Miks on külmasillad ohtlikud?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Renoveerimata raudbetoonist suurpaneelelamus on külmasillad tõsine probleem.
2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös analüüsiti muuhulgas külmasildade mõju hoone sisekliimale.
Külmasild põhjustab hallitust...
Külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem. Need võivad olla geomeetrilised (välisseinte nurk, katuse ja välisseina liitumiskoht jne) või ehitustehnilised (välisvoodri sidemed, läbiviigud tarinditest jne).
Foto 1: Ohtlik külmasild enne renoveerimist. Tumedamad toonid tähistavad jahedamat temperatuuri. (Allikas: uuringu aruanne)
Sisepinna temperatuuri lokaalset alanemist võivad põhjustada ka vead soojustuse paigalduses, soojustuse puudumine, märgunud soojustus, alarõhu tingimustes õhulekked ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemide toimivus. Külmas kliimas on külmasildadega arvestamine tähtis.
Külmasilla suuremast soojusläbivusest põhjustatud madalam sisepinna temperatuur ja sellest tulenev suurem suhteline niiskus võib põhjustada tarindis või tarindi sisepinnal mikroorganismide kasvu, seina määrdumist või veeauru kondenseerumist veeks.
... ja tõstab hoone energiakulu
Külmasillad suurendavad hoonete energiakulu. Madalad pinnatemperatuurid suurtel aladel vähendavad soojuslikku mugavust tulenevalt eelkõige suuremast õhu liikumisest ja ebasümmeetrilisest kiirgusest.
Külmasillast põhjustatud madalama sisepinna temperatuuri kriitilisuse määrab sisepinna temperatuuri, välisõhu temperatuuri ja siseõhu temperatuuride omavaheline suhe ehk temperatuuriindeks.
Eestis on temperatuuriindeksi piirsuurused arvutatud välja lähtuvalt niiskuskoormusest ning hallituse kasvu ja veeauru kondenseerumise vältimise kriteeriumidest. Valdavalt tuleb kasutada hallituse tekke vältimise kriteeriumit. Kui ruumides on niiskuskoormus suurem (puudulik ventilatsioon, suur niiskustootlus), peavad hoonepiirded ja nende liitekohad olema paremini soojustatud.
Mõõte- ning arvutustulemuste põhjal võib järeldada, et renoveerimata raudbetoonist suurpaneelelamus on külmasillad tõsine probleem. Enne hoone renoveerimist esines lubamatult madalaid temperatuuriindekseid kõikides analüüsitud liitekohtades.
Lisaks suurtele soojuskadudele põhjustavad külmasillad hallituse tekke riski tarindi sisepinnale, mistõttu võib väita, et hoone ei vasta ehitisele esitatavatele põhinõuetele.
Foto 2: Välisfassaadi soojustamise teel likvideeritud külmasild (vt. ka Foto 1) (Allikas: uuringu aruanne)
Renoveerimise käigus tehtud väline lisasoojustamine likvideeris enamiku kriitilistest külmasildadest, kuid need säilisid:
- välisseina ja akna liitekohas (akna asukoht säilis, aknad pidanuks tõstma lisasoojustuse tasapinda);
- välisseinte välisnurgas keldri vahelae tasapinnas (soojustamata keldri lagi);
- välisseina ja rõdu liitekohas rõdu ukse all (säilis rõdukonsooli külmasild);
- samuti tuvastati pärast renoveerimist madalad pinnatemperatuurid hoone otsaseinas ning liitekohas naaberhoonega.
Sisekliima peab looma inimesele hubase soojatunde
- Üksikasjad
- Kirjutas: Anneli Sihvart
Eluruumidele esitatavate nõuete kohaselt peab õhutemperatuur eluruumis looma inimesele hubase soojatunde.
2010. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud renoveeritud korterelamu sisekliima ja energiatõhususe uurimistöös analüüsiti hoone sisekliimat mõjutavaid suurusi.
Temperatuur peab olema üle 18 kraadi
Kerge kehalise aktiivsuse korral on keskmisele inimesele mugav temperatuur talvel +22 ˚C ja suvel +25 ˚C. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ˚C.
Õhu suhteline niiskus ja veeaurusisaldus mõjutavad samuti sisekliimat. Õhu veeaurusisaldus võib olla suur, kui ventilatsioon ei toimi korralikult või ruumides on suur niiskustootlus. Suur niiskuskoormus võib põhjustada niiskus- ja hallituskahjustusi, mis omakorda võivad elanikel tekitada tervisehäireid, mis on tingitud ülitundlikkusest mikroorganismide, nende elutegevuse jääkide ja hallituseoste suhtes.
Külmas kliimas põhjustavad välisõhu väike veeaurusisaldus koos ruumide ülekütmisega liiga madalat suhtelist niiskust, mis võib põhjustada silmade, hingamisteede, limaskestade ja naha kuivusega seotud terviseprobleeme. Siseõhu suhtelist niiskust saab talvel suurendada temperatuuri alandamise ja õhu niisutamisega.
Siseõhu kvaliteeti mõjutavad oluliselt ka õhus olevad gaasid ja tahked osakesed, nimelt süsihappegaas, formaldehüüd, tolm, tubakasuits, hõljuvad mikroorganismid ja gaasi põlemisproduktid.
Foto: Tallinnas Sõpruse 244 renoveeritud korterelamu enne ja pärast (Allikas: uuringu aruanne)
Sisekliima saab nõuete järgi jagada nelja klassi
- Esimesele klassile on omane parima sisekliima ootus. Seda soovitatakse erihoonetele, kus viibivad väga tundlikud, nõrga tervise ja erinõuetega inimesed nagu puuetega isikud, väga väikesed lapsed ja eakad. Selle klassi temperatuurivahemik kütteks on 21 - 23 ˚C, jahutuseks 23,5 - 25,5 ˚C. Õhuvahetus inimese kohta elu- ja magamistoas peab olema 10 l/s.
- Teine klass on tavapärane sisekliima, mis peaks olema uutes ja renoveeritud hoonetes. Selle klassi temperatuurivahemik kütteks on 20 - 23 ˚C, jahutuseks 23 - 26 ˚C. Õhuvahetus inimese kohta elu- ja magamistoas peab olema 7 l/s.
- Kolmas klass peaks olema tagatud olemasolevates hoonetes. Selle klassi temperatuurivahemik kütteks on 18 - 24 ˚C, jahutuseks 22 - 27 ˚C. Õhuvahetus inimese kohta elu- ja magamistoas peab olema 4 l/s.
- Neljandasse klassi kuuluvad väärtused, mis jäävad väljapoole eelmainitud klasse.
- Seestpidisel soojustamisel tuleb analüüsida iga juhtumit eraldi
- Tartu inimesed soojuskaameras
- Kuidas teha ühistu koosolekul arukas otsus
- Jaanipäev soojuskaameraga
- Mis saab siis, kui naaber ei küta
- Miks on üks korter külm ja teine üleköetud?
- Kuidas jaotada soojusenergia kulu individuaalse kulujaoturiga?
- Kredexi teabepäev ja ekskursioon 2012
- Energiasäästunädalal soojusfotode näitus
- Miks on uusehitustes külmasillad?
Lehekülg 9 / 46