Katus soojapidavaks!
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Kuna paneelmaja katuslaed lasevad palju külma läbi, on mõistlik need lisasoojustada.
Suurpaneelelamute katuste olukord on viimasel ajal oluliselt paranenud, kinnitab aastail 2008–2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga”. Katusekatted on uuendatud, märkimisväärseid probleeme veepidavusega pole.
Ebaühtlase soojustuse mõjul sulanud lumi katusel. (TTÜ)
Paraku on suurpaneelelamute katuslagede soojajuhtivus nii suur, et neid on mõistlik lisasoojustada. See aitab vähendada külmasildasid katuse ja välisseina liitekohas ning katusepaneelide toetuskohtade juures.
Hallitusprobleemidega hoones oleks mõistlik katus lisasoojustada isegi juhul, kui katusekate on korralik. Seejuures peaks lisasoojustus katma ka parapeti, vastasel juhul säilib külmasild läbi parapetipaneeli.
Soojustuse paksus
Igal juhul tuleks katuse lisasoojustamine ette võtta siis, kui hakatakse katusekatet vahetama. Kui rahalised võimalused katust lisasoojustada siiski ei luba, tuleb vana ja uus katusekate teineteisest 20–30 mm paksuse jäiga või pooljäiga mineraalvillast plaadiga eraldada.
See tagab uuele kattele ühtlase aluse ja vana katte deformatsioonid ei mõjuta uut katet. Pikemas perspektiivis võib uue katusekatte paigaldamist ilma katust lisasoojustamata aga ikkagi ebaotstarbekaks lugeda.
Katuse lisasoojustamine on mõistlik ette võtta koos fassaadide lisasoojustamisega. Väiksemate rahaliste võimaluste juures võib soojustada esialgu ainult otsaseinad ja katuse, piirdudes külgseintel katuse ja välisseina liitekoha soojustamisega.
Lisasoojustuse vajaliku paksuse määravad energiatõhususarvutus, katuslae niiskusrežiim ja ehitustehniliselt optimaalne lahendus. Ehitustehniliselt võib soojustuse paksuse piiriks pidada 20–25 cm.
Tuulutusavad ja läbiviigud
Pärast lisasoojustamist tuleb vanad tuulutuseavad sulgeda, et välisõhk ei satuks soojustuse alla. Tuulutusavade sulgemisel tuleb olla kindel, et liigniiskus on katusest välja kuivanud. Seetõttu on soovitav tuulutusavad sulgeda alles ligikaudu aasta pärast soojustustööde tegemist.
Kui vana katusekate jäetakse alles ja lisasoojustus tuleb selle peale, peab lisasoojustuse paksus olema selline, et vana katusekatte all ei kondenseeruks veeaur ega oleks hallituse kasvu ohtu.
Katuse tasapinna tõstmise korral tuleb tagada, et veetõkke ülespöörded korstnatele ja teistele katusest läbiviikudele oleksid vähemalt 30 cm. Katusel paiknevaid ventilatsioonikorstnaid on võimalik laduda kõrgemaks. Madala parapeti korral võib olla vajalik rajada võimalike katusel liikujate – näiteks päästetöötajate – turvalisuse tagamiseks 60 cm kõrgune räästabarjäär.
Teised lahendused
Lisaks olemasoleva lamekatuse lisasoojustamisele on olemas veel kaks üldtunnustatud renoveerimislahendust: madala kaldkatuse ehitamine ning lisakorruse pealeehitamine.
Madalat kaldkatust võib küll lamekatusest mõnevõrra töökindlamaks lugeda, kuid see lahendus on kallim. Kuna korralikult tehtud lamekatus täidab oma ülesannet hästi, siis tasub madala kaldkatuse ehitamise majanduslikku otstarbekust põhjalikult kaaluda.
Lisakorruse ehitamise majanduslik otstarbekus sõltub suuresti olukorrast kinnisvaraturul. Praegusel hetkel see ilmselt otstarbekas ei ole.
Kuidas paneelmaja soojustada?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Paneelmaja soojustamisele peavad kindlasti eelnema hoone ehitustehniline ülevaatus/ekspertiis ja energiaaudit.
Suurpaneelelamute välisseinapaneelide liitekohad sisaldavad tõsiseid külmasildu, kinnitab aastail 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga".
Kõnealused külmasillad tuleb likvideerida, vältimaks hallituse teket liitekohtade sisepindadel ja tagamaks tervislikku sisekliimat. Külmasildade likvideerimiseks piisab üldjuhul 70-50 mm paksusest välimisest lisasoojustusest.
Samas on nii õhukese lisasoojustuse paigaldamine majanduslikult ebaotstarbekas. Soojustuse paksuse osakaal kogu lisasoojustamise hinnas on paksemast soojustusest saadava energiasäästuga võrreldes väikene. Energiatõhususe seisukohalt otstarbekas soojustuse paksus on 15-20 cm.
Sarnaselt välisseintega tuleb soojustada ka lodža ja rõdu välissein ning lodža külgseinad. Lodža külgseintes võib piirduda õhema, 50 mm soojustuse paksusega.
Välisseinte lisasoojustamise korral tuleb asendada ka kõik ääre-, serva- ja katteplekid.
Hoiatav näide
Uurimuses on analüüsitud ka ühe viiekorruselise 75 korteriga elamu ebaõnnestunud soojustustöid. Energiaauditi käigus pakuti hoone jaoks välja kaks soovitavat renoveerimispaketti.
Esimene pakett: küttesüsteemi täielik renoveerimine (v.a soojussõlm) + fassaadi soojustamine. Investeering ~2,5 mln, aastane sääst 25 kWh/m2 ja investeeringu lihttasuvusaeg ~14 a.
Teine pakett: küttesüsteemi täielik renoveerimine + lamekatuse ja fassaadi soojustamine + akende vahetus + ventilatsiooni korrastamine. Investeering ~3,6 mln, aastane sääst 37 kWh/m2 ja investeeringu lihttasuvusaeg ~13 a.
Korteriühistu valis kolmanda tee. Otsaseinad soojustati 50 mm kivivilla ja 25 mm puitkiudtuuletõkkeplaadiga. Küljefassaadi viimistleti tsementkiudplaadiga ja akende vahel olev 5 cm tagasiaste täideti kahe kihi puitkiudplaadiga. Meetme maksumus oli ~1,9 mln ja lihttasuvusaeg >45 aastat (lahenduse tööeaks võib hinnata 30 aastat).
Üheksa korda mõõda…
Kirjeldatud otsuse tulemusena paranes vaid hoone välisilme. Fassaadi katmine lisasoojustamata on kallis ettevõtmine ja energiasäästu ei anna. Otsaseinte õhuke lisasoojustus ei võimaldanud saavutada isegi nõuetele vastavat piirde soojajuhtivuse taset.
Puitkiudplaat paigaldati akende vahele ebakvaliteetselt. Kuna välisõhk pääseb soojustusekihtide vahele, on selle abil saavutatav energiasääst väike ning väheneb veelgi küttesüsteemi tasakaalustamata jätmise tõttu.
Pärast niisugust fassaadi iluravi on ühistul kaelas koormis keskmiselt >25000 krooni korteri kohta. Sellistes tingimustes on väga raske uusi renoveerimisi alustada. Kuna fassaadid on kaetud, siis nende lisasoojustamine tähendaks paigaldatud fassaadiplaatide mahavõtmist.
Toodud näitest on näha, et enne renoveerimistöid on vaja kindlasti läbi viia hoone ehitustehniline ülevaatus/ekspertiis ja energiaaudit. Alles seejärel võib hakata tegelema projekteerimisega ja ehitustöödega.
Praegusel juhul eelnes ehitustöödele vaid hinnapakkumiste võtmine ehitusfirmadelt. Tegemata jäi ka järelevalve professionaalne töö.
Seestpoolt ei soojustata
Sageli tekib küsimus, kas lisasoojustust võib teha seestpoolt. Arvutused ja välimõõtmised näitavad, et seespoolse lisasoojustuse korral ei ole välispiire niiskustehniliselt turvaline.
Seespoolne lisasoojustamine toob kaasa soojustatava tarindi temperatuuri languse. Lisaks oma korteri olukorrale kahjustab seespoolne lisasoojustamine ka naaberkorteri olukorda. Kui näiteks soojustada seestpoolt ära ühe korteri välisseinad, siis langeb temperatuur ka teise korteri välisseina ja vaheseina (või vahelae) liitekohas, suurendades naaberkorteris hallituse ning kondensaadi tekke riski.
- Välisseinad korda!
- Korterelamu katlamaja plussid ja miinused
- Energiaaudit, energiamärgis ja soojusaudit (termograafia). Mis on erinevus?
- Korrusmajade sisekliima jätab soovida
- Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja?
- Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel?
- Millest alustada korruselamu renoveerimist?
- Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?
- Kuidas arvutatakse energiamärgisele energiaerikasutuse klass?
Lehekülg 41 / 46