Rõhutest, Blower Door
Rõhutesti kasutatakse hoone õhulekete avastamiseks ja selle läbiviimiseks kasutatakse blower door nimelist seadet. Blower door asetatakse õhukindlalt ukseavale. Selles asuva ventilaatoriga hoitakse ruumis üle- või alarõhk ning jälgitakse rõhu hoidmiseks vajalikku õhu liikumist läbi ventilaatoriava. Koos termograafiaga avastab kergesti piirkonnad, kust külm õhk ruumi sisse pääseb.
Rõhutesti teenuse hind algab 290 eurost, millele lisandub termograafia hind.
Mida on vaja teada rõhutesti kohta
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Rõhutest on loodud mõõtmaks hoone piirete õhupidavust, et võimalikult palju õhuvahetusest toimuks läbi kontrollitavate ventilatsiooniavade. Mõõtmiseks suletakse ventilatsiooniavad ning ukseavasse paigaldatakse õhurõhku tekitav ventilaator. Ventilaator tekitab hoones 50 Pa ala- või üherõhu ning mõõdab rõhu säilitamiseks vajalikku õhuhulka. Sarnane rõhuvahe tekib hoones ka 6-10 m/s tuulepuhangu korral.
Õhuvahetust iseloomustatakse kolme erineva suurusega:
Õhuvahetuskordaja n50 mõõtühikuks on 1/h. See näitab mitu korda hoones olev õhk tunni aja jooksul vahetub. Heaks tulemuseks loetakse õhuvahetuskordajat sundventilatsiooniga majas alla ühe ja loomuliku ventilatsiooniga majas alla kolme. Õhuvahetuskordaja kasvades suureneb hoone energiatarve Tartu Ülikooli poolt tehtud uuringu põhjal 4% (3 1/h) kuni 21 % (10 1/h).
Õhu lekkimise määr v50 mõõtühikuks on m3/h. See näitab, kui palju õhku lekib hoonesse või sellest välja 50 Pa suuruse üle- või alarõhu juures ühe tunni jooksul.
Õhulekkemäär pinnaühiku kohta q50 mõõtühikuks on m3/(m2h). See näitab õhu lekkimise määra v50 välispiirete pindala kohta. Eestis kehtivate normide järgi ei tohi see olla suurem energiaarvutuses kasutatud väärtusest. Standardi EVS-EN ISO 9972:2015 kohaselt ei tohi see ületada elamutes 3m3/(m2h) ja muudes hoonetes 6m3(m2h).
Rõhutesti ettevalmistuse käigus teibitakse kinni ventilatsiooniavad, ahjusuud, siibrid ning muud avad, mis hoone tavakasutuse juures on suletud nagu näiteks kaablite läbiviigud ja kanalisatsioonitrapid. Kui kanalisatsioonitrappides on vesi, siis neid kinni teipida pole vaja. Kõik siseuksed tuleb avada, et õhk saaks ruumide vahel vabalt liikuda.
Rõhutesti käigus saab tuvastada ka õhulekke kohad. Tõhus abivahend on selleks soojuskaamera, kuid soojal perioodil kasutatakse ka näiteks suitsugeneraatorit.
Soovimatut õhuvahetust saab ehituse käigus ennetada kasutades aurutõkkekilet või -paberit ning aurutõkketeipe.
Paneelmajades pole piisavalt värsket õhku
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Inimesed vajavad värsket hapnikurikast õhku, et olla erksad ja hea tervise juures. Selleks peab tubades õhk vahetuma, kuid tervisliku sisekliima tarvis peab see toimuma mitte läbi seinte ebatiheduste vaid juhitava ventilatsioonisüsteemi kaudu. Renoveerimata ventilatsioonisüsteemiga paneelmajades on ventilatsioon aga puudulik.
SA Kredex poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2009 aastal läbiviidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" järgi on korrusmajade õhuvahetus liiga väike ning seinad pole piisavalt õhutihedad.
Õhupidavuse mõõteseade
Kui näiteks hoonepiirded lekkisid rohkem, kui standardi (EPN 11.1 1995,2003, EVS 837-1:2003) piirarv 3 m3/(m2h), siis kurtsid elanikud külmade põrandate üle. Lisaks külmadele põrandatele võib seinte ebatihedus põhjustada veel:
- hallitusseente levikut
- õhusaaste ja ohtlike gaaside nagu radooni levikut siseruumidesse
- müra ja lõhnade liikumist korterite vahel
- tuuletõmbust
- halba tuleohutust
- kõrget küttekulu
Uuringus mõõdetud korterite õhulekkearvu varieeruvus oli vahemikus 1,1 kuni 15 m3/(m2h) (keskmine 4,2).
Keskmine õhuvahetuskordsus oli uuringu tulemuste järgi 6,0 1/h. See tähendab, et õhk vahetus ruumides ühe tunni jooksul kuus korda. Piisavaks õhuvahetuse näitaajaks on standardi järgi 7,0 1/h. Seega oli õhuvahetus liiga väike. Tulemuste varieeruvus oli jällegi väga suur, alates 1,5 kuni 22 1/h.
Õhulekkearv ja õhuvahetuskordsus on uuringu tulemuste järgi väga suures sõltuvuses. See tähendab, et kui hoones on parem õhuvahetus, siis toimub see piirete ebatiheduse tõttu. Kuna vanad paneelmajad on projekteeritud ilma värskeõhu pealevoolu avadeta, siis on selline seos loogiline. Kui majades vahetatakse aknaid õhutihedamate vastu, siis väheneb ruumides ka õhuvahetus.
Piirete ebapiisavat õhupidavust ei saa käsitada kui loomulikku ventilatsiooni. Läbi piirde ebatiheduste toimuv õhu liikumine ei ole kontrollitav, juhitav ega vajadusel filtreeritav. Kui näiteks niiskuskahjustuste tagajärjel on piirdesse tekkinud hallitust või mädanikku, kannab õhk hallituse eosed siseruumi. Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded saavad olla õhupidavad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi läbi piisaval arvul värskeõhuklappide (tagada tuleb ka õhu eelsoojendus). Ventilatsioon on sel juhul reguleeritav, kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav.
Kasvamas on elanike nõudmised hoonete sisekliima suhtes. Mõeldes hea sisekliima juures ka küttekuludele, on otstarbekas kasutada soojatagastusega ventilatsiooniagregaati, kus tubadesse sissepuhutav õhk soojendatakse väljatõmbeõhu soojusega. Kui piirded ei ole õhupidavad, siis vahetub suur osa õhku soojatagastit läbimata. See põhjustab suuremat energiakulu ja vähendab soojatagasti positiivset mõju.
Ventilatsioon peab tagama piisava õhuvahetuse ja ei tohi halvendada hoone soojuslikku mugavust (tuuletõmbus, värskeõhuklappidest sissevoolav külm õhk) ega akustilist kvaliteeti (seadmete müra, õhu liikumiskiirus, ventiilid, seadistus või ebapiisav mürasummutus), mis sunniks kasutajaid projekteeritud ventilatsiooni muutma või seda mitte kasutama.
Õhupidavate piiretega hoone puhul on eriti oluline tagada ventilatsiooni toimivus. Õhupidavate piiretega hoone kogu õhuvahetuse peab tagama toimiv ventilatsioon. Kui
pole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhupidavate piiretega elamus saab sisekliima rikutud.
Allikas: TTÜ 2009 "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"