad kasvuks kõrget õhuniiskust. Ärritusnähtusid kutsuvad esile hallitusseente erilised ühendid, nt alkaloidid, aldehüüdid, estrid ja süsivesinikud. Viimased tekitavad kergesti tuntavat hallituslõhna.
Halb õhuvahetus, kõrge õhuniiskus ja hallitusseente kõrge sisaldus ruumiõhus liituvad sageli üksteisega, mistõttu võib tekkida mitmesuguseid tervisehäireid. Nende kaasteguritena võivad toimida ka näiteks tolmulestad, koduloomade karvad ja epiteelid. Praktikas on võimatu eraldada üksikute komponentide osakaalu tervisehäirete kujunemisel.
Hallitusseened võivad põhjustada või süvendada astmat, tekitada allergilist nohu ja lööbeid või silmapõletikku. Hallitusseente laguained võivad põhjustada ninakinnisust, ninaverejooksu ja nohu, neeluärritust ja kurguvalu, köha, silmade sügelemist ja punetust ning naha sügelemist ja punetust.
Halb enesetunne, väsimus, kerge palavik, peavalu ja lihasevalu ei pruugigi alati sesoonse viirusega seotud olla, vaid võivad tuleneda hoopis hoone kehvast sisekliimast.
Miks on soojustamine kasulik?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
"Ära küta õhku!" on OÜ Auricu tunnuslause. Sellest lähtuvalt nad ka tegutsevad - pikaajaliste kogemustega meistrid renoveerivad ja soojustavad fassaade nii vill- kui vahtpolüstüroolplaatidega. Õige soojustamine annab kuni 45% väiksema küttearve.
Tanel Tereping ja Rainis Rebane Auricu OÜ-st on valmis igale tellijale energiaauditist lähtuvalt täpselt välja arvutama, kui kiiresti maja soojustamine end ära tasub.
Hiljuti tehtud tasuvusarvestus 60 korteriga viiekorruselise maja jaoks näitas, et kui selle seinad 150 mm ja otsaseinad 200 mm soojustusega katta ning rõdud kinni ehitada, siis ulatub töö maksumus peaaegu 2 miljoni kroonini, kuid isegi praeguste küttehindade ja tänavusest soojemate talvede korral tasuks see end elanikele ära vähem kui kümne aastaga.
Mõni aeg tagasi soojustatud puuküttega paneelmaja elanikud kinnitavad, et pärast soojustamist pidid nad isegi tänavutalviste 30-kraadiste külmadega kütma vaid korra päevas, muidu ülepäeviti või isegi üksnes kord kolme päeva tagant, enne soojustamist oli aga isegi pehmel talvel tarvis mitu korda päevas kütta.
Viimati kirjeldatud 12 korteriga majale pandi 100 mm soojustus, soojustati ka vundament, pandi nurkadesse uued metallkonstruktsioonid, ette uued aknad, välisuksed, ehitati uued varikatused. Kõik kokku läks maksma umbes 400 000 krooni.
Soojapidavusele lisaks on oluline ka maja väljanägemine. Selle firma soojustatud majad on mõnikord saanud nii uhke uue kuue, et pärast soojustustöid tulevad külalised ei oska maja enam äragi tunda…
Firma on mineraalvilla kasutades soojustanud ka puumaju. Pikaajaliste kogemustega varem teiste ettevõtete alluvuses töötanud meistrid on renoveerinud kõige nõudlikumaidki objekte (muuhulgas osalenud Tartu Ülikooli peahoone renoveerimisel).
Elanikel ei maksaks hoone soojustamiseks laenuvõtmist peljata, on Tanel Tereping ja Rainis Rebane veendunud. Seda enam veel praegu, mil riik Kredexi kaudu niisuguseid laene toetab.
Aastase laenumakse suurus võib vabalt olla just niisama suur, kui sama perioodi küttearve kokkuhoid, kinnitavad nad. Sel juhul on aga mõistlikum maksta juba soojustamise, mitte välisõhku haihtuva soojuse eest.
- Ventilatsioon vajab renoveerimist
- Kuidas soojustada Tartu Maja katust?
- Katus soojapidavaks!
- Kuidas paneelmaja soojustada?
- Välisseinad korda!
- Korterelamu katlamaja plussid ja miinused
- Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus?
- Korrusmajade sisekliima jätab soovida
- Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja?
- Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel?
Lehekülg 39 / 46