Renoveerimispass

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 26 Aprill 2011

Praeguseks on paljud lodžad renoveeritud piiretega ning kinni ehitatud. Kahjuks on rõdude ja lodžade kinniehitamine kaootiline ja ilma ühtse lahenduseta. Selline lähenemine saastab väga oluliselt linnakeskkonda.

Teine probleem, mis on seotud rõdude ja lodžade kinniehitamisega, on sellejärgne võimalik hallituse kasv piirete sisepindadel.

Fotod. Hallituse kasv lodža seinte sisepindadel. (Allikas: Uuringu aruanne)

On tavapärane, et rõdul või lodžal kuivatatakse pesu või selle akna/ukse kaudu tuulutatakse siseruume. Kui rõdu või lodža ehitatakse kinni, kuid välisseinad jäetakse lisasoojustamata, on sealne pinnatemperatuur väga madal. Rõdu või lodža kinniehitamisel üldjuhul selle ventileerimisele tähelepanu ei pöörata. Kuna kinniehitamisega on rõdu või lodža kasutus muutunud sarnaseks teiste siseruumidega või isegi suurenenud (pesukuivatus), on seal õhu veeaurusisaldus suur. Madala temperatuuri ja kõrge veeaurusisalduse tõttu on tarindite sisepinna suhteline niiskus väga kõrge, võimaldades hallituse ulatuslikku kasvu.

Kui korterelamus planeeritakse rõdude või lodžade kinniehitamist, tuleb seda teha ühtse lahenduse kohaselt. Lodžade puhul võib kaaluda selle muutmist täielikult siseruumiks. Nii kaovad probleemsed külmasillad ja väheneb ka elamu välisseinte pindala. See vähendab elamu kütteenergiakulu. Lodža või rõdu ehitamisel kinniseks kütmata ruumiks tuleb seal tagada õhuvahetus. Kinniehitatud lodžal või rõdul pesu kuivatamine ei ole soovitatav.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 19 Aprill 2011

Tallinna Tehnikaülikooli poolt tehtud telliskivi-korterelamute uuringus uuriti nii vanemaid kaldkatustega kui uuemaid lamekatustega kortermaju.

2010. aasta külm talv tõi hästi välja vanemate elamute katuste puuduliku soojustuse. Vaadeldud lamekatusega hoonetest kõikidel on viimase 15 aasta jooksul katusekate uuendatud või parandatud. Tavaliselt on need renoveeritud SBS kummibituumenrullmaterjali paigaldamisega. Katusekatte uuendamise käigus oli lamekatust lisasoojustatud kahjuks vaid ~1/3 elamute juures. Kaldkatused on tüüpiliselt asendatud profiilplekist katustega koos aluskatte paigaldamisega pleki alla.

Jääpurikad katuseräästas on kindel märk katuse puudulikust soojustusest. (Foto: Uuringu aruanne)

Katuste läbijooksu esines nii lamekatuste kui ka kaldkatuste juures. Peamised katuste vee läbijooksude kohad olid

• korstnate juures, 
• katuse ja välisseinte liitumiskohtades,
• katuste läbiviikude juures,
• katuseluukide juures.

Katuselekke tagajärjeks on lagunev katusekonstruktsioon, vee sattumine alustarinditesse või seintesse.

Telliselamute katuste peamised probleemid on:

• katustekatte ebatihedus;
• külmasillad, eriti välisseina ja katuslae liitekohas ning lodžade, šahtide ja läbiviikude juures;
• suur soojusjuhtivus;
• konvektsiooni ja difusiooni teel siseruumidest tuulutusvahesse või pööningule sattunud veeauru kondenseerumine;
• katuslae või pööningu ebapiisav tuulutus;
• lekked katusekatte ülespöörete juures;
• veeloigud katusel,
• ebapiisavad kalded (eriti korstnate ja muude läbiviikude juures), ummistunud sadevee äravoolud;
• lagunenud ja remonti vajavad korstnad.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 22 Märts 2011

Tallinna Tehnikaülikooli uuring näitas, et tellismüüritis võib ohtlikult laguneda nii veekahjustuste kui müürseppade kunagise kehva töö tõttu.

Suure veekoormuse tõttu on mitmete tellishoonete fassaadid hakanud lagunema. Peamised veekahjustuste põhjused telliselamutel on järgmised:

• puuduvad aknaplekid või lekkiv parapett (valtsimata või tihendamata ülekattega või läbi roostetanud);
• looduslikult suurem veekoormus kõrgematel korrustel;
• hoonel kasvav taimestik;
• fassaadidetailid (maanduse- ja antennikaablid, fassaadil olev reklaam jne), mis toovad vee vastu seina;
• ventilatsioonikorstnas kondenseeruv veeaur.

Veekahjustuste tagajärjel lagunenud kivid juhivad üha enam vett müüritisse ning kahjustus levib edasi, kuni lõpuks kaotab voodrikiht terviklikkuse. Vesi märgab voodrikihi taga oleva soojustuse, niiskus levib ka kandvasse müüritisse ja minetatakse suur osa soojustusmaterjali soojapidavusest.

Kui kahjustuse tekkepõhjust ei kõrvaldata, lagunevad ka krohvitud või asendatud tellised.

Tellised väänduvad puruks

Vanemate hoonete juures võib kohata ka ebakvaliteetset müüritööd. Telliste kaootiline ladu on eriti suur probleem just täidisridades, kus võib olla väga erineva kvaliteediga telliseid ning mördikihi paksus väga suur.

Mördiga täitmata püstvuugid, kaootiline seotis, üksikud kivid jne. (Foto: Uuringu aruanne)

Telliste mõõtude kõikumise ja vuugi ebaühtlase paksuse tõttu võivad tellised puruneda. Kui tellised müüritises ei toetu mördile kogu pinnaga, tekivad peale survepingete ka painde- ja lõikepinged.

Ka müürimördi kvaliteet võib suures ulatuses kõikuda. Mida nõrgem on mört, seda varem tekivad üksikutesse tellistesse praod ning seda varem võib müüritis puruneda.

Ladumisel on kerge jätta vertikaalvuugid täitmata, ent see halvendab müüritise monoliitsust. Tühjad vuugid vähendavad ka õhu- ja helipidavust ning halvendavad seinte niiskustehnilist toimivust.

Seinapraod on ohtlikud

Mitmete uuritud hoonete tellissillused olid hoone vajumise, roomedeformatsiooni, puuduliku kvaliteediga vuugimördi või silluse ladumise halva kvaliteedi tõttu mõne sentimeetri võrra nihkunud või suisa seinast lahti murdunud.

Silluste purunemine ei pruugi hoone tugevusele väga suurt mõju avaldada, kuid kukkuvad telliskivid võivad kahjustada alumisi kortereid või vigastada möödakäijaid.

Praod tekivad tellisseintesse müüritise kehva kvaliteedi, vundamendi vajumise, ebaõige koormuse, hoone ümbruse transpordist tuleneva vibratsiooni vms mõjul.

Kandvates vaheseintes olevatesse pragudesse tuleb suhtuda äärmise tõsidusega, sest need võivad viidata probleemidele vundamendis või kogu hoone kandevõimes. Praod mittekandvates vaheseintes hoone kui terviku kandevõimet üldjuhul ei ohusta, küll aga on tagajärjeks väiksem heli- ja õhupidavus (neist viimasega kaasneb ka alanenud tuleohutus) ning võimalikud kahjustused lokaalse varingu tagajärjel.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring "Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga"

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 07 Veebruar 2011

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas aastal 2010 läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” näitas, et tellismüüritise külmakindlus on betooni omast madalam.

Telliselamute välisseinad võivad olla kihilised või massiivseinad.
1. Massiivseinte puhul on tavaliselt tegemist kakskiviseintega.
2. Mitmekihilised tarindid on harilikult kandvas osas silikaattellisest, voodrikiht võib olla nii keraamilistest kärgtellistest kui ka silikaatkividest. 6 cm laiune vahe fassaadi ja kandva kihi vahel on täidetud mineraalvillaga. Fassaadikiht on kandva seinaga seotud kas horisontaalsete või vertikaalsete sidekiviridade, jäigalt mörti kinnitatud terassidemete või mõlema kombinatsiooniga.

Tellisepuru annab märku probleemist

Eesti kliimas on sagedased ajad, mil tellisvoodri temperatuur kõigub nulltemperatuuri ümber, ja hoone kasutusea jooksul peab fassaad taluma arvukaid külmumis-sulamistsükleid. Külmakindlus piiritletakse minimaalse külmumistsüklite arvuga, mida tellis oluliste muutuste ja kahjustusteta peab suutma taluda. Tellise külmakindlus on tavaliselt 15–50 tsüklit, mis tähendab vigastuste ilmnemist pärast nimetatud külmumis-sulamistsüklite arvu.

Foto: Niiskus põhjustab tellise murenemise. (Kredex)

Kui välisvooder on märgunud, kaasneb külmumis-sulamistsüklitega tellise pealispinna koorumine (murenemine). Betoonist fassaadimaterjaliga võrreldes on silikaatmüüritise külmakindlus oluliselt madalam, sõltumata ehitusaastast, ja hoonete seisukord külmakindluse seisukohast murettekitav.

Müüritise ilmastikukahjustused olenevad ka fassaadide paigutusest ilmakaarte suhtes. Lõuna-edelasuunda jäävate fassaadide kahjustused on alati suuremad teiste ilmakaartega võrreldes.

Katsetulemuste alusel võib tõdeda, et silikaatkiviehitistes on telliste külmakindlus kuni kolmanda korruseni suhteliselt hea ja halveneb alates neljanda korruse kõrguselt.

Akendealuses müüritise osas, kus eeldatavasti on suurem pealevoolava vee kahjustus, on silikaatkivide külmakindlus oluliselt langenud. Probleemidest külmakindlusega annavad eelkõige märku suurte vihmakoormustega pindade lagunemine ning tellisepuru ja -tükid ümber hoone perimeetri.

Välisvooder laguneb niiskusega

Tellistest välisvooder ei ole vihmatihe. Tugevama kaldvihmaga fassaad märgub ja vesi tungib fassaadikivide taha. Et soojustust läbi fassaadi tungivast vihmaveest isoleerida, on soojustuse pind enamasti kaetud tõrvapapist või ruberoidist veetõkkega. Niiskustehniliselt on see halb lahendus, kuna niiskustõke takistab niiskuse väljakuivamist seinast.

Projektides võib olla ette nähtud ka pärgamiinist/tõrvapapist/ruberoidist kiht aurutõkkeks soojustuse ja kandva kihi vahele, kuid selline lahendus avastati vaid ühel, 1989. aastal ehitatud hoonel. Valdavalt on soojustus välisvoodriga otseses kontaktis ning projekteeritud mittetuulutatavaks.

Paljudel elamutel esineb tõsiseid probleeme fassaadikihi ja kandva seina vaheliste sidemetega. Tõsiseim probleem on tellisest sidekividega. Välisseintel, kus silikaattellistest kandesein ja keraamilistest tellistest välisvooder on ühendatud tellissidemetega, on suur tõenäosus, et sidekivid on purunenud. Sidekivide purunemine võib viia välisvoodri varisemiseni.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 05 Oktoober 2010

• suureneks energiatõhusus arvestades nõudeid hoonete sisekliimale;
• paraneks hoonete energiamärgise klass
• hoogustuks taastuvenergia kasutus

Tingimused

Projekti kogumaksumus peab olema vähemalt 115 000 krooni.

Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 35% ulatuses projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Toetust saab taotleda ainult nendele teostamata renoveerimistöödele, mis on energiaauditis soovituslike töödena välja toodud ning mille puhul on järgitud terviklahenduse põhimõtet.

15% toetuse saamiseks peab korterelamu rekonstrueerimisel täitma järgmised nõuded:

• täitma renoveerimislaenu saamiseks esitatud nõudeid ja energiaauditi soovitusi ning saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 20%-lise energiasäästu soojusenergia tarbimiselt kuni 2000 m2 suletud netopinnaga korterelamus ja vähemalt 30%-lise energiasäästu saavutamise üle 2000 m2 suletud netopinnaga korterelamus. Rekonstrueerimistööde teostamise tulemusel tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass E (energiatõhususarv <250kWh/(m2a);

25% toetuse saamiseks peab taotleja lisaks kõikide eelmainitud tingimuste täitmisele:

• saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 40% säästu soojusenergia tarbimiselt. Rekonstrueerimistööde teostamise tulemusel tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass D (energiatõhususarv <200kWh/(m2a);
• rekonstrueerima korterelamu küttesüsteemi lokaalselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele küttekulude allokaatorid või seadmed, mis võimaldaksid mõõta kütte energiatarbimist korterite kaupa;
• vahetama kõik aknad energiasäästlike akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusjuhtivus paigaldatuna on U<=1,10 W/(m2K) või olema korterelamu kõik aknad eelnevalt vahetanud soojapidavamate akende vastu arvestades standardis EVS-EN 15251 toodud nõudeid õhuvahetusele (soojusjuhtivusele nõudeid ei esitata). Aknad võib jätta uute vastu vahetamata kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba akende vahetamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;
• soojustama ja rekonstrueerima korterelamu fassaadi osaliselt või täies mahus selliselt, et taotluslik piirde soojusjuhtivus arvestades külmasildasid on U<=0,22 W/(m2K). Lõplik soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust. Fassaad võib olla soojustamata, kui kohalik omavalitsus ei ole andnud luba fassaadi soojustamiseks kultuuriväärtuse ja miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. Sellisel juhul tuleb nõutav energiasäästu määr tagada teiste rekonstrueerimistöödega;
• soojustama ja rekonstrueerima korterelamu katuse (soojusjuhtivuse taotlustasemega U<=0,15 W/(m2K), kusjuures lõplik soojustuse paksus tuleneb vajalikust energiasäästust ja taotletavast energiatõhususarvust).

35% toetuse saamiseks peab taotleja lisaks kõikide eelmainitud tingimuste täitmisele:

• saavutama korterelamu rekonstrueerimisega vähemalt 50% säästu soojusenergia tarbimiselt. Rekonstrueerimistööde teostamisega tuleb tagada hoones sisekliima vastavus standardi EVS-EN 15251 nõuetele ja energiamärgise klass C (energiatõhususarv <150kWh/(m2a);
• paigaldama korterelamusse soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki eluruume.

Pikemalt: http://www.kredex.ee/korterelamute-renoveermistoetus-2

Täpsem info telefonidel 6674 111, 6674 114 või emaili teel lauri.suu[at]kredex.ee, heikki.parve[at]kredex.ee ning etteregistreerimisel kontoris T- N kell 14-16.

Allikas: SA Kredex

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 23 Juuli 2010

Järgnevalt kirjeldame korrusmajade fassaadi betoonpaneelide olukorda lähtudes TTÜ ehitusteaduskonnas läbiviidud uuringust aastatel 2008-2009.

Fassaadipaneelide betooni külmakindlus varieerub väga suurtes piirides, kuid üldistavalt võib öelda, et uuemates hoonetes on olukord parem. Kui 1962. aastal ehitatud elamus ei vastanud nõuetele ükski proov, siis 1979. aastal ning 1990. aastal ehitatud elamutes ei vastanud nõuetele kummaski üks proov, kusjuures lubatud piiri ületati vähe.

Fassaadi külmakindlus varieerub ka paneeli piires

Suurpaneelelamute projektile kohane betooni survetugevus välisseina paneelidel on M150, mis on sisuliselt 15 N/mm2. Kõik katsetulemused ületasid seda suurust. Suurem survetugevus võib olla põhjustatud suuremast tsemendi kogusest betoonis. Tsemendi kogust suurendati, kuna paneele oli vaja kiiresti toota. Suurem tsemendikogus võib aga põhjustada näiteks suuremat mahukahanemist ja sellega kaasnevaid pragusid betoonis. Kivipuistega välisseinapaneeli puhul ei ole võimalik pragusid visuaalselt tuvastada. Praod betoonis võivad vähendada betooni külmakindlust.

Fassaadipaneelide betoon on karboniseerunud keskmiselt 2-3 cm sügavuseni, kuid võib leiduda ka 5-7 cm sügavuseni karboniseerunud betooni (vanematel hoonetel). Värvkattega fassaadide karboniseerumine oli oluliselt kiirem, kui kivipuistega fassaadide karboniseerumine (p väiksem kui 0.002). Tugevama betooni karboniseerumise sügavus on keskmiselt vaiksem.

Uuritud proovidel ei avastatud armatuurraua läbiroostetamist, kuid mõnel vanimal 47 aastasel elamul oli armatuurraua korrosioon juba kaugele arenenud. Sarruseterase korrosiooni hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et teras võis olla pindmiselt roostetanud juba enne betooni valamist. Betoonis leiduvate sarruse korrosiooni soodustavate soolade uuringul selgus, et sealt ei leitud kloriide või sulfaate. Järelikult põhjustab uuritud proovide sarruseterase korrosiooni valdavalt betooni karboniseerumisest tingitud kaitsevõime vähenemine. Korrosioon on seda ulatuslikum, mida hõredam on betoon.

Allikas: 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lühiülevaade.

Üksikasjad

Kirjutas: Viljar Puusepp

Avaldatud: 29 Juuni 2010

Edastan 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" lühiülevaate korterelamute kande- ja piirdetarindite olukorrast.

Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud külmasillad. Vaatamata välisseinapaneelide üldisele rahuldavale seisukorrale esineb paneelide vuukide juures siiski veel tõsiseid puudusi: esines paneelidevaheliste vuukide täitmist nii jäiga tsemendiseguga, kui ka polüuteraanvahuga, mis päikese käes kiirelt laguneb. Välisseinapaneeli armatuur oli korrodeerunud vaid juhul, kui kaitsekihi paksus oli vaga väike (<1 cm) nii fassaadipinna kui ka soojustuse poolel. Välisfassaadipaneeli pinna kahjustusi esines vaid üksikutel hoonetel ja seda fassaadivärvi või -krohvi mahakoorumise näol. Välisseinapaneelide puurimine näitas, et soojustuse paksus võib varieeruda suures ulatuses nii hoonel, kui ka samal paneelil. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik lisasoojustuse kinnitamisega vaid välimisele koorikule. Enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist tuleb alati kontrollida välisseinapaneelide üldist ehitustehnilist seisukorda.

Suurpaneelelamute katuste peamised probleemid on katustekatte ebatihedus, külmasillad, eriti välisseina ja katuslae liitekohas ning lodžade, šahtide ja läbiviikude juures, ebapiisav soojapidavus, konvektsiooni ja difusiooni teel siseruumidest tuulutusvahesse sattunud veeauru kondenseerumine välimise betoonpaneeli või katusekatte sisepinnal ja selle tilkumine tagasi soojustusse, katuse ebapiisav tuulutus, lekked katusekatte ülespöörete juures, veeloigud katusel, ebapiisavad kalded (eriti korstnate ja muude läbiviikude juures), ummistunud sadevee äravoolud, lagunenud ja remonti vajavad korstnad.

Rõduplaatidel esines tõsiseid kahjustusi, mis olid põhjustatud peamiselt rõdude veetõkke puudumisest või katkisest veetõkkest (rõduplaat on pidevalt märg) ning armatuuri või rõdu piirdepostide korrosioonist. Vundamentide silmnähtavaid vajumeid ega kerkeid üldiselt ei esinenud. Hoone ümbruse vajumist võis täheldada aga mitme hoone juures. Vahelagede ja - seinte kandevõime seisukohast olulisi puudusi enamasti ei esinenud.

Niisketes ja märgades ruumides uuritud korterites üldiselt tõsiseid probleeme ei esine. Hallitust ja veetõkke läbijookse esineb üksikutes korterites. Pinnaniiskused on kõrged korterites, kus pole seintesse ja põrandasse paigaldatud veetõkkeid. Probleemsed kohad on pesumasina ja segistite ümbrused.

Akende osas tuleb olulisima puudusena välja tuua asjaolu, et akende vahetamisega ei ole kaasnenud ventilatsioonisüsteemi renoveerimist. Kuna õhuvahetus vanades suurpaneelelamutes toimus peamiselt läbi akende ebatiheduste, peab akende vahetamisega alati kaasnema ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Tuleohutuse seisukohalt võib peamiste puudustena välja tuua: tule ja suitsu leviku takistamisega seotud probleemid: korterite välisuksed ei ole tuletõkkeuksed, vaheseinte ja -lagede madal õhupidavus ei takista suitsu levikut läbi tuletõkkepiirete, torustike vahetamisel ei ole tuletõkkesektsioonidest läbiviikude juures tagatud tuletõkkepiirde tulepüsivusnõuded (EI60).

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 14 Aprill 2010

Korrusmajade esimestel korrustel ja eramajades võib radoonikontsentratsioon mõnedes piirkondades ületada normi piire.

Alfatundlikust plastikust radooni detektorid (Pahapil jt. 2003)

Mõned aastad tagasi oli suisa moeasjaks kõnelda radooniohust hoonetes, nüüdseks on selle teema arutelu vaibunud. Oht pole siiski päriselt kadunud. Alljärgnevalt refereerime aastail 2008–2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringus „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” selle probleemiga seotud seisukohti.

Radoon tekib loodusliku uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas, suuremal või vähemal määral aga ka mineraalse koostisega ehitusmaterjalides.

Tegemist on lõhnatu ja värvitu inertse gaasiga, mille peamiseks märklauaks on hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoonetes aga, kus on vähene õhuvahetus, on radooni tervistkahjustav mõju suurem.

Enamik Euroopa riike on kehtestanud radooni piirnormid elamutele ja töökohtadele. Eesti sisekliima standard piirab aasta keskmise radoonisisalduse elu-, puhke- ja tööruumides 200 Bq/m3.

Kopsuvähi riskitegur

Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks, kopsuvähk on Eestis aga sagedasim vähisurma põhjus.

Rootsi Karolinska Instituudi uuringud näitasid, et nende riigis põhjustab siseõhu radoon aastas keskmiselt 18% kõigist kopsuvähijuhtudest. Eesti kodudes põhjustab radoon eeldatavasti 12% uutest kopsuvähijuhtudest aastas.

Radoon satub hoonesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Põhiliseks radooni allikaks on pinnas, kusjuures mitte ainult looduslikud pinnasekihid. Tihtipeale on hoonete all täitepinnas, mis koosneb mitmesugustest tootmis- või kaevandamisjääkidest.

Eestis algasid siseõhu radooni uuringud 1980. aastate lõpus. Mitmete Eestis läbiviidud radooniuuringute kohaselt on kõige radooni-ohtlikumateks piirkondadeks Põhja-Eesti, s.o Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa. Kõige kõrgem radoonitase on mõõdetud Kundas (12000 Bq/m³).

Normaalse radooniriski piirkonnad on Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Radooniohutud piirkonnad on Hiiumaa, Saaremaa Läänemaa, Järvamaa ja Pärnumaa.

Radoonikontsentratsiooni mõõtmiseks õhus ja pinnases on mitmeid meetodeid. Eesti Kiirguskeskus kasutab radooni mõõtmiseks õhus Suurbritannias välja töötatud ja Rootsi Kiirgusohutuse Instituudi kohandatud metoodikat, mis põhineb alfatundliku filmi detektoritel. Detektoreid eksponeeritakse mõõdetaval objektil kütteperioodil kaks-kolm kuud.

Lähtudes eeldusest, et radooniallikaks on maapind, pannakse detektorid peamiselt esimeste korruste elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste elu-, magamis- ja tööruumidesse.

Kuidas ennast kaitsta?

Kuna arvukad uuringud näitavad, et õhk tungib põranda alt esimese korruse ruumidesse põhiliselt seinte ja põranda nurkade, seinas paiknevate pistikupesade ja põrandat läbivate torude läbiviikude kaudu, tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu nende kohtade õhupidavaks muutmisele. Tihendada tuleb ka vundament ja keldripõrand, samuti seina ja põranda liitekohad.

Kui vundamendi hüdroisolatsioon ei ole radooni hoonesse tungimise takistamiseks küllaldane, võib radoonitaseme alandamiseks kasutada mitmesuguseid ventilatsioonisüsteeme.

Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka betoonpõrandatarindeid läbivate pragude kaudu. Selle võimaluse kõrvaldamiseks freesitakse prao kohal põrandasse soon, mis täidetakse elastse vuugitäitega ning liimitakse peale radoonitõkkeriba.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 29 Märts 2010

Halb toaõhk võib inimese haigeks teha, põhjustades isegi liigesevalu ja palavikku.

Inimesed veedavad keskmiselt 80% ajast ruumides. Ruumiõhust sõltub tervis ja enesetunne - halb õhk võib põhjustada terviseprobleeme. Alljärgnevalt refereerime aastail 2008-2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuringu "Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga" peamisi selle probleemiga seotud seisukohti.

Ruumi sisekliima peab tagama mugava tunde. Mõiste "ruumiõhu kvaliteet" ei tähenda ainult õhu füüsikalisi parameetreid, vaid inimesele toimivate kõikide tegurite kogumit, sh. mikrobioloogilised (hallitusseened ja nende laguproduktid), keemilised ja mitmed psühhosotsiaalsed tegurid (ruumis viibivate inimeste tegevus ja tervislik seisund, ruumide ülekoormus jms) ning kütte, ventilatsiooni ja valgustuse parameetreid.

Mikroobe ja viirusi on toas rohkem kui õues

Tähtsamad siseõhu bioloogilised riskitegurid on mikroobid, viirused, seened, hallitusseened, mükoplasma, taimed (õietolm), lülijalgsed (tolmulest) ja loomad (närilised, koduloomad, linnud).

Alternaria spp, üks kõige rohkem levinumaid hallitusseeni

Mikroobe ja viirusi on siseruumides rohkem kui välisõhus, kus ultraviolettkiirgus nende paljunemist takistab, sisekeskkonnas soodustab paljunemist niiskus. Õietolmu võivad tekitada ka kodutaimed, kuid rohkem leidub seda siiski välisõhus. Õietolm satub ruumiõhku ventilatsiooni, riiete või koduloomadega.

Hallitusseente kasvuks on vajalikud kolm eeltingimust: soojus, niiskus ja toitained. Need on aga olemas enamikes ruumides. Hallitusseente sisaldus ruumiõhus võib erineda olenevalt aastaajast, hoone asukohast ja niiskuskahjustustest, ruumide seisundist, korrashoiust ja kasutamisest. Soojal aastaajal on hallitusseente sisaldus välis- ja ruumiõhus suurem kui talvel. Maakohtades on hallitusseeni ruumiõhus rohkem kui asulates. Hallitusseente sisaldus võib ruumiõhus hetkeks kõrgeks tõusta ka koristamise või mullaste toiduainete käitlemise järel.

Hallitus on väga kahjulik

Mitmed hallitusseened eritavad toksiine ja tekitavad allergiat. Tervisele ohtlikumad on need seened, mis vajavad kasvuks kõrget õhuniiskust. Ärritusnähtusid kutsuvad esile hallitusseente erilised ühendid, nt alkaloidid, aldehüüdid, estrid ja süsivesinikud. Viimased tekitavad kergesti tuntavat hallituslõhna.

Halb õhuvahetus, kõrge õhuniiskus ja hallitusseente kõrge sisaldus ruumiõhus liituvad sageli üksteisega, mistõttu võib tekkida mitmesuguseid tervisehäireid. Nende kaasteguritena võivad toimida ka näiteks tolmulestad, koduloomade karvad ja epiteelid. Praktikas on võimatu eraldada üksikute komponentide osakaalu tervisehäirete kujunemisel.

Hallitusseened võivad põhjustada või süvendada astmat, tekitada allergilist nohu ja lööbeid või silmapõletikku. Hallitusseente laguained võivad põhjustada ninakinnisust, ninaverejooksu ja nohu, neeluärritust ja kurguvalu, köha, silmade sügelemist ja punetust ning naha sügelemist ja punetust.

Halb enesetunne, väsimus, kerge palavik, peavalu ja lihasevalu ei pruugigi alati sesoonse viirusega seotud olla, vaid võivad tuleneda hoopis hoone kehvast sisekliimast.

Üksikasjad

Kirjutas: Anneli Sihvart

Avaldatud: 22 Märts 2010

"Ära küta õhku!" on OÜ Auricu tunnuslause. Sellest lähtuvalt nad ka tegutsevad - pikaajaliste kogemustega meistrid renoveerivad ja soojustavad fassaade nii vill- kui vahtpolüstüroolplaatidega. Õige soojustamine annab kuni 45% väiksema küttearve.

Tanel Tereping ja Rainis Rebane Auricu OÜ-st on valmis igale tellijale energiaauditist lähtuvalt täpselt välja arvutama, kui kiiresti maja soojustamine end ära tasub.

Hiljuti tehtud tasuvusarvestus 60 korteriga viiekorruselise maja jaoks näitas, et kui selle seinad 150 mm ja otsaseinad 200 mm soojustusega katta ning rõdud kinni ehitada, siis ulatub töö maksumus peaaegu 2 miljoni kroonini, kuid isegi praeguste küttehindade ja tänavusest soojemate talvede korral tasuks see end elanikele ära vähem kui kümne aastaga.

Mõni aeg tagasi soojustatud puuküttega paneelmaja elanikud kinnitavad, et pärast soojustamist pidid nad isegi tänavutalviste 30-kraadiste külmadega kütma vaid korra päevas, muidu ülepäeviti või isegi üksnes kord kolme päeva tagant, enne soojustamist oli aga isegi pehmel talvel tarvis mitu korda päevas kütta.

Viimati kirjeldatud 12 korteriga majale pandi 100 mm soojustus, soojustati ka vundament, pandi nurkadesse uued metallkonstruktsioonid, ette uued aknad, välisuksed, ehitati uued varikatused. Kõik kokku läks maksma umbes 400 000 krooni.

Soojapidavusele lisaks on oluline ka maja väljanägemine. Selle firma soojustatud majad on mõnikord saanud nii uhke uue kuue, et pärast soojustustöid tulevad külalised ei oska maja enam äragi tunda…

Firma on mineraalvilla kasutades soojustanud ka puumaju. Pikaajaliste kogemustega varem teiste ettevõtete alluvuses töötanud meistrid on renoveerinud kõige nõudlikumaidki objekte (muuhulgas osalenud Tartu Ülikooli peahoone renoveerimisel).

Elanikel ei maksaks hoone soojustamiseks laenuvõtmist peljata, on Tanel Tereping ja Rainis Rebane veendunud. Seda enam veel praegu, mil riik Kredexi kaudu niisuguseid laene toetab.

Aastase laenumakse suurus võib vabalt olla just niisama suur, kui sama perioodi küttearve kokkuhoid, kinnitavad nad. Sel juhul on aga mõistlikum maksta juba soojustamise, mitte välisõhku haihtuva soojuse eest.