Neli asja, mida eramu projekti puhul arvestada
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Projekt on ehituse juures esimene suur kulu. Toome välja neli asja, mis võivad selle juures nihu minna ning mis on välditavad.
Kodu rajades me mõtleme suurelt, unistame ideaalsest ruumilahendusest ning oma stiilist. See on ilus aeg, kus võimaluste piirid ei ole veel paigas ning tulevik on optimistlik. Olen ka ise selle protsessiga hiljuti kokku puutunud ning tahan jagada oma avastusi, mis on ette tulnud enne ehituse algust.
Kaks asja, mida võib nihu keerata projekteerija ning kaks asja, mida peaks arvestama tellija.
1. Kas tegu on uue hoonega või vana hoone rekonstrueerimisega?
Juhul kui maja projekteeritakse tühjale krundile, siis pole siin küsimust – tegu on uue hoonega. Kui aga olemasolev vana hoone plaanitakse lammutada ning ehitada uus, siis on siin valiku küsimus. Soovitatav on valida „olemasoleva hoone rekonstrueerimine“, sest sellisel juhul on ehitusloa saamiseks klass madalamad nõuded. Uue hoone energiatõhusus peab praegu vastama klassile A, kuid olemasoleva hoone rekonstrueerimisprojekt klassile B. A energiaklassi saavutamiseks tuleb ehitada kallimalt - kasutada kalleimad materjale ning seadmeid. Kui ehitusloa taotlus on kord saadetud kohalikule omavalitsusele märkega, et tegu on uue hoonega, siis on pea võimatu neid hiljem veenda, et tegelikult rekonstrueeritakse vana hoonet.
2. Kui suur on köetav pind?
Mõned projekteerijad pole veel kursis, et köetavast pinnast tuleks maha arvata „madala temperatuuriseadega pind“ – see on „sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui energiatõhususe miinimumnõuete määruse lisas 1 sätestatud väärtus“ (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1220/8201/9002/MKM_m63_lisa1.pdf). Praegu kehtiva määruse järgi on klass madalamad nõuded ka väikeelamutele, mille köetav pind on kuni 220 m2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019002). See tähendab, et näiteks garaaži väljaarvamine köetavast pinnast võib teha ehitamise odavamaks.
3. Kas on võimalik leida ehitajat?
See on probleem, millega pean ka ise kokku puutuma. Kuna rekonstrueerime olemasolevat hoonet, siis jätsime projektis vana osa seinad alles ning laiendasime maja uue osaga. Nüüd oleme aga probleemi ees, et ehitajad ei taha sellist projekti hästi ette võtta – keerulisem on ehitusmahu hindamine, vana ja uue osa omavaheline sidumine ning vana osa rekonstrueerimine on ka töömeestele vastumeelt. Tagantjärele mõeldes oleks võinud kogu hoone nullist projekteerida. See oleks vabastanud ka piirangutest, mille seavad vanade seinade asukohad. Muidugi, kui maja on vanaisa ehitatud, siis on vanal osal suurem ajalooline väärtus ning seda tahaks hoida.
4. Kas pangast saab piisavalt laenu?
Päris paljud lähevad projekti ja ehituse eelarvega panka ning peavad pettuma, sest nad ei saa ehituseks vajalikku laenu. Siis on vaja kas projekt odavamaks/väiksemaks teha või nurka visata. Isegi kui ehituse hinnapakkumine jääb teie võimete piiridesse, siis pank võib ehituse kulusid arvestada suuremaks. Näiteks kui ehitaja on pakkunud uue hoone m2 hinnaks 800 eurot, siis pank ei pruugi seda pakkumist aktsepteerida. Panga hinnangul võib uue hoone ehituseks kuluda 1200 eurot/m2. Jah, teil on võetud pakkumine väiksest ehitusfirmast, mis ehitab odavamalt, kuid see ehitusfirma võib ehituse keskel ära kaduda ning siis tuleb töö tellida kallimast firmast, mis töö ära lõpetab.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks võiks enne projekti tellimist minna panka ning lasta hinnata oma laenuvõimekust. Vastavalt sellele määrata hoone võimalik suurus ning asuda otsima sobivat ruumilahendust. Täitsa võimalik, et sobiva projekti leiab hoopis valmis tüüplahendustest ning esimene suur eriprojekti kulu võib jäädagi tegemata.
Pelletiküte säästab keskkonda, raha ja aega
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Eesti Taastuvenergia Koda soovitab oma 2016 aasta koolituses eelistada pelletikütet õliküttele, sest see säästab keskkonda, raha ja aega.
Küttesüsteeme on väga kalleid, mis on mugavad ja kvaliteetsed, ent pika tasuvusajaga, aga ka soodsamaid. Igal juhul tasub enne valiku tegemist küsida nõu spetsialistidelt, kes oskavad soovitada teile sobivaimat ja taskukohaseimat lahendust.
Mis on pelletiküte ja millal seda eelistada?
Pellet ehk saepurugraanul on halupuu kaasaegne alternatiiv. See on puhas, kohalik ja taastuv kütus, mis säästab nii keskkonda, raha kui aega.

Foto: Pellet
Pelletiküttele tasub mõelda eelkõige siis, kui kasutate mõnda kallimat lahendust nagu elektri-, õli- või gaasiküte. Eestis on enam kui 2000 majapidamist, mida köetakse pelletitega, kuid rohkem kui 3000 elamises on veel kasutusel õliküte. Kuna niigi kalli kütteõli hinnad on aktsiisitõusude tõttu üha kasvamas, on õliküttest loobumine praegu väga aktuaalne. Pelletiküte on üks parimaid alternatiive, sest teatud juhtudel saab olemasoleva õlikatla „ümber ehitada“ pelletikatlaks. Selline investeering tasub end ära juba peaaegu ühe hooajaga.
Eramajale sobiv pelletipõleti maksab koos paigaldusega 1500-1700 eurot – just selle summa hoiate te pelletiküttele üle minnes aastas kokku. Pelletiküte on täielikult automatiseeritav ning uued pelletipõletid ja -katlad on kasutusmugavuselt võrreldavad nii õli- kui gaasikateldega.
Samuti tasub pelletikütet kaaluda siis, kui kasutate halupuud, mis on küll soodne, ent ebamugav. On ju väga suur vahe, kas kulutate oma maja kütmisele 3-4 tundi iga päev või 10-15 minutit nädalas.
Riiklikult on pelletiküte toetatav kui kohalik kütus. Kuna see loob töökohti ning elavdab majandust, siis on selle toetuseks mitmeid meetmeid. Võrguettevõtja Elering maksab tootjatele taastuvenergia toetust. Lisaks maksavad taastuvenergia investeeringute toetust vastavalt toetuste ajakavale ja ressurssidele Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Kredex.
Lisaks majanduslikule aspektile on pelletiküte ka keskkonnasõbralik. Õli põletamisel tekkiv CO2 jääb atmosfääri pidama, kuid puitkütusest vabanev CO2 on osa looduse ringlusest – see tarbitakse uuesti kasvavate taimede poolt ära.
- Millised on teie kodukulud - uurige energiamärgist!
- Keda palgata abiks renoveerimise läbiviimisel
- Värske õhu radiaatorsüsteemi plussid ja miinused
- Loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga parandas oluliselt õhu kvaliteeti
- Akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda on viga
- Miks on külmasillad ohtlikud?
- Sisekliima peab looma inimesele hubase soojatunde
- Seestpidisel soojustamisel tuleb analüüsida iga juhtumit eraldi
- Tartu inimesed soojuskaameras
- Kuidas teha ühistu koosolekul arukas otsus
Lehekülg 5 / 46