Ventilatsioon vajab renoveerimist
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Loomulik ventilatsioon head sisekliimat ei taga
Suurpaneelelamute ventilatsiooni renoveerimine on hädavajalik, kinnitab aastail 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga". Alljärgnevalt refereerime peamisi selle probleemiga seotud soovitusi nimetatud uurimuses.
Enne 1990. aastat ehitatud suurpaneelelamutes on reeglina loomulik ventilatsioon. Värske õhk jõuab ruumidesse piirete ebatiheduste kaudu, väljatõmme toimub väljatõmberestide ja ehituslike ventilatsioonikanalite süsteemi kaudu. Loomuliku ventilatsiooni puhul hakkab õhk liikuma põhiliselt välis- ja siseõhu tiheduste erinevuse tõttu ning tuule mõjul. Kui pole temperatuurierinevust või tuult, siis õhk kanalites ei liigu.
Kui samaaegselt pole võimalik tugevdada ventileerimist kõigis ruumides akende avamise teel, on oht, et õhuvahetus jääb liiga väikeseks. Seda eriti suvel, mil on oht, et õhu niiskussisaldus võib tõusta liiga kõrgeks. See võib omakorda põhjustada ehitus- ja viimistlusmaterjalide hallitamist ja mädanemist.
Õhk võib loomuliku ventilatsiooni kanalites liikuda ka vales suunas ja põhjustada hügieeni- ja tuuletõmbeprobleeme. Renoveerimata elamute alumistel korrustel võib õhuvahetus talvel olla isegi liiga suur, suvel aga liiga väike. Ülemiste korruste korterites on õhuvahetus üldjuhul alati ebapiisav. Ülemistel korrustel olid projektis ette nähtud väljatõmbeventilaatorid, mis aga puuduvad või on eemaldatud.
Loomulik õhuvahetus väheneb väga oluliselt akende vahetusega. Puuduliku ventilatsiooni tõttu võivad hoonetes hakata vohama hallitus ja selle laguproduktid.
Ventilatsiooni renoveerimist tuleb alustada olemasoleva olukorra selgitamise, ventilatsioonikanalite uurimise ja kaardistamisega. Vajadusel tuleb ventilatsioonikanalid puhastada ning tihendada. Tuleb kontrollida, kas korterid on ühendatud õige ventilatsioonikanaliga.
Ventilatsioonilõõride sulgemine on lubamatu
Tuleb arvestada, et hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Osad renoveerimislahendused ei sobi kõikidele suurpaneelelamutele.
Renoveerimislahenduste väljatöötamisel on eeldatud, et korteris ei viibita pidevalt. Seetõttu on õhuvahetus määratud kahe olukorra jaoks. 10 h päevas on õhuvahetus väiksem ja 14 h päevas suurem. Kui korterid on pidevas kasutuses (lastega pered, vanurid), tuleb õhuvooluhulkasid suurendada.
Loomuliku ventilatsiooni korrastamine
See variant on kõige odavam. Tuleb aga arvestada, et vajalikku sisekliimat see ei taga ning selle variandiga ei saa lahendada hallitus- ja niiskusprobleeme. Lahendus sobib viiekorruseliste ja üheksakorruseliste suurpaneelelamute kõikide korterite jaoks. Ventilatsioonikanalid tuleb puhastada ja kaardistada. Vajadusel tuleb korter ühendada õigesse ventilatsioonikanalisse.
Loomuliku ventilatsiooni korrastamine ning värskeõhuklappide lisamine
Lisaks eelnevas lahenduses kirjeldatud meetmetele lisatakse korteri välisseintesse värskeõhuklapid. Eelistatavaim on lahendus, kus värskeõhuklapp paigaldatakse radiaatori taha. See võimaldab välisõhu ülessoojendamist enne ruumi sisenemist. Selle lahenduse korral võib vajalik õhuvooluhulk tagatud olla madalatel temperatuuridel ja alumistel korrustel.
Et tagada vajalik õhuvahetus, tuleb paigaldada värskeõhuklapp koos ventilaatoriga. Ventilaatori tekitatav müra on aga 27 dB. Vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusele nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" on tehnoseadmete poolt tekitatava müra soovituslik taotlustase 25 dB.
Mehaaniline väljatõmme köögist ja sanitaarruumidest, värskeõhuklappide lisamine
Sel juhul paigaldatakse kööki pliidikubu, sanitaarruumidesse väljatõmbe ventilaatorid, magamistubadesse ja elutuppa värskeõhuklapid. Nii on võimalik tagada korteris rahuldav sisekliima suhteliselt väikese alginvesteeringuga. Energiakulu on aga süsteemil suur. Kuna pärast renoveerimist on õhuvahetus suurem, suureneb ka ruumide soojusvajadus. Sobib viiekorruselistele hoonetele ning üheksakorruseliste hoonete kaheksanda ja üheksanda korruse jaoks. Plussideks on odav algmaksumus ja võimalus saavutada rahuldav sisekliima.
Mehaaniline sissepuhe/väljatõmme korteripõhise ventilatsiooniagregaadiga
Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse esikusse või kööki. Värske õhk võetakse läbi välisseina. Värske õhu torustik läbimõõduga 125 mm asub köögi lae all. Õhuvõtu torustik tuleb isoleerida kondensaadivastaselt. Sissepuhkeõhk antakse elutuppa ja magamistubadesse. Sissepuhke torustik läbimõõduga 100 mm asub lae all seina ääres. Õhujaotajatena kasutatakse seinapealseid või laeplafoone.
Väljatõmbeõhk juhitakse ära köögist, vannitoast ja WC-st plafoonide kaudu ja köögist pliidikubu kaudu. Väljatõmbetorustik läbimõõduga 100 mm asub lae all, seina ääres. Heitõhk juhitakse olemasolevasse ventilatsioonikanalisse. Korteri ventilatsiooniagregaat tagab väga hea sisekliima, see süsteem hoiab ka energiat kokku, kuna väljapuhutava õhuga soojendatakse sissepuhkeõhku. Süsteemi ehitamine läheb aga maksma ~ 50 000 krooni korteri kohta.
Ruumi sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniagregaadid
Selle süsteemi puhul on ruumides ventilatsiooniagregaadid, väljatõmme toimub WC-st, vannitoast ja köögist. Värskeõhuklapp paigaldatakse kööki, agregaadid elutuppa ja magamistubadesse. Sobib viiekorruselistele hoonetele ning üheksakorruseliste hoonete kaheksanda ja üheksanda korruse jaoks.
Niisugune korteri ventilatsiooniagregaat tagab väga hea sisekliima, see süsteem hoiab ka energiat kokku, kuna väljapuhutava õhuga soojendatakse sissepuhkeõhku.
Alginvesteering on aga suur, agregaadi hind on ~ 12 000 krooni (üks agregaat toa kohta).
Kuidas soojustada Tartu Maja katust?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Kliendi küsimus
Mida soovitavad ehitusinsenerid teha soojustuseks üheksakordse Tartu Maja katusega, mille viimase korruse lae ja katusepaneeli vahel on tuulutatav viiekümne cm kõrgune „pööning“ kaldega keskele. Kas see tuleks katuseremondi ajal üles tõsta ja täita puistematerjaliga? Või jätta nagu on, ja parapeti avade kohalt las lähevad laed higistama külmade korral?
Tean maja, kus katus kaeti enne rullmaterjali 5 cm vahtplastplaatidega ja saavutati sile katus (ilma õhumullideta), aga märkimisväärset temperatuuritõusu ega energiakokkuhoidu mitte. Laed olid külmad ja jäid külmaks. Paremini on mõjunud vahtplastplaatide sissepoole kleepimine (7 mm paksud). Nüüd lagi ei õhka külma. Ainus häda on staatiline elekter, mis tõmbab külge tolmu, seda on raske puhastada. Viie aasta järel pole täheldanud plaatide taguse hallitama minekut ega kondensvee tilkumist, rääkimata higistamisest. Kas nii oli õige toimida?
Vastab Alo Karu, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal, tehnikamagister.
Tuulutatav pööning ei pea alles jääma. Vana tuulutus tuleb sulgeda, sest vastasel korral hakkab soojus ära kanduma lisasoojustuse alt. Sisuliselt ei ole nendel hoonetel tegemist mitte pööningu, vaid kahekihilise katuslaega, kus alumise kihi moodustab korteri lage kattev kandev paneel, mille peale on paigaldatud soojustuspaneelid. Kahe paneelikihi vahele on tuulutusvahe, mis tuleb katuse lisasoojustamisel sulgeda.
Puistevill ei sobi
Küsimusega, kas tuulutatava pööningu korral on see, et laed parapetiavade kohalt higistama hakkavad, paratamatu, on mõeldud ilmselt veeauru kondenseerumist seina nurkades ja ülaosas lae piiril. Veeauru kondenseerumisest tekkinud märgumine ja sellest tulenev hallitus ei sõltu üldjuhul sellest, kas katuslagi on tuulutatav või mitte. See on tingitud eelkõige külmasildadest seina ja katuse- ning parapetipaneeli liitekohtades. Veeauru kondenseerumisprobleemid ei kao üldjuhul peale katuse lisasoojustamist, vaid alles siis, kui lisasoojustatakse ka fassaad ja parapett.
Tuulutusvahe täitmist puistevillaga ei saa soovitada. Nõukogudeaegsete tavalise niiskuskoormusega ruumidega hoonete katuslagedes üldjuhul puudub aurutõke. Nõukogudeaegsed normid nõudsid aurutõkke tegemist vaid niiskete ruumidega hoonetele.
Puistevillaga soojustades saame ilma aurutõkke ja tuulutuseta umbse katuslae, kuhu hoonesisesel niiskusel on vaba sissepääs ja puudub väljapääs. Lisaks sellele on väga raske saavutada kogu olemasoleva väga madala ruumi täitmist puistevillaga. Soojustuspaneelide toetuskohtades tekivad külmasillad. Seepärast on sisuliselt ainuvõimalik lahendus piirdetarindite välispidine soojustamine.
Vahtplast peab olema paksem
Vahtplast sobib lamekatuse soojustamiseks ja lisasoojustamiseks väga hästi. Lihtsalt soojustuse paksu peab olema piisav. Ebapiisava soojustuse puhul võib tekkida veeuru kondenseerumine aurutõkkeks jääva vana hüdroisolatsiooni alla. Piisava soojustuse paksuse saab välja arvutada nn kastepunkti meetodil kas vastava arvutusprogrammiga või valemite abil. Sellist tüüpi majadel on minimaalne lisasoojustuse paksus 180–200 mm, see oleneb olemasoleva soojustuspaneeli paksusest. Teie poolt toodud näites oli lisasoojustuse paksus kõigest 50 mm, mis on selgelt ebapiisav.
Seestpoolt soojustamine ei ole soovitatav ühegi soojustusmaterjaliga. Sellest saadav efekt on näiline. See on pigem kahjulik kui kasulik tegevus. Suure tõenäosusega tekib talvekuudel sisemise soojustuse välispinna ja tarindi sisepinna vahele veeauru kondensaat. Kui esimesel ekspluatatsiooniaastal isegi näiliselt midagi ei juhtu, piisab vaid niiskusrežiimi muutumisest ja sisemine soojustus võib osutuda väga problemaatiliseks.
Üldine reegel ütleb, et piirde niiskustehnilisel projekteerimisel peavad aurutihedamad kihid asuma piirde soojemal ja auru läbilaskvamad külmemal poolel.
Kuigi vahtpolüstüreeni ja betooni aurutakistus on üsna sarnane, on polüstüreeniplaatidel vahekohad, kust veeaur hõlpsasti läbi pääseb. Siin ei aita ka vuukide täitmine polüuretaanvahuga, kuna see materjal ei ole veeaurukindel.
Märgudes kaotab soojustusmaterjal soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Mineraalvillast soojustuse puhul avaldub see ruttu, vahtpolüstüreen imeb niiskust aeglasemalt. Tuleb arvestada, et enamik soojustusmaterjale (sh ka vahtpolüstüreen) ei ole vee- ega veeaurukindlad.
Lisaks kõigele muudab ühe korteri või toaseina või lae seestpoolt soojustamine ka naabertubade/korterite niiskusrežiimi ja see võib põhjustada veeauru kondenseerumist ning sellega kaasnevat hallitust kohtades, kus seda varem polnud. Kui ühe korteri välissein seestpoolt soojustada, siis langeb piirde temperatuur ka selle korteriga kokku puutuvate korterite seina ja laeosa kokkupuutekohtades. Välispiirete seespidine soojustamine ei likvideeri külmasildu ega vähenda soojakadusid.
Kasulikku infot lamekatuse renoveerimise kohta saab ka Alo Karu 2005 aastal ilmunud käsiraamatust „Lamekatuse renoveerimine“ (Ehitame kirjastus 2005), ehitusteabe juhendkaardist ET- 2 0506-0582 Lamekatuse renoveerimine ja kinnisvara hoolduse juhendkaardist KH - E 925-046 Lamekatuse renoveerimine.
- Katus soojapidavaks!
- Kuidas paneelmaja soojustada?
- Välisseinad korda!
- Korterelamu katlamaja plussid ja miinused
- Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus?
- Korrusmajade sisekliima jätab soovida
- Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja?
- Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel?
- Millest alustada korruselamu renoveerimist?
- Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?
Lehekülg 40 / 46