Artiklid teenuste kohta

Kaitse välisseina!

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 28 November 2011

Välisseina tuleb kaitsta liigse vee ja niiskuse eest, siis peab see kaua vastu.

Septembrist 2009 kuni maini 2011 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” kinnitati, et Eesti vanemad puitkorterelamud on üldjuhul ehitatud rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel. Esineb siiski ka sõrestikseintega korterelamuid.

Püstplanksein ja sõrestiksein on väiksema õhupidavusega, mis suurendab ruumide küttekulu.

Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid on ka krohvitud palkseinu ja tõrvapapiga/ruberoidiga kaetud välisseinu. Viimast lahendust tuleb pidada puitseintele sobimatuks, kuna materjal on veeaurutihe ja tõrvapapi/ruberoidi taha sattunud vihmavesi või toaniiskus ei pääse välja kuivama.

Kas sein kannab?

Välisseinte palgi paksus on 12-18 cm. Kahe- kuni kolmekorruselise hoone puhul võib selliste ehitiste välisseinte olukorda kandevõime osas üldjoontes heaks hinnata. Kandevõimega võib probleeme tekkida vaid siis, kui vundamendi ebaühtlasest vajumisest on tekkinud kahjustused, palk (eelkõige alumised palgiread) on biokahjustunud (näiteks mädanikseente tõttu) või kui sein on kuivamise või mädaniku tõttu vajunud.

Vundamentide ebaühtlased vajumid tekitavad samuti probleeme. Rõhtpalkhoonetes on vundamendi vajumi mõju seina kandevõimele väiksem, kuna seintel on suhteliselt suur jäikus ja tugevus. Karkass-seinad on ebaühtlaste vajumite suhtes tundlikumad ning võib tekkida avariiohtlik olukord. Vundamentide vajumine on peamiselt aluspinnase geoloogilistest tingimustest tulenev probleem.

Vesi on kõige ohtlikum

Välisseinte kahjustuste peamine põhjustaja on liigne vesi, mis võib voolata seinale

• katuselt,
• varikatuselt,
• aknalt,
• vihmaveetorust,
• üle katuseääre olevatelt antennikaablitelt,
• seina poole kaldu olevatelt elektrikaablitelt,
• läbi katuse seinale valguda,
• madala sokli tõttu maapinnalt seinale pritsida,
• seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguda,
• pinnasest,
• soklist või vundamendist seina imenduda.

Akna veelauad ja -plekid peavad hoonet kaitsma liigvee tungimise eest kandekonstruktsioonidesse ning on seetõttu väga olulised. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis 32% juhtudest.

Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi.

Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kaitsmisel on oluline roll soklipealsel veelaual. Veelaua ülesanne on kaitsta seina tasapinnast ettepoole ulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre.

Veelaud vajab kaitseplekki

Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. Ka terve veelauaga võivad sein ja vundament märguda, eriti kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st mitte seinast eemale, vaid seina poole.

Veelaud saab täita oma funktsiooni üksnes siis, kui ulatub vähemalt 3-5 cm kivisoklist ettepoole. Esineb olukordi, kus veelaud on liiga kitsas või on maja remontimisel soklit paksemaks krohvitud, nii et veelaua eenduvus on täiesti kadunud. Selle tulemusena toimib veelaud algselt mõelduga võrreldes vastupidiselt, juhtides vee otse soklile.

Soklit katvalt veelaualt üles pritsinud või imendunud niiskus võib põhjustada seinalaudiselt värvi koorumist ja laudise või seina lagunemist.

Veelauaga sarnaselt riskantsed on ka fassaadil olevad arhitektuursed vahekarniisid. Vesi võib vahekarniisi kohalt voodrilaua taha valguda ning soklisse koguneda. Seetõttu on väga oluline, et vahekarniise katvad veeplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud.