Renoveerimispass
Enne hoone renoveerimist on mõistlik teada, millises järjekorras töid teostada. Kas alustada näiteks katuse vahetusest, seinte soojustamisest, akende vahetusest või hoopis küttesüsteemi uuendamisest. Kui eesmärgiks on kulude kokkuhoid, siis aitab õigeid valikuid teha hoone energiaauditi läbiviimine.
Väikeelamu renoveerimise planeerimiseks sobib aga ka Energiaauditist lihtsam Renoveerimispass. See on ühe omaniku soove arvestav energiaarvutustel põhinev renoveerimiskava. Energiamärgise olemasulul võid selle tasuta endale koostada kohe renoveerimispass.ee lehel. Soovitused koostatakse hoone energiamärgisest lähtuvalt OpenAI tehnoloogiaga. Pakume ka energiaaudiitori koostatud renoveerimispassi hinnaga 500 eurot. Käibemaks ei lisandu.
Kuidas viia hoone energiatarbimine optimaalseks ehk mis on passiivmaja?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Kui hoone täiendavaks elueaks lugeda 30 aastat, siis tasub kaaluda investeeringut hoone energiatarbimise trastilisse vähendamisesse. Arvesse tuleb võtta nii kütteenergia kulu aastate jooksul kui ka hoone energiatõhusaks muutmise maksumust. Kõige optimaalsemaks loetakse hoonet, mille aastane energiakulu küttele on 15 kWh/m2. See on võetud ka ametlikuks passiivmaja standardiks. Järgnevalt selgitame, kuidas on võimalik saavutada passivmaja staatust.
Passiivmaja peab täitma järgmised kriteeriumid:
- Hoone võib aastas tarbida soojusenergiat kuni 15 kWh ruutmeetri kohta
- Hoone küttesüsteemi võimsus võib olla kuni 10 W ruutmetri kohta
- Kui hoones tekitada 50Pa suurune alarõhk, siis ruumides olev õhk võib läbi hoone ebatiheduste vahetuda ühes tunnis kuni 0,6 korda
- Hoone kogu energiatarbimine (sh. küte, soe tarbevesi ja elekter) võib olla kuni 120 kWh ruutmeetri kohta aastas
Passiivmaja kriteeriumite täitmiseks tuleb täita järgmised ehituslikud nõuded:
- Suurepärane isolatsioon. Kõigi hoone seinte, lagede ja põrandate isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,10 - 0,15 W/m2K.
- Ei esine külmasildasi. Hoone loetakse külmasildade vabaks, kui need ei ületa 0,01 W/mK.
- Spetsiaalsed aknad. Passiivmajade aknad on eriti efektiivsed, nende isolatsiooni U-arv on vahemikus 0,70 - 0,85 W/m2K.
- Väga õhutihedad. Hoone peab olema praktiliselt õhukindel, kui ventilatsioon seisma panna.
- Varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab ventilatsioonisüsteem suutma vahetada ruumides õhku 0,4 korda tunnis.
- Kasutab uusi küttelahendusi. Tüüpiliselt kasutatakse passivmajade kütmiseks ja jahutamiseks soojusvahetit ning väga kõrge effektiivsusega väikest küttesüsteemi.
Allikas: Energy Efficiency Requirements in Building Codes, Energy Efficiency Policies for New Buildings, 2008, International Energy Agency
Milliseid vigu vältida korrusmaja renoveerimisel?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Korrusmaja renoveerimine on kulukas protsess, mis tuleks ette võtta komplektselt. See tähendab lisaks akende vahetamisele ja fassaadi soojustamisele ka näiteks küttesüsteemi uuendamist ning ventilatsiooni tagamist. Et vajalikke töid on palju, siis võetakse neid ette osakaupa ning otsitakse ka odavamaid lahendusi. See tähendab aga riski, et ühe asja parandamisega võib ära rikkuda mitu teist asja ja elukvaliteet muutub hoopis halvemaks. Järgnev loetelu annab ülevaate, milliseid peamisi vigu vältida.
Eeltööd
- Ühistu koosolekutele tasub kutsuda pädev insener või energiaaudiitor, kes oskab vastata inimeste küsimustele renoveerimise plaani osas.
- Energiasäästu puudutavate tööde planeerimisel tuleb kindlasti tellida energiaaudit, mis selgitab hoone seisukorda ja annab soovitusi tööde vajalikkuse ning järjekorra osas.
- Renoveerimisel tasub palgata projektijuht või ehituskvaliteedi järelvalve.
Ventilatsioon
- Nõukogudeaegne ventilatsioonisüsteem on rajatud hõredatele akendele. Kui need aknad vahetada, siis õhuvahetus väheneb tunduvalt ning inimesed tunnevad ennast halvasti. Selle vältimiseks tuleb luua reguleeritav värske õhu juurdevoolu lahendus. Enamik juhtudel on selleks värskeõhuklapid kas aknaraamides või radiaatorite lähedal. Kallim, kuid energiasäästlikum on soojustagastiga ventilatsioonisüsteem. Selle lahenduse miinuseks on lisaks hinnale (umbes 50 000 krooni korteri kohta) ka ventilatsioonitorude paigutamine tubadesse.
- Ventilatsiooniprobleemid ei avaldu üksnes veeauru kondenseerumises akendele ja seintele. Hallitus võib kasvama hakata ka suhtelise niiskusega 75-80%, kui ei teki veel kondentsvett. Korterite sisepinnalt avastatud hallitusseened on põhilised I tüüpi allergia potentsiaalsed tekitajad.
Küttesüsteem
- Ühetorusüsteemidel, kui korteris vahetada välja küttekeha, siis läheb küttesüsteem tasakaalust välja. Ühes korteris läheb küll soojemaks, kuid teistes külmemaks.
- Küttesüsteem tuleks muuta reguleeritavaks küttekeha ehk radiaatori tasandil. Lisaks energiasäästule võimaldab see kohandada küttesüsteemi ka ruumi ventilatsiooni vajadustega.
Soojustuse lisamine 
- Kolmekihiliste seintega paneel- ja tellishoonetel võib kandeseina ja fassaadi vaheline side olla nõrgenenud või purunenud (vt. fotot), mistõttu fassaad ei kannata lisasoojustuse raskust välja.
- Fassaadi kõveruste sirgeksajamisel soojustusmaterjaliga jäävad õhuvahed soklist kuni katuseni, kust käib välisõhk läbi ja soojustus jääb väga väikeseks.
- Märgunud seinale ei tohi soojustust peale panna, kui tegu pole ainult pindmise niiskusega. Seda eriti polüstereensoojustusega, mis ei lase eriti seinal "hingata".
- Fassaadi siledaks krohvimisel peab krohv enne soojustusmaterjali paigaldamist ära kuivama.
Allikas: Nurgakivi 2 (vaata videot), Nurgakivi 4 (vaata videot), Uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamuteehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lõppraport
Millest alustada korruselamu renoveerimist?
- Üksikasjad
- Kirjutas: Viljar Puusepp
Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.
Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:
1. Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus
2. Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
3. Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.
4. Katus
korrusmaja katus
Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ)
5. Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.
6. Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.
7. Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.
Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada.