"Suur tänu nii asjaliku ja kiire teeninduse eest!"

Helina T., projektipõhine energiamärgis

„Tänan hea koostöö eest!“

Nikolai L., KÜ Vahtraleht

Järgne meile:

Facebook Page Twitter
Renoveerimine

Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.

 



Viis viga, mida teevad renoveerimisel ka suured korteriühistud PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Teisip, 26.Mai.2020 21:28

Kas olete juba teinud mõne neist vigadest? Need on tavalised ja kahjuks teeme me neid siiani, kui ühistu enamus nende poolt hääletab.

Renoveerimine

1. Renoveeritakse mitmes etapis, kuid vales järjekorras

Kui ühistul on investeeringuteks raha vähe, siis pannakse tööd tihti prioriteetide järjekorda. Alustatakse töödest, mis on kõige pakilisemad ning milleks jätkub raha. Miks on selline lähenemine halb? Peamiselt ühel põhjusel ja selleks on vajadus hiljem tehtud töö lammutada ning uuesti teha.


Näiteks renoveeriti meie majas hiljuti vihmavee süsteem - paigaldati uued rennid ning torud. Kui nüüd otsustatakse fassaad renoveerida, siis tuleb vihmavee torud maha võtta ning pärast uuesti paigaldada. Sama töö eest tuleb meil maksta nüüd mitu korda.


Sagedane otsus kortermaja renoveerimisel on ka otsaseinte soojustamine. Tõsi, see tõstab otsakorterite temperatuuri ning võib lahendada ka sealsed hallitusega seotud probleemid. Kui hiljem otsustatakse aga renoveerida  hoone kogu fassaad, siis tihti ei ühildu otsaseinte soojustuse tehnoloogia uute plaanidega ning varasem töö tuleb maha lõhkuda.


Ühistu võib otsustada ka lihtsalt fassaadi värvida soojustust lisamata. Jällegi on see maha visatud raha, kui hiljem otsustatakse fassaadi soojustuse kasuks.


Renoveerimise käigus võib ka ilmneda, et hoone üldine seisukord on loodetust halvem. Minu vend ostis oma perele maja, kus olid tehtud siseviimistlustööd. Selgus aga, et hoone konstruktsioonid on mädad ning vajavad väljavahetamist. Tööde käigus tuli lõhkuda ka siseviimistlus.


Siseviimistluse võivad rikkuda ka veelekked. Sellepärast oleks mõistlik esimeste töödena parandada katus ning vahetada välja amortiseerunud torustik.


2. Renoveeritakse osaliselt

Osaliselt renoveerimise puudusteks võivad olla eelmises punktis toodud probleemid, kuid lisaks sellele võib osalisel renoveerimise puududa energiasääst või halveneda sisekliima. Nendel põhjustel soovitasid ka Kredexit nõustanud spetsialistid toetada vaid komplektset renoveerimist.


Enimlevinud näiteks osalise renoveerimise kohta võid tuua akende vahetuse ilma ventilatsioonisüsteemi uuendamiseta. Kui varasemalt oli ventilatsioonis arvestatud aknapragudest tuleva värske õhuga, siis uued pakettaknad on õhutihedad ning ventilatsioon halveneb. Sageli toob see korteris kaasa õhuniiskuse tõusu ning hallituse leviku.


Paljud odavamad renoveerimismeetmed jätavad välja energiasäästu. Nendeks võivad olla ka näiteks vuukide renoveerimine ja otsaseina soojustamine. Energiakulu on võimalik vähendada juhul, kui maja tuleb pärast renoveerimist vähem kütta. Otsaseina soojustamise mõju on aga tunda vaid otsakorteritele ning maja küttekulu see ei vähenda. Küttekulu saab vähendada kogu fassaadi soojustamisega.


3. Valitakse halb tehnoloogia

Meie ühistus oli juht, kes lükkas renoveerimist pidevalt edasi. Ta on ehitusharidusega tark naine ja mõistab, et tehnoloogia ajapikku paraneb. Renoveeritakse aga loodetavasti vaid kord mitmekümne aasta jooksul.


Suurimaid probleeme on rekonstrueeritud hoonetele seni valmistanud ventilatsiooniseadmete valik. Võimalikest ventilatsioonilahendustest esmapilgul odavaim on korteripõhiste sisse- ja väljapuhke süsteemide paigaldamine, kuid neil võib olla mitmeid miinuseid. Näiteks tugevama tuule puhul ei suuda seadme ventilaator õhuvoolu reguleerida ning puhub õhku vaid sisse. Teiseks võib seade tekitada liigset müra, mistõttu lülitatakse see lihtsalt välja.


Teine näide, kus soojustamine otsustatakse jätta probleemiga korteri enda lahendada. Sellisel juhul oleks ainuke lahendus seinte seestpoolt soojustamine. See on aga enamik juhtudel lubamatu lahendus, kuna jätab välisseina külmemaks ning niiskemaks. Jäätumise korral väheneb seina eluiga. Tihti tekib jaheda välisseina ja seespidise soojustuse vahel ka hallitus.


4. Ei küsita Kredexi toetust

Kredex on seadnud ranged tingimused rekonstrueerimistoetuse saamiseks, mis tõstab investeeringu maksumust nõutud tööde või kaasatud tehnilise eksperdi tõttu. Kui ühistus puudub ühtne nägemus, et terviklik renoveerimine on vajalik, siis tekib kiusatus Kredexi toetust mitte küsida. Tahetakse renoveerida osaliselt kas olemasolevate rahaliste vahendite piires või siis hoida kokku näiteks ventilatsioonisüsteemi ehituse pealt.


Meie leiame, et Kredexi poolt seatud nõuded on igati mõistlikud. Neid järgides saavutatakse parim renoveerimise tulemus ja pikas plaanis on see kasulik ka ühistu rahakotile. Esimene suurem nõue, mis Kredexi poolt seati, oli hoone terviklik renoveerimine sh. ventilatsioonisüsteemi uuendamine. Põhjuseks oli osaliselt renoveeritud hoonete sisekliima halvenemine. Teise suurema muudatusena hakati nõudma renoveerimise tehnilise eksperdi kaasamist. Põhjuseks olid varem halvasti läbiviidud ehitushanked ning dokumentatsiooni puudulikkus. Ühistu esindajatel puudus tihti lihtsalt endal renoveerimise läbiviimise kompetents.


Lisaks sellele, et toetuseta renoveerides võidakse teha eelpool loetletud vigu, jäetakse kasutamata ka rahaline tugi. Kredexi toetus renoveerimisele on märkimisväärselt suur. Kes seda mõistab, planeerib renoveerida maksimaalset, kasutades ära maksimaalset toetust.


5. Ei tellita energiaauditit

Energiaaudit on läbimõeldud renoveerimiskava, mis annab valiku mitme erineva renoveerimismahu ja investeeringu suuruse osas. On juhtumeid, kus energiaauditit tellitakse alles pärast projektide tellimist, kuid siis jääb see vaid kasutuks dokumendiks, mida esitatakse pangale.


Ühistu võidab spetsialisti koostatud renoveerimiskavadest mitmeti. Esiteks tagab see hoone tervisliku sisekliima - tubades on õhku ja ei teki enam hallitust. Teiseks arvestab see energiasäästu võimalustega - energiasääst vähendab igakuiseid kulusid ning teeb kokkuvõttes renoveerimise odavamaks. Kolmandaks aitab see vältida kõiki eelpool toodud vigu.


Tüüpelamute energiaauditit saab koostada ka suveperioodil. Sisekliima mõõtmist ja termograafiat saab teha küll vaid kütteperioodil, kuid tüüpmajadel on soojustuse- ning ventilatsiooniprobleemid samad, mistõttu oskab energiaaudiitor nendega juba arvestada. Samuti arvestatakse suveperioodil sisekliima ankeetküsitlusega.


On kahetsusväärne, kui palju lendab valesti korraldatud renoveerimisega raha tuulde. Paraku on ühistu üldkoosoleku otsus määrav ning tihti ei tehta koosolekutel tarku otsuseid. Sellepärast oleks oluline, et koosolekul valitakse energiaaudiitori poolt koostatud valikute vahel.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
Pelletiküte säästab keskkonda, raha ja aega PDF Trüki E-mail
Kirjutanud Viljar Puusepp   
Neljap, 09.Veebr.2017 00:39

Eesti Taastuvenergia Koda soovitab oma 2016 aasta koolituses eelistada pelletikütet õliküttele, sest see säästab keskkonda, raha ja aega.
Küttesüsteeme on väga kalleid, mis on mugavad ja kvaliteetsed, ent pika tasuvusajaga, aga ka soodsamaid. Igal juhul tasub enne valiku tegemist küsida nõu spetsialistidelt, kes oskavad soovitada teile sobivaimat ja taskukohaseimat lahendust.

Mis on pelletiküte ja millal seda eelistada?

Pellet ehk saepurugraanul on halupuu kaasaegne alternatiiv. See on puhas, kohalik ja taastuv kütus, mis säästab nii keskkonda, raha kui aega.

Pellet

Pelletiküttele tasub mõelda eelkõige siis, kui kasutate mõnda kallimat lahendust nagu elektri-, õli- või gaasiküte. Eestis on enam kui 2000 majapidamist, mida köetakse pelletitega, kuid rohkem kui 3000 elamises on veel kasutusel õliküte. Kuna niigi kalli kütteõli hinnad on aktsiisitõusude tõttu üha kasvamas, on õliküttest loobumine praegu väga aktuaalne. Pelletiküte on üks parimaid alternatiive, sest teatud juhtudel saab olemasoleva õlikatla „ümber ehitada“ pelletikatlaks. Selline investeering tasub end ära juba peaaegu ühe hooajaga.

Eramajale sobiv pelletipõleti maksab koos paigaldusega 1500-1700 eurot – just selle summa hoiate te pelletiküttele üle minnes aastas kokku. Pelletiküte on täielikult automatiseeritav ning uued pelletipõletid ja -katlad on kasutusmugavuselt võrreldavad nii õli- kui gaasikateldega.

Samuti tasub pelletikütet kaaluda siis, kui kasutate halupuud, mis on küll soodne, ent ebamugav. On ju väga suur vahe, kas kulutate oma maja kütmisele 3-4 tundi iga päev või 10-15 minutit nädalas.

Riiklikult on pelletiküte toetatav kui kohalik kütus. Kuna see loob töökohti ning elavdab majandust, siis on selle toetuseks mitmeid meetmeid.  Võrguettevõtja Elering maksab tootjatele taastuvenergia toetust. Lisaks maksavad taastuvenergia investeeringute toetust  vastavalt toetuste ajakavale ja ressurssidele Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Kredex.

Lisaks majanduslikule aspektile on pelletiküte ka keskkonnasõbralik. Õli põletamisel tekkiv CO2 jääb atmosfääri pidama, kuid puitkütusest vabanev CO2 on osa looduse ringlusest – see tarbitakse uuesti kasvavate taimede poolt ära.



Jaga teistega:
Digg! Reddit! Del.icio.us! Mixx! Google! Live! Facebook! Technorati! Squidoo! Twitter!
 
«AlgusEelmine12345678910JärgmineLõpp»

Leht 1 / 24
 


Artiklid e-kirjaga!

* Uuringute tulemused
* Mis on renoveerimisel oluline?
* Korteriühistu energiasääst

hoiame Sinu andmed 100% kaitstud

Login



Meil on lehel 18 külalist online