Keda palgata abiks renoveerimise läbiviimisel
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Tavaliselt pole korteriühistus ehitiste renoveerimise valdkonnas piisavalt pädevat spetsialisti ja see isik tuleb „sisse osta“ väljastpoolt.
2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös antakse muuhulgas vastus sellelegi, milliseid põhimõtteid on arukas renoveerimisprotsessis silmas pidada.
Renoveerimise ettevalmistamisel luuakse alus tööde kulgemisele
Tavaliselt pole korteriühistus ehitiste renoveerimise valdkonnas piisavalt pädevat spetsialisti ja see isik tuleb „sisse osta“ väljastpoolt. Sõlmida tuleb projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelevalve lepingud. Piisava pädevuse korral võivad need kaks ametit olla esindatud ka ühes isikus. Mõistlik on seda teha juba renoveerimisprojekti algfaasis, kui tuleb otsustada vajalike uuringute, ekspertiiside ja auditite üle.
Projekteerimise projektijuhi ja omanikujärelvalve osalemine on kindalsti vajalik:
- ehitusprojekti koostamisel,
- hinnapakkumiste analüüsimisel ja
- hanke võitja selgitamisel
Foto. Diskussioon renoveeritud ja renoveerimata maja ristis
Enne renoveerimisprojekti koostamist tuleb tellida põhjalik hoone tehnilise seisukorra hinnang. See annab teadmise, mida ja kui palju on vaja renoveerida.
Panustada tuleb pädeva projekteerija leidmisele. Hea renoveerimisprojekt aitab vähendada muudatusi ehituse käigus, mis on korteriühistu jaoks alati täiendavaks kuluks. Projekteerijat ei tohi valida ainult maksumuse alusel. Kindlasti tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega.
Renoveerimise ehitusprojekt peab olema vajalikus komplekssuses (asendiplaan, arhitektuur, kandekonstruktsioonid ja piirdetarindid, küte, ventilatsioon ja soojusvarustus, gaasi- ja veevarustus ning kanalisatsioon, elektripaigaldis, tuleohutus, energiatõhusus jne) ja vajaliku detailsusega (eelprojekt eelkõige ehitusloa taotlemiseks, põhiprojekt eelkõige eelarvelise ehitusmaksumuse hindamiseks ja ehitushanke korraldamiseks ning tööprojekt ehitamiseks ja renoveerimiseks).
Renoveerimisprojekti komplekssuse ja sisulise kvaliteedi selgitamiseks tuleb enne projekti vastuvõtmist teha ekspertiis. Siin aitab korteriühistut omanikujärelevalve, projekteerimise projektijuht või ekspertiisi tegev ettevõte.
Hinnapakkumuste võrreldavusse saavutamiseks tuleb projektiga koos tellida ka ehitustööde mahtude loetelu või lasta hinnapakkumistes ehitusmahud välja tuua. Hinnapakkumine peab võimaldama ehitusprojektis esitatud lõpptulemuse valmisehitamist.
Renoveerimise etapil tuleb tööd võimalikult täpselt planeerida ning dokumenteerida
Ehitajat ei tohi valida ainult madalama maksumuse alusel. Hinnapakkumused tuleb koos projektijuhi ja/või omanikujärelevalvega läbi töötada, tagamaks, et kõik soovitud tööd on hinnapakkumuses kajastatud, ja välistamaks võimalikud puuduvad tööd või alapakkumused. Kindlasti tuleb uurida ka ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega.
Ehitajaga tuleb sõlmida korrektne töövõtuleping. Ehituslepingu sõlmimisel tuleb kaasata projektijuhi ja/või omanikujärelevalve abi, tagamaks, et leping hõlmab kõiki soovitud töid ning võimalike kahjujuhtumite käsitlemine ja garantiitööde tegemine on üheselt ja arusaadavalt kokku lepitud.
Renoveerimise ajaks tuleb kaasata omanikujärelevalve. Kui sama isik on ka tellija konsultant, tuleb ta kaasata juba protsessi algfaasis. Jällegi ei tohi teenuse pakkujat valida ainult maksumuse alusel. Kindlasti tuleb uurida ettevõtte tausta ja suhelda eelnevate tööde tellijatega. Korterelamu renoveerimine on mõnevõrra spetsiifiline tegevus. Selles vallas on vaja eraldi kogemust ja pädevust.
Sageli osutuvad ehitustööde hinnapakkumised mõnevõrra suuremaks esialgu eeldatust. Sellisel juhul tasuks siiski pürgida projekteeritud terviklahenduse poole, mitte jätta valikuliselt töid ära või muuta projekteeritud lahendusi, kuna renoveerimislahenduse kui terviku muutmine võib viia soovimatute tagajärgedeni. Samas tuleks aktsepteerida diskussiooni projekteeritud lahenduse üle juhul, kui ehitaja osutab varasemast kogemusest tulenevalt renoveerimislahenduse mõnele puudusele. Renoveerimise eelarvestamisel on korteriühistul otstarbekas omada reservi ettenägematute kulutuste jaoks.
Renoveerimisprotsess tuleb süsteemselt ja korrektselt dokumenteerida. Töökoosolekud, kus osalevad projektijuht, korteriühistu esindaja, ehitaja, omanikujärelevalve ja projekteerija, tuleb läbi viia minimaalselt üks kord nädalas. Kõik koosolekud, muudatused projektlahenduses ja eelarves tuleb protokollida ning allkirjastada.
Lõplike renoveerimislahenduste kohta tuleb teha teostusjoonised ja lahendused dokumenteerida fotograafiliselt.
Värske õhu radiaatorsüsteemi plussid ja miinused
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Värske õhu radiaatoritega süsteemi puhul tuleb arvestada, et kütte reguleerimine mõjutab oluliselt siseõhu temperatuuri.
2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös püüti leida lahendused renoveeritud kortermajadesse paigaldatud värske õhu radiaatorsüsteemidega seoses tekkinud soojusliku mugavuse probleemidele.
Värske õhu radiaator loob ühtlasema sisekliima ka madalamatel soojuskandja temperatuuridel
Uuritud hoone värske õhu radiaatorsüsteem koosneb välisseina rajatud õhuvõtukanalist, mis on varustatud välisrestiga, filtriga komplekteeritud seinakanalist ja paneelradiaatorist. Õhuvõturesti ülesanne on takistada võõrobjektide sattumist seinakanalisse ja vältida sademete sisenemist süsteemi. Värske õhk juhitakse läbi õhuvõturesti ja seinakanali radiaatorisse.
Süsteemi tööle panevaks jõuks on väljatõmbeventilaatorite poolt tekitatud alarõhk. Sellest tulenevalt ei tarbi sissepuhkesüsteem iseseisvalt elektrit ega tekita liikuvate osade puudumise tõttu häirivat müra. Kuivõrd tegu on kanaliga väliskeskkonda, võib müraprobleeme siiski tekkida suure liiklustihedusega tänavate juures. Sel juhul on võimalik paigaldada ka müraisolatsiooniga seinakanal.
Foto. Värske õhu radiaator soojusfotoga. (Allikas: uuringu aruanne)
Värske õhu ruumi juhtimisel läbi radiaatori on erinevaid häid külgi. Radiaatori soojusväljastus suureneb, kuna esiteks on soojusülekanne seda intensiivsem, mida suurem on õhu liikumiskiirus. Teiseks on küttekeha soojusväljastus seda suurem, mida suurem on radiaatori pinnatemperatuuri ja õhutemperatuuri vahe.
Traditsioonilise radiaatori korral liigub küttekehast läbi toatemperatuuril õhk. Ventilatsiooniradiaatorite korral on õhu algtemperatuur võrdne välisõhu temperatuuriga, mis talveperioodil on kuni 30–35 °C madalam toatemperatuurist. Lisaks suurenenud soojusväljastusele loob kõnealune süsteem mugavama sisekliima, sest ruumi jõudev õhk on eelsoojendatud.
On ka ventilatsiooniradiaatoreid, mille puhul radiaatoris segunevad välis- ja ruumiõhk. See aga vähendab küttekeha soojusväljastust.
Võrreldes traditsiooniliste radiaatorite ja põrandaküttega, loob värske õhu radiaator ühtlasema sisekliima ka madalamatel soojuskandja temperatuuridel.
Milliseid probleeme esineb paigaldatud värske õhu küttesüsteemi kasutamisel
Seadet paigaldades peab esmalt pöörama tähelepanu fassaadi rajatava õhuvõtukanali isoleerimisele. Tarindisse ei või jätta isoleerimata avasid.
Töö käigus avastati, et
- mõningates korterites ei olnud seinakanal paigaldatud täpselt puuritud ventilatsiooniava ette,
- küttesüsteem ei töötanud arvestuslikul küttegraafikul,
- korterite õhuvahetus varieerus suurtes piirides,
- õhuvõtukanalil oli madal temperatuur ja paljudes korterites, kus inimesed probleemi kurtsid, olid radiaatorite termostaadid keeratud miinimumi.
Loetletud probleemide tulemuseks oli seadme ebakvaliteetne töö ja madalad sissepuhke temperatuurid. Korterites, kus radiaatorite termostaadid olid keeratud miinimumini, ei soojendanud radiaator enam sissepuhkeõhku üles. Probleemi lahenduseks on termostaatventiili avamine. Kuna korteritesse on paigaldatud ka individuaalne kulumõõtmissüsteem, siis ei soovinud paljud elanikud termostaatventiile aga kokkuhoiu eesmärgil kõrgemale temperatuurile seadistada. Ventilatsiooniõhu soojendamiseks võib kuluda kuni 70% radiaatori soojusvõimsusest, seega võib juba väikseimgi termostaadi asendi muutmine viia külma õhujoa tekkeni.
Uuritud hoone puhul kasutatav ilmaennustusel põhinev kütteväljastuse printsiip võis samuti teatud olukorras värske õhu sissepuhketemperatuuri oluliselt langetada. Ilmaennustusel põhineva süsteemi korral ei arvestata tegeliku välisõhu temperatuuriga, vaid kasutatakse ilmaennustusel põhinevat arvutuslikku välisõhu temperatuuri. Samuti tuleb värske õhu radiaatoritega süsteemi puhul arvesse võtta, et arvestusliku küttegraafiku väärtuste langetamine mõjutab oluliselt süsteemi tööd.
Kui soojemate ilmade korral küttegraafiku väärtusi alandatakse, siis on radiaatorisse jõudev õhk küll välistemperatuuri arvelt soojem, kuid radiaatoris ringleva soojuskandja parameetritest ei piisa, et välisõhku soovitud tasemele soojendada. Sellest asjaolust lähtuvalt võib liiga madalate küttegraafiku väärtuste korral tekkida probleeme kütteperioodi algus- ja lõpuperioodidel, kui välistemperatuur on veel/juba liiga madal otse ruumi juhtimiseks, kuid küttesüsteem ei tööta enam/veel piisava võimsusega.
- Loomuliku ventilatsiooni asendamine tsentraalse mehaanilise väljatõmbeventilatsiooniga parandas oluliselt õhu kvaliteeti
- Akende mittepaigaldamine lisasoojustuse tasapinda on viga
- Miks on külmasillad ohtlikud?
- Sisekliima peab looma inimesele hubase soojatunde
- Seestpidisel soojustamisel tuleb analüüsida iga juhtumit eraldi
- Tartu inimesed soojuskaameras
- Kuidas teha ühistu koosolekul arukas otsus
- Jaanipäev soojuskaameraga
- Mis saab siis, kui naaber ei küta
- Miks on üks korter külm ja teine üleköetud?
Lehekülg 7 / 46